ega § 31 ei kitsenda sisendkäibemaksu mõistet ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust sel alusel, kas müüja on jätnud KMS 16 lg 3 alusel teate esitamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on vääralt kohaldanud KMS § 16 lg 3 p.2 ning alusetult kitsendanud KMS § 29 ja § 31 tagatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega ei saa AS Dotnuvos Projektai nõustuda maksuarvestusega, mille tulemusena väheneb äriühingu enammakstud käibemaks kokku 140 605,62 eurot, kuna OÜ Perle Kaubandus on kehtivat korda eirates jätnud käibemaksu riigieelarvesse tasumata. Kaebaja arvates on tekkinud olukord, kus maksuhaldur nõuab arvetel näidatud käibemaksu tasumist nii müüjalt OÜ-lt Perle Kaubandus kui ka keeldub ostjal AS-l Dotnuvos Projektai seda käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kaebaja on taotlenud maksuotsuse tühistamist ning menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja esitas kaebaja esindaja kohtuistungil ning täiendavalt pärast kohtuistungit. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud,
lg 3 on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13 ning Euroopa Liidu õigusega Euroopa Nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 137 p. 2 ja artikliga 137 1b koosmõjus direktiivi üldpõhimõtetega, mis näevad ette käibemaksu neutraalsuse ja kumuleerumise vältimise. Kaebaja on seisukohal, et puudub regulatsioon, kuidas on võimalik tuvastada, et kas müüja on lisanud kinnisasja maksustavale väärtusele õiguspäraselt käibemaksu ning kas on maksuhaldurit sellest teavitanud kirjalikult. Kaebaja on seisukohal,
lg 3 kohaselt on kinnisasja ostja asetatud olukorda kus sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavus või mittelubatavus sõltub ainult kolmanda isiku (müüja) käitumise õiguspärasusest. Ostjal puudub võimalus mõjutada käibemaksu mahaarvamise õigsuse olemasolu või puudumist. Kaebaja on tõstatanud küsimuse, kas KMS § 16 lg 3 koosmõjus KMS § 29 lg 1 ja § 31-ga on kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13 ja Euroopa Direktiivi 112 Artikli 137 p. 1 b ja 2 ning märkinud, et vajadusel tuleb kohtul küsida eelotsustust. Oma kohtukõnede teesides on kaebaja teinud kohtule ettekirjutusi, mida kohus peab hindama asja lahendamisel ning millisele õiguslikule alusele saab tugineda, et piirata ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust olukorras, kus ostja on täitnud kõik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutavad tingimused. Ostjal puudub kehtiva käibemaksuseaduse alusel võimalus saada valikuõiguse teostamist kinnitavat dokumenti ning maksuarvestuses puudub 2 selgus juhul kui müüja on lisanud arvele käibemaksu rikkudes teatamiskorda, selline selgusetus rikub kaebaja põhiõigusi. Vastustaja taotlused ja põhjendused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja maksuotsuse tühistamata. Vastustaja on märkinud, et kaebaja poolt OÜ-lt Perle Kaubandus soetatud kinnistu (Savimäe 7 Tartumaal Tartu vallas) puhul ei ole tegemist ehitisega enne esmakasutuselevõttu ega oluliselt parendatud ehitisega, tegemist on hoonestatud ärimaaga ning OÜ Perle Kaubandus poolt ei ole enne käibe toimumist KMS § 16 lg 3 p. 2 kohast kirjalikku teavitust maksuhaldurile tehtud, seega on tegemist maksuvaba käibega ja sel juhul ei saa kaebajal lubada sisendkäibemaksu maha arvata. Vastustaja märgib,
2 tuleneb, et kinnisasja või selle osa (v.a. eluruum) käibe korral on maksustamisõigus vabatahtlik, s.t. maksukohustuslasel on võimalus käibemaksu lisada, kuid seda tingimusel kui ta on sellest enne käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitanud. Kuna KMS § 16 lg 3 p.2 nähtuvalt on tegemist teatisega, ning selle esitamiseks ei ole vaja maksuhalduri kirjalikku nõusolekut. Vastustaja on seisukohal, et müüjal puudus igasugune mõte ja kasu käibemaksu lisamiseks kinnistu müügil, ainuke vajadus ja kasu on tekkinud ostjal (kaebajal), kellel on võimalus sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Vastustaja ei nõustu ka väitega,
lg 3 on vastuolus Põhiseadusega , käibemaksuseaduse sätetes on selgelt kirjas, millistel juhtudel ja millal tuleb isikul maksuhaldurit teavitada valiku alusel maksustamisest. Vastav säte on selge ja üheseltmõistetav, seega ei saa olla rikutud õigusselguse ja neutraalsuse põhimõtet. Isik peab maksustamise soovi rakendamisest maksuhaldurit enne käibe tekkimist kirjalikult teavitama ning kui maksuhaldurit ei ole teavitatud õigeaegselt, siis loetakse käive jätkuvalt maksuvabaks. Samas märgib vastustaja et puudub vajadus eelotsustuse küsimiseks, kuna küsimus, mis ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud ja küsitakse siseriikliku õiguse tõlgendamist, ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse. Vastustaja hinnangul on käibemaksuseaduses valikuõiguse regulatsioon selgelt ja arusaadavalt kirja pandud. Vastustaja taotleb jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad ja otsustus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebajal puudub alus arvata sisendkäibemaksu hulka OÜ-lt Perle Kaubandus soetatud põhivara ostuarvetel kajastatud käibemaksu kokku 140 605,62 eurot (2 200 000 krooni). Käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p.3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud , kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. 3 Antud asjas on 23.11.2011 sõlmitud notariaalakt nr. 2433 (keelumärke kustutamine, müügileping), mille kohaselt Dotnuvos Projektai AS ostis OÜ-lt Perle Kaubandus kinnistu, asukohaga Savimäe 7 Vahi külas Tartu maakond Tartu vald, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (büroo ja laohoone, registriosa nr. 3204504). Müüja võõrandas kinnistu hinnaga 11 000 000 krooni eest, millele oli lisatud käibemaks 2 200 000 krooni. 01.12.2010 vormistati ka vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Notariaalaktist nähtuvalt viibis notaris ka Eesti Vabariigi esindaja (maksu- ja tolliamet) ülesandel, et kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse kantud registriosa 3204504 osas keelumärge käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik kasuks. Samas on lepinguosalised kinnitanud, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ning ei soovi täiendavat asjaolude kontrolli. Nimetatud kinnistu müügiga ei olnud tegemist enne esmakasutusele võttu oleva ehitisega ega oluliselt parendatud ehitisega. Maksuhaldur on võtnud seletuse OÜ Perle Kaubandus juhatuse liikmelt Marek Kram´ilt, kelle seletuste kohaselt ehitas OÜ Perle Kaubandus Savimäe 7 kinnistu ja kinnistut kasutati ettevõtluse tarbeks alates 2007.a. kuni võõrandamiseni. AS Dotnuvos Projektai hakkas hoonet kasutama ainuisikuliselt 2010.a. detsembrikuust. M. Kram kinnitab, et OÜ Perle Kaubandus ei ole riigile käibemaksu tasunud. Käibemaksuseaduse § 16 sätestab käibemaksust vabastatud kaupade ja teenuste loetelu. Käibemaksudirektiivis on maksuvabastuste loetelu sätestatud Artiklites 131-137. Maksuvabastuse rakendamine on liikmesriikidele kohustuslik, liikmesriigid võivad kehtestada sätteid ja lisatingimusi , et saavutada maksuvabastuse rakendamine ning hoida ära maksupettusi. Maksuvaba käive ei anna alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Käibemaksuvabastus annab sisulise eelise siis, kui maksust vabastatud kauba ostja või teenuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane. Ettevõtjate vahelises käibes tekitaks maksuvabastus kumulatsiooni, mille tulemusena muutuks kauba või teenuse hind võrreldes maksustamisega suuremaks. Kumulatsiooni ärahoidmiseks on teatud tehingute puhul võimalik loobuda maksuvabastusest, see tähendab maksustada käive vabatahtlikult. Antud asjas on kaebajal olnud soov saada riigilt tagasi sisendkäibemaksu ning kaebuse esitaja seisukohalt on maksuhaldur vääralt kohaldanud KMS § 16 lg 3 p. 2 ning alusetult kitsendanud KMS § 29 ja § 31 tagatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. KMS § 16 lg 2 p. 2 ja p. 3 kohaselt on käibemaksust vabastatud suurem osa kinnisasjadega seotud käibed. Kinnisasja mõiste on sätestatud KMS § 2 lg 3 p. 1. Käibemaksust on vabastatud kinnisasja või selle osa võõrandamine (KMS § 16 lg 3 p.1) kuid tulenevalt KMS § 16 lg 3 p.2 võib kinnisasja või selle osa käibe korral maksustada, see tähendab, et maksukohustuslasel on õigus käibemaksu lisada, kuid seda tingimusel kui ta on sellest enne käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitanud. Ehitis maksustatakse siis, kui võõrandamine toimus enne ehitise esmast kasutuselevõttu. Antud juhul ei ole tegemist ehitisega enne esmakasutusele võttu ega oluliselt parendatud ehitisega, tegemist on hoonestatud ärimaaga ning müüja poolt (OÜ Perle Kaubandus) ei ole enne käibe toimumist KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt kirjalikku teavitust maksuhaldurile tehtud, mistõttu on tegemist maksuvaba käibega ja sel juhul ei saa maksuhaldur AS-l Dotnuvos Projektai lubada sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus on seisukohal,
2 kohaselt on sõnaselgelt väljendatud, et enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem tuleb maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust kirjalikult teavitada käibemaksu lisamisest. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata ja selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on tegemist maksuvaba käibega. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine 4 siis, kui müüja ei ole käibemaksusummat riigile üle kandnud. OÜ Perle Kaubandus juhatuse liige Marek Kram on oma seletuses maksuhaldurile väitnud, et ei ole käibemaksu riigile tasunud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei teki sellisele käibemaksule, mille tasumise kohustus tekib ainult sellepärast, et käibemaks on arvel näidatud. Riigikohus on kohtulahendis 3-3-1-6908 p. 10 märkinud, et kui on tuvastatud, et vaidlusaluse kinnistu soetamise puhul on tegemist maksuvaba käibega, siis puudub kinnistu ostjal tulenevalt KMS § 29 lg 1 alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Antud asjas on vaidlusteemaks teatise esitamine ning kaebaja meelest puudub regulatsioon kuidas teatis esitada ning kuidas peaks kinnisasja ostja saama teavet selle kohta, et teatis on esitatud. Kohus möönab, et vastav regulatsioon otseselt puudub ning puudub ka selline teatise vorm, mida vajadusel täita, kuid kohus nõustub siinjuures maksuhalduriga, et kinnisvara ostu-müügi puhul lepingu sõlmimine ei toimu nii kiirelt, et müüjal puuduks võimalus maksuhaldurit teavitada käibemaksu lisamise soovist. Samas on võimalik müüjal ostja poolele sellest teavitada ning mõlema lepingupartneri hoolsuskohustusest tulenevalt saab kokkuleppeid sõlmida, et kõik tingimused oleks mõlemapoolselt täidetud. Kohus nõustub ka vastustajaga selles,
lg 3 on selgelt väljendatud ning näeb imperatiivselt ette, et kirjalikult tuleb maksuhaldurit teavitada enne käibe toimumist käibemaksu lisamise soovist. Kui teatist ei esitada, on tegemist maksuvaba käibega, olenemata põhjustest miks teatis esitamata jäeti. Antud juhul tulnuks enne tehingu toimumist (23.11.2010) teavitada maksuhaldurit käibemaksu lisamise soovist müüja poolt KMS § 16 lg 3 p. 2 kohaselt. Samas on lepinguosalised notaris kinnitanud, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ning ei soovi täiendavat asjaolude kontrolli. Kaebaja on toonud kohtukõne teesides asjaolusid selle kohta, mida kohus peaks hindama antud asja lahendamisel. Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb kaebuse sisust ja taotlustest esitatud asja raames ning märgib, et kohus annab hinnangu kaebuse taotlustele, mis on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku § 5 volituste raames. Kohus annab hinnangu KMS § 16 lg 3 vastavuse kohta Põhiseadusele ning Euroopa Liidu õigusele ning maksuotsuse õiguspärasusele ning sellele kas on tegemist käibemaksu kumuleerumise ohuga ning kohus ei pea hindama menetlusosaliste väiteid, millel pole asja otsustamise seisukohast määravat tähtsust. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust tunnistada vaidlusalune käibemaksuseaduse säte Põhiseaduse § 13 vastuolus olevaks , kuna seadusesäte on selge ja ei riku kaebaja põhiõigusi ning maksuhaldur on seadust õigesti rakendanud ja tõlgendanud. Seadusesättes on selgelt kirjas, millistel juhtudel ja millal tuleb isikutel teavitada valiku alusel maksustamisest. Kui seaduse nõuet järgitud ei ole, on tegemist maksuvaba käibega ning seda ei ole võimalik muuta tagantjärele. Õigusselguse mõistest tulenevalt peab olema seadusesäte arusaadav ja üheselt tõlgendatav. Tulenevalt vaidlusalusest sättest on selgelt väljendatud, et tuleb maksuhaldurile esitada õigeaegselt kirjalik teatis, see on enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem, kui maksukohustuslane soovib lisada kinnisasja võõrandamisel käibemaksu. Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ Artikkel 137 lg 1 sätestab, et liikmesriigid võivad anda maksumaksjatele maksustamise suhtes valikuõiguse järgmistel juhtudel:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.