TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-221 Otsuse kuupäev 16.mai 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Spordi- ja Töörõivad OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 0

§ 61

lg-s 2 sätestatud piirangu kohaselt tuleb enne teabe nõudmist kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud korralduses maksuhaldur esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks nõutud andmete saamiseks pöördunud esmalt Polar Tekstiil OÜ poole. Järelikult ei ole maksuhaldur tõendanud, et ta oleks täitnud

§ 61

lg-s 2 sätestatud piirangu tingimused, mistõttu on ainuüksi sellel põhjusel vaidlustatud korraldus õigusvastane ning tuleb tühistada. Kuigi vaidlustatavas korralduses Maksu- ja Tolliamet osutab vajadusele koguda andmed Polar Tekstiil OÜ kontrollis tähendust omavate asjaolude kindlakstegemise tarvis, nõutakse AS-lt Swedbank andmed kaebaja kui menetlusvälise isiku kohta. Need andmed ei puuduta üksnes kaebaja ja Polar Tekstiil OÜ vahelisi tehinguid ning pangakonto kaudu toimunud arveldusi, vaid hõlmavad kaebaja pangakonto kaudu toimunud arveldusi ka teiste isikutega. Korraldusega ei küsitud konkreetseid andmeid, vaid teavet küsiti abstraktselt, so arvelduskonto väljavõte esitamist tervikuna (kõik pangakontol toimunud liikumised). 6. Kaebaja leiab, et

§ 61

lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust nõuda krediidiasutustelt menetlusväliste isikute kohta konkretiseerimata andmeid. Ebamäärases ulatuses teabe nõudmist ei ole võimalik ka õigustada

§ 61

lg-s 1 tuleneva eesmärgiga - Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemine. Sellisel viisil kaebaja majandustegevuse kohta teabe kogumine rikub kaebaja õigusi ja seab tõsiselt ohtu maksu- ja ärisaladuse kaitse. Teadupärast on Polar Tekstiil OÜ-l õigus tutvuda kõigi tema menetluses kogutud andmetega. Seega ei ole kaebaja majandustegevuse kohta kogutud andmed, sh pangakonto väljavõtted kaitstud kolmandate isikute eest. 2 Eeltoodud asjaolud kinnitavad kaebaja seisukohta Maksu- ja Tolliameti poolt krediidiasutustelt menetlusvälise isiku kohta andmete nõudmise õigusvastasusest. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud korraldus õigusliku aluse puudumise tõttu tühistada. 7. Kui kohus kaebaja seisukohaga õigusliku aluse puudumisest ei nõustu, siis palub kaebaja kontrollida, kas maksuhaldur on korralduse andmisel järginud

§ 61lg-s 2 sätestatud piirangut ning rikkunud kaebaja kaitseõigust.

Maksuhaldur nõudis kaebajalt 12.09.2012.a korraldusega pangakonto väljavõtete, kust nähtuks eeltoodud kaupade tasumised, esitamist. Kaebaja leidis, et nimetatud andmete nõudmine läheb kaugemale sellest, mida maksuhalduril on vaja Polar Tekstiil OÜ maksukohustuste üle otsustamiseks. Kaebaja leiab, et 12.09.2012.a korralduse vaidlustamise tõttu halduskohtus ei saa pidada täidetuks

§ 61lg 2 sätestatud piirangu täitmist.

Kuigi maksuhaldur pöördus kaebaja poole, on korralduse seaduslikkus kahtluse all seni, kui kohus ei ole oma lahendiga korralduse õiguspärasust kinnitanud.

§ 62

lg-st 2 ei luba maksuhalduril nõuda krediidiasutustelt teavet enne teabe valdaja poole pöördumata nendel juhtudel, kui korraldus on vaidlustatud ning selle täitmise on peatunud. 8. Korraldus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning ei vasta

§ 46lg-s 2 ja § 46 lg 3 p-s 5 sätestatud nõuetele.

Maksuhaldur ei ole vaidlustatavas korralduses põhjendanud, miks tuleb Polar Tekstiil OÜ kontrolli käigus koguda andmeid nende tehingute kohta, kellelt kaebaja soetab enda ettevõtluses kasutatava kauba. Korralduse põhjendused ei kinnita vajadust sellise teabe kogumiseks. Selliste andmete kogumine ei ole vajalik ka Polar Tekstiil OÜ poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks, sest Polar Tekstiil OÜ ei ole esitanud andmed selle kohta, kellelt kaebaja kauba soetas. Polar Tekstiil OÜ esitas andmed selle kohta, et ta soetas kaubad ja teenused Spordi ja Töörõivad OÜ-lt (kaebajalt).

§ 61

lg-t 1 kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et kolmandalt isikult saab nõuda teavet vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohustuslane. Antud juhul ei nähtu korraldusest, et kaebajalt nõutavat teavet valdab ka kontrollitav Polar Tekstiil OÜ.

1. 21.03.2013 esitatud täpsustuses (tlk.32-33) märgib kaebaja tühistamisnõude osas, et HMS § 61 lg 1 ei piira kohtusse esitatud kaebuses nõuda juba kellegi poolt täidetud haldusakti tühistamist. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates, kuid see säte ei seo tühistamiskaebuse esitamist haldusakti kehtivusega HMS § 61 lg 1 mõistes. Ka Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-41-11 leidnud, et tühistamiskaebuse esitamine on võimalik pärast karistuse ärakandmist ja piirangute kohaldamise lõpetamist.
2. Alternatiivnõude osas märgib kaebaja, et korralduse õigusvastase tuvastamise eesmärk on hoida ära edaspidi sarnaseid rikkumisi ja kaebajat puudutavate samalaadsete haldusaktide andmist (preventiivne eesmärk). Preventiivne mõju avaldub nii sellele menetlusele, mille käigus vaidlustatud haldusakt anti, kui ka edaspidistele menetlustele. Samuti ei ole välistatud kahjunõude esitamine, kuivõrd saadud teave sisaldab panga- ja ärisaladust ning selle kolmandatele isikutele teatavaks saamine võib olla sisuliselt kaebajat kahjustav. Vastustaja vastuväited
3. Vastustaja on seisukohal, et MTA 03.12.2012 korraldus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Vaidlusaluse korralduse on AS Swedbank täitnud, seega oli haldusakt korralduse adressaadile arusaadav ja täidetav.

§ 61

lg 1 alusel antud korraldus peab sisaldama asjaolusid, mis võimaldavad kontrollida, milline on korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus ning kas nõutav teave omab maksumenetluses tähendust. Vastustaja hinnangul 3 vastab 03.12.2012 korraldus kõigile neile nõuetele. Korraldusest on selgesti välja loetav kaebaja poole pöördumise põhjus ja informatsiooni saamise vajalikkus. Korraldus vastab ka

§ 61tingimustele.

Vaidlustatud korralduse kehtivuse osas ühtib vastustaja seisukoht Tartu Halduskohtu 27.02.2013 määruses avaldatuga, seega ei ole otstarbekas vaielda õiguspärase haldusakti üle, mis on adressaadi poolt juba täidetud ning haldusakt on kaotanud oma õigusjõu ja enam ta kellelegi õigusi või kohustusi ei tekita.

1. Spordi- ja Töörõivad OÜ teadis, et maksuhaldur soovis saada kontrollitavate tehingute päritolu uurimiseks pangaandmeid. Kaebaja ei saanud eeldada, et temale, kui kolmandale isikule antud korralduse vaidlustamine peatab maksuhalduri jaoks tähendust omavate andmete edasise kogumise, ükski seadus ei pane sellist piirangut maksuhaldurile ning see oleks ka vastuolus maksuhaldurile seadusega pandud uurimiskohustuse täitmise põhimõttega. Pangalt andmete küsimisel on põhjuslik seos OÜ Polar Tekstiil kontrolliga. Kuna Spordi- ja Töörõivad OÜ maksuhaldurile andmeid ei esitanud, siis pöördus maksuhaldur kolmanda isiku (AS Swedbank) poole, kes OÜ Polar Tekstiil maksukohustuse tuvastamiseks vajalikke andmeid omas. Kaebaja ise maksuhaldurile andmeid ei avaldanud vaid vaidlustas korralduse kohtus.
2. Vastustaja hinnangul kaebaja seisukoht, et kolmandale isikule antud korralduse vaidlustamisel maksuhalduri uurimiskohustus küsitud tehingute osas lõpeb, on väär ja ei tulene ka ühestki õigusnormist. Kuna maksumenetlus on tuvastamismenetlus, oma loogilise kulgemise, etappide ja tähtaegadega, kus tõendeid kogutakse järk-järgult ja järgmiste tõendite kogumise vajaduse üle saabki enamasti otsustada alles pärast eelnevalt saadud tõendite puudulikuks osutamist või kui tõendeid üldse ei esitata. Seega ei ole midagi tavatut ega ebaseaduslikku selles, et maksuhaldur pärast maksukohustuslaselt teabe saamist ja esitatud teabe analüüsi, pidas vajalikuks küsida täiendavat teavet Spordi- ja Töörõivad OÜ-lt, kui kolmandalt isikult ning andmeid saamata pöördus järgmise kolmanda isiku (AS Swedbank) poole andmete saamiseks.
3. Asjakohased ei ole kaebuse väited selle kohta, et maksuhaldur on vaatamata Spordi- ja Töörõivad OÜ-le tehtud korralduse vaidlustamisele nõudnud äriühingu pangakonto andmeid pangalt ning pangal ei ole õigust korralduse vaidlustamise korral maksuhaldurile teavet anda. Maksumenetluse mõttes on iga isik, kes omab teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta, kolmandaks isikuks. Seega võib maksuhaldur pöörduda iga isiku poole, kellelt on vajalikku teavet võimalik saada. Kolmandatelt isikutelt teabe küsimise puhul ei ole seatud mingit kindlat järjekorda ja teabe saamisel ei ole seadus ette näinud piiranguid, mille kohaselt tuleks teabe andmisel arvestada nende isikute nõusolekut, kelle kohta teavet küsitakse.
4. Korralduses on selgesõnaliselt välja toodud, et kontrollitakse Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil mai 2012, ning et andmeid on vaja konkreetsete tehingute kohta. Menetlusvälisel isikul, kellelt teavet nõutakse, ei ole üldjuhul piisavat informatsiooni, et otsustada, milline teave omab maksumenetluses tähendust ja milline mitte (kaebuse p-d 7.28 ja 7.30). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-98-10 selgitanud, et piirang pöörduda teabe saamiseks esmalt maksukohustuslase poole, ei tähenda seda, et konkreetsed küsimused peavad olema kokkulangevad, vaid seda, et teavet küsitakse samade tehingute kohta. 4 Kohtu põhjendused ja otsus
5. Esmalt võtab kohus seisukoha Spordi- ja Töörõivad kaebuse maksuhalduri korralduse tühistamise nõude osas. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 03.12.2012 korraldus on 12.23/9229-12 on haldusakti adressaadi poolt täidetud ja seda juba enne halduskohtusse kaebuse esitamist. Vaidlustatud korraldusega kohustas maksuhaldur AS Swedbank esitama Spordi- ja Töörõivad OÜ kohta arvelduskonto väljavõtte 2012 aasta maikuu osas ning andmed (nimi, isikukood) isikute kohta, kelle nimel oli väljastatud deebet- ja krediitkaardid. AS Swedbank täitis korralduse 06.12.2012, esitades maksuhaldurile taotletud andmed. Seega on vaidlustatud haldusakt täidetud. Kohus osundas 27.02.2013 kaebuse käiguta jätmise määruses HMS § 61 lg-le 2, mille kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vaidlustatud korraldusega ettenähtud kohustus on täidetud, siis on korraldus sellest hetkest kehtetu ja pole enam tühistamiskaebusega vaidlustatav. Kehtetut haldusakti ei ole võimalik kohtul tühistada. Seetõttu jätab kohus Spordi- ja Töörõivad kaebuse Maksu- ja Tolliameti 03.12.2012 korralduse nr 12.2-3/9229-12 tühistamise nõudes rahuldamata.
6. Kaebuse esitaja on ka ise 21.03.2013 vastuses nõustunud, et haldusakt kehtib kuni kohustuse täitmiseni. Samas leiab kaebaja, et HMS § 61 lg 2 (kaebajal märgitud HMS § 61 lg 1) ei piira kohtusse esitatud kaebuses nõuda juba kellegi teise poolt täidetud haldusakti tühistamist. Kohus kaebaja seisukohaga antud juhul ei nõustu. Vaidlustatud haldusakt on täidetud haldusakti adressaadi poolt, isiku poolt, kes seda haldusakti pidigi täitma. Haldusakt on kehtetu sõltumata sellest, kes seda vaidlustab. Kohus ei näe ka kaebuse põhjendustest, kuidas ja milliseid õigusi saaks kaebaja juba täidetud korralduse tühistamise korral kaitsta. Kaebaja on viidanud siin Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile asjas nr 3-3-1-41-11 (p 10), milles märgiti, et tühistamiskaebuse esitamine on võimalik pärast karistuse ärakandmist ja kohaldamise lõpetamist. Kohus märgib, et kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi punktis 10 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga kohaldatavad piirangud on tühistamiskaebusega vaidlustatavad ka pärast karistuse piirangute kohaldamise lõppemist. Selles lahendis olid lisapiirangud seotud distsiplinaarkaristuse ja selle kehtivusega, kuna distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel karistuse määramisest, kui ei ole toime pandud uut distsiplinaarrikkumist. Antud asjas ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega ega sellega seotud lisapiirangutega.
7. Alternatiivtaotluses on kaebaja taotlenud sama korraldusega AS-lt Swedbank Spordi ja Töörõivad OÜ arvelduskonto väljavõtte, arvelduskonto allkirjaõiguslike isikute ning väljastatud deebet- ja krediitkaardi kasutajate kohta andmete nõudmise õigusvastaseks tunnistamist.
8. Kohus jätab kaebuse tuvastusnõudes rahuldamata, kuna kaebajal ei ole võimalik tuvastusnõudega oma väidetud õigusi kaitsta ehk kaebajal puudub tuvastusnõude osas põhjendatud huvi. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitab kaebaja tuvastuskaebuses, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See tähendab, et tuvastuskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik, ehk andma kaebajale tulevikus reaalse kasu. 5 Kaebaja märgib, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise eesmärk on ära hoida edaspidi sarnaseid rikkumisi ja kaebajat puudutavate samalaadsete haldusaktide andmist (preventiivne eesmärk). Lisaks märgib kaebaja, et ta saab vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise korral hoida ära olukorda, kus makshaldur kasutab õigusvastaselt korraldusega saadud teavet või tugineb sellele ning et ei ole välistatud kahjunõude esitamine. Seega on kaebaja õiguste kaitse preventiivne – hoida vastustaja poolt samalaadsete haldusaktide andmist ja andmete kogumist ning võimalik kahju hüvitamise nõude esitamine.
9. Kohus on seisukohal, et antud kaebusega kaebaja märgitud eesmärki ei saavuta. Ka juhul, kui kohus tuvastaks otsusega vaidlustatud maksuhalduri korralduse õigusvastasust, ei paneks see maksuhaldurile mingeid kohustusi ei Polar Tekstiil OÜ suhtes käimasolevas maksumenetluses ega tulevikus kaebaja suhtes toimuda võivates maksumenetlustes. Kui maksuhaldur on andnud või annab tulevikus kaebaja arvates tema õigusi rikkuvaid korraldusi, siis on kaebajal alati õigus kaitsta oma õigusi vastavate toimingute või haldusaktide vaidlustamise kaudu. Tulevikus tekkida võivad situatsioonid ja probleemid ei pruugi rajaneda samadel asjaoludel. Kaebaja on ka ise möönnud, et õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei kindlusta, et maksuhaldur edaspidi teabe kogumisel nõudeid järgib, kuid õigusvastasuse tuvastamisega saab suunata maksuhaldurit järgima teabe kogumisel seadust.
10. Kohus märgib, et maksuhaldur on kohustatud järgima seadust ja õigusaktidest tulenevaid nõudeid ka ilma kohtu vastava otsuseta. Kohus saab hinnata maksuhalduri haldusakti või toimingu õiguspärasust ainult vaidlustatud haldusakti või toimingut hinnates. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-49-10 (p-s 13) märkinud, et „Kohtuotsuse eesmärgiks ei saa olla haldusorganile ettekirjutuse tegemine, et ta peab täitma seadusi, millest ta ise on juba teadlik.“ Preventiivsel eesmärgil on võimalik tuvastuskaebust esitada, kui see võib soodustada kaebaja õiguste reaalset kaitset tulevikus, kuid antud juhul kohus antud kaebusega sellise eesmärgi saavutamise võimalust ei näe. Maksuhalduril on maksukorralduse seaduse (

) §-st 59-72 tulenevalt maksumenetluses lai volituste ring, maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub lahendamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ja millises mahus ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seda ei saa maksukohuslane otsustada. Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, kuid ka uurimispõhimõttest tulenev kohustus koguda täiendavaid tõendeid. Seadusega on maksuhaldurile antud suur kaalutlusruum oma ülesannete täitmiseks sobivate abinõude valikul, seega ka kolmandatelt isikutele teabe kogumisel. Kohus saaks vaidlustatud korralduse õigusvastasust tuvastada ainult tulenevalt konkreetsest haldusaktist ja selle haldusaktiga seotud põhjendustest. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasus ei tähenda, et maksuhalduril puuduks õigus kolmandatelt isikutelt edaspidi teavet nõuda ja seda ka kaebaja suhtes. Samas lahendis on Riigikohtu Halduskolleegium selgitanud, et „Tuvastamisekaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamiseks.“ 6

1. Kaebaja on lühidalt märkinud, et pole välistatud ka kahjunõude esitamine, kuivõrd saadud teave sisaldab panga- ja ärisaladust ning selle kolmandatele isikutele teatavaks saamine võib olla sisuliselt kaebajat kahjustav. Kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel. Haldusasjas nr 3-3-1-11-02 (p 15) märkis halduskolleegium, et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Samuti märkis kolleegium haldusasjas nr 3-3-1-88-09, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
2. Kohus peab antud juhul kaebaja kahju hüvitamise kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja seostab tulevikus võimaliku kahju tekkimise ja kahju hüvitamise kaebuse esitamise vastustaja poolt äri- ja pangasaladuste teatavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Maksukorralduse seaduse (

) § 26, millele on ka vastustaja osundanud, sätestab maksusaladuse kaitse põhimõtte. Selles sättes on märgitud, et maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega. Seega tuleneb sellest sättest, et maksukohustuslasele, rääkimata kolmandast isikust, ei anna maksuhaldur teavet ega esita kogutud tõendeid enne, kui maksuhaldur ei ole tuvastanud, et need on seotud kontrollitava isiku maksukohustusega ehk mitte enne maksumenetluses lõplike järelduste tegemist. Kaebaja võimaliku kahju tekkimine vastustaja poolt tema panga- või ärisaladuste teavitamisega kolmandatele isikutele on seega puhtoletuslik ning otsitud. Sellest tulenevalt oleks võimalik kahju hüvitamise nõue kaebaja poolt näidatud põhjendustel ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust lähtudes jätab kohus Spordi- ja Töörõivad OÜ kaebuse ka tuvastusnõude osas rahuldamata. 24. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude 2240,34 euro väljamõistmiseks. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja taotlus HKMS § 108 lg 1 alusel rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 7