3-12-1502/63

3-12-1502 K O H T UO T SU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1502 Haldusasi OÜ Vesimentor kaebus MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse 24.03.2012 ja 31.05.2012 otsustele. Kaebaja taotleb: - tühistada vaidlustatud otsused; - kohustada vastustajat uuesti läbivaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus „Roto-valu seadme plast“, kinnitama kaebaja taotluse ja edastama selle menetlemiseks PRIA-le; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud. Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2013 kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja OÜ Vesimentor esindaja Reet Rattur Vastustaja MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu esindajad juhatuse esimees R. T, tegevjuht M. M ja vandeadvokaat Eha Lillsaar, Arvamuse andja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja M. I RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Vesimentor kaebus haldusasjas nr 3-12-
3. Lõpetada menetlus kaebaja nõudes: - tühistada vastustaja 23.04.2012 otsused kõigi meede 4 osas esitatud projektitaotluste kohta vastuvõetud otsused ning kohustada vastustajat uuesti hindama esitatud projektitaotlusi. Keelduda menetlusse võtmast kaebaja poolt 12.03.2013 esitatud taotlust: - kohustada vastustajat taotlema peale 03.02.2012 projektitaotluse hindamist PRIA-lt täiendavaid rahalisi vahendeid. PRIA eitava vastuse korral rahastama 03.02.2012 projektitaotlust esimesel võimalusel ning selle võimatusel leidma 03.02.2012 projektitaotluse rahastamiseks vajalikud vahendid kolme kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. 1 3-12-1502 Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. mail
5. ASJAOLUD 23.04.2012 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse koosoleku protokollilise otsusega nr 1.64 meede 4 „Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine“ raames otsustati mitte kinnitada 0.00 hindepunkti saanud OÜ Vesimentor projekti „Roto-valu seadme plast“, kuna projektitaotlus ei vasta PLPK strateegiale. Otsuse poolt hääletas hindamiskomisjoni 12 liiget, vastuhääli ei olnud, erapooletuks jäi 5 komisjoni liiget (tl 11, 17, 21). 31.05.2012 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse otsusega jäeti OÜ Vesimentor vaie MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse koosoleku 23.04.2012 protokollilisele otsusele nr 1.64 rahuldamata (tl 39). 17.07.2012 esitas OÜ Vesimentor eelpool nimetatud otsusele kohtule kaebuse (tl 5-9). 14.09.2012 määrusega võeti menetlusse kaebaja nõuded: - tühistada vaidlustatud otsused; - kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus „Roto-valu seadme plast“, kinnitama kaebaja taotluse ja edastama selle menetlemiseks PRIA-le; - tühistada vastustaja 23.04.2012 otsused kõigi meede 4 osas esitatud projektitaotluste kohta vastuvõetud otsused ning kohustada vastustajat uuesti hindama esitatud projektitaotlusi (tl 78-79). 12.10.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 87-90). 30.10.2012 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andjana PRIA (tl 106-108). 23.11.2012 esitas arvamuse andja arvamuse asjas (tl 115-117). 05.02.2013 esitasid kaebaja ja vastustaja täiendavad selgitused, tõendid (tl 125-126, 129-130). 22.02.2013 toimus kaebuse lahendamiseks kohtuistung (tl 138-148). 01.03.2013 esitas kaebaja kompromissettepaneku (tl 150-151). 06.03.2013 esitas vastustaja seisukohad kompromissettepaneku kohta (tl 157-158). 11.03.2013 arvamuses esitas vastustaja seisukohad kaebuse esitamise tähtaegsuses 23.04.2012 vastustaja otsustes kõigi meetme 4 raames (tl 161-162). 12.03.2013 täpsustas kaebaja oma nõudeid ja taotles: - tühistada vastustaja 23.04.2012 otsus nr 1.64 ja 31.05.2012; - kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.02.2012 projektitaotlus ning kinnitatud taotlus edastada PRIA-le; - kohustada vastustajat taotlema peale 03.02.2012 projektitaotluse hindamist PRIA-lt täiendavaid rahalisi vahendeid. PRIA eitava vastuse korral rahastama 03.02.2012 projektitaotlust esimesel võimalusel ning selle võimatusel leidma 03.02.2012 projektitaotluse rahastamiseks vajalikud vahendid kolme kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist (tl 187-188). 27.03.2013 esitas vastustaja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (tl 191-192, 194201). 27.03.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebuse nõude täiendamisele (II kd tl 16-17, 19-22). 27.03.2013 esitas kaebaja kokkuvõtvad seisukohad kaebuses ning kordab 12.03.2013 esitatud nõudeid (tl 25-28). 03.04.2013 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 36-42). 05.04.2013 esitas vastustaja vastuväite kaebaja poolt kantud menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt (tl 43-44). 2 3-12-1502 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses väljendatud vastustaja seisukohtadega selles, et tema projektitaotlus ei vasta PLPK strateegiale ning jäeti seetõttu hindamata. Kaebaja projekt on suunatud PLPK strateegia eesmärkide elluviimisele just PLPK tegevuspiirkonnas. Meetme 4 „Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine“ eesmärgiks on uute seadmete soetamine, uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt ning uute töökohtade loomine PLPK tegevuspiirkonda kuuluvas Audru vallas. Kaebaja alustas tegevust Audru vallas Pappsaares 03.02.
6. Kaebaja otsustas käivitada uutes ruumides rotovalu seadmete abil plasttoodete tootmise uuendusliku projekti. Uue projekti käivitamisel on kõige efektiivsem, kui ruumide kasutamiseks sõlmitakse leping vahetult enne tegevuse alustamist. Kaebaja sõlmis vastava lepingu 03.02.2012 PLPK tegevuspiirkonnas asuvate ruumide kasutamiseks ning see oli taotluse esitamise ajal kehtiv. Vastavalt PLPK strateegiadokumendi p 4.2 on strateegia üheks eesmärgiks luua eeldused konkurentsivõimelisele ettevõtlusele ning oluliseks tegevussuunaks on kohaliku ettevõtluse tugevdamine. Põllumajandusministri määruse nr 92 ning PLPK strateegia eesmärgiks ei ole tegevuspiirkonna sulgemine uutele ettevõtetele, kes soovivad selles piirkonnas käivitada tootmist ja anda tööd kohalikele inimestele. Leader-meetme raames ei ole välistatud toetuste andmine uutele, antud piirkonnas tegutsema asunud/asuvatele ettevõtetele. PLPK strateegiadokumendi p 8 on selgelt ettenähtud uute ettevõtete tegevuse alustamine PLPK tegevuspiirkonnas. Ettevõte ei pea olema enne tingimata tegutsenud. Uue ettevõte tegevuse alustamine antud piirkonnas on võrreldav eelneva tegutsemisega mujal piirkonnas. Kaebaja tegutses enne Pärnus, Mõrra 2 b. Väga oluline on projektitoetuse kasutamise tulemus. Oluline on uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ja uute töökohtade loomine. Kaebaja projekti kohaselt võetakse uued seadmed ja tehnoloogia kasutusele just PLPK tegevuspiirkonnas ning luuakse juurde kaks uut töökohta. Vastustaja otsused ei ole piisavalt põhjendatud. Kohalikul tegevusgrupil ei ole õigust PLPK strateegiat neile meelepärasel viisil tõlgendada. Otsust on põhjendatud ainult PLPK hindamiskomisjoni poolse tõlgendamisega. Vastustaja hindamiskomisjon jättis tema projekti alusetult hindamata, andes projektile null punkti. Komisjon oleks pidanud kaebaja projekti hindama vastavalt PLPK hindamiskriteeriumitele. Projektitaotluse kinnitamisest saab keelduda vaid juhul, kui see ei vasta miinimumnõuetele. PLPK ei ole õigust kinnitamisest keelduda, kui hindamist ei ole läbiviidud. Antud juhul kaebaja taotlust hindamiskriteeriumide alusel hinnatud ei ole. Projekti ebaõige hindamisega või hindamata jätmisega on vastustaja rikkunud põllumajandusministri määruse nr 92 nõudeid. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vaidlustatud otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puudub alus. Määruse § 23 lg 1, 30 lg 1 tuleneb nõue, et projektitaotlust võib taotleda tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja. Samad nõuded kajastuvad PLPK strateegias ja rakenduskavaga kinnitatud meetme 4 kirjeldustes, mille eesmärgiks ongi kohaliku ettevõtluse toetamine. Taotluse esitamise ajal pidi ettevõtja tegutsema antud piirkonnas. Kaebaja senine tegevus on toimunud Pärnu linnas. Kaebaja poolt 03.02.2012 sõlmitud lepingust ei tulene tegutsemist Audru valla territooriumil. Lepingust selgub, et lepingu esemeks on äripinnad ja parkla, mille kasutamise kohta sõlmitakse leping hiljemalt
7. mail
8. Lepingust nähtub eesmärk tegutseda tulevikus Audru vallas. Kaebajat ei saanud lugeda kohalikus piirkonnas tegutsevaks ettevõtjaks. Asjaolu, et investeeringu asukoht on Audru vald, ei muuda kaebajat Audru vallas tegutsevaks ettevõtjaks. Projektitaotluse hindamine on toimunud kooskõlas seadusega. Kaebaja tegevuse vastavust on hinnatud kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse, kui taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Seetõttu on kaebaja taotlus jäetud õigesti kinnitamata. Juhatuse otsusest nähtuvad vastavad põhjendused. Vastuses teabenõudele on selgitatud, millistel põhjusel jäi kaebaja taotlus kinnitamata. Taotlus ei vasta strateegiale, kuna kaebaja ei tegutse PLPK tegevuspiirkonnas. Vastustaja 31.05.2012 otsus on samuti põhjendatud ja seaduslik. Nimetatud otsus ei ole iseseisvalt vaidlustatav. Vaidemenetluses on kontrollitud 23.04.2012 otsuse õiguspärasust. Kaebaja esindajad viibisid vaide arutamise istungil, kus kinnitasid, et
9. maiks ei ole broneerimislepingus nimetatud üürilepingut sõlminud. Seega ei olnud kaebaja tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõte. Kaebaja menetlusõigusi vaidemenetluses rikutud ei ole. 3 3-12-1502 Arvamuse andja selgituste kohaselt ei hinda PRIA projektitoetuse taotluse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. PRIA lähtub kohaliku tegevusgrupi otsustest ega kaldu nendest kõrvale. Riikliku järelevalve ulatus katab üksnes tegevusgrupi tegevuse nõuetekohasuse formaalset kontrolli ning saab hinnata, kas kohalik tegevusgrupp on otsustamisel järginud HMS, strateegiat, rakenduskava ja töökordasid. Arvamuse andja hinnangul ei vasta vaidlustatud otsused HMS nõuetele. Otsuseid ei ole eraldi põhjendatud. Hilisem põhjenduste esitamine ei vasta HMS nõuetele. Strateegia koostamisel ja tõlgendamisel tuleb lähtuda Leader –määruses sätestatud tingimustest. Määruse § 23 lg 1, § 30 lg 1 sätteid ei ole piirkonnas uue ettevõtte lubatavuse seisukohast seletuskirjas selgitatud. Põllumajandusministeeriumis toimunud kohtumistel on selgitatud, et Leadermeetme puhul ei kontrollita ettevõtja varasemat tegevust, kuna määruses ei ole esitatud sellekohaseid nõudeid. Seetõttu on arvamuse andja seisukohal, et Leader-määruse § 23 lg 1, § 30 lg 1 ei tuleks tõlgendada nii, et ettevõtja varasem ja jätkuv tegevus tegevusgrupi piirkonnas on kohustuslik. Oluline on hinnata üksnes seda, kas kavandatav tegevus toob kasu tegevusgrupi tegevuspiirkonnale. Broneerimislepingu sõlmimine tõendab majandustegevuse olemasolu. Arvamuse andja on seisukohal, et vastustaja on liiga kitsendavalt tõlgendanud Leader –määruse § 23 lg 1, § 30 lg 1 ega ole piisavalt põhjendanud, miks ei arvestanud ettevõtja tegevust tegutsemisena kohaliku tegevusgrupi piirkonnas. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et töögrupp ei ole taotluse menetlemisel järginud kehtestatud töökordasid. KOHTU PÕHJENDUSED 22.02.2013 toimunud kohtuistungil anti kaebajale tähtaeg kaebuse ulatuse täpsustamiseks ning märgiti, et juhul, kui kaebaja jääb kaebuse juurde kogu ulatuses võtab kohus kaebuse p 3 esitatud nõude - tühistada vastustaja 23.04.2012 otsused kõigi meede 4 osas esitatud projektitaotluste kohta vastuvõetud otsused ning kohustada vastustajat uuesti hindama esitatud projektitaotlusi – tähtaegsuse osas seisukoha 13.03.2013 (tl 148). Kaebaja avaldas 12.03.2013, et loobub kaebuse p 3 esitatud nõudest (187 pöördel). Lähtudes HKMS § 153 lg 1 on kaebaja õigus loobuda esitatud nõuetest, mistõttu tuleb nimetatud nõudes lõpetada asjas menetlus HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Menetluse lõpetamisel ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud sama isiku poolt sama nõudega samal alusel. Kaebaja esitas 12.03.2013 kaebaja kohtule taotluse: - kohustada vastustajat taotlema peale 03.02.2012 projektitaotluse hindamist PRIA-lt täiendavaid rahalisi vahendeid. PRIA eitava vastuse korral rahastama 03.02.2012 projektitaotlust esimesel võimalusel ning selle võimatusel leidma 03.02.2012 projektitaotluse rahastamiseks vajalikud vahendid kolme kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist (tl 187-188). Kaebaja hinnangul on tegemist nõude täpsustamisega, mida ei saa lugeda nõude muutmiseks (tl 187 pöördel). HKMS § 49 lg 3 kohaselt ei loeta kaebuse muutmiseks: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks nõude alust; 2) rahalise nõude suurendamist või vähendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist; 4) otsuse täitmise tähtaja või muude otsuse täitmise tingimuste kindlaksmääramise taotluse esitamist või muutmist; 5) liitkaebusest mõne nõude väljajätmist, asendamata seda uue nõudega. Esitatud taotlusega ei täiendata ega parandata esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid. Kaebuses ei ole esitatud rahalist nõuet. Nõuet ei ole esitatud ka esialgu nõutud eseme asemel, vaid tegemist lisaks eelnevatele nõuetele esitatud sisuliselt uue nõudega. Tegemist ei ole ka käsitletud paragrahvi p-des 4, 5 nimetatud olukorraga. Lähtudes eeltoodust on tegemist kaebuse täiendamisega uue nõudega, mis kujutab endast kaebuse muutmist. Kooskõlas HKMS § 49 lg 1 võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks 4 3-12-1502 käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohtuistungil otsustati kaebust edasi menetleda kirjalikus menetluses ning anti menetlusosaliste tähtaeg asjas seisukohtade esitamiseks kuni 27.03.2013 ning menetluskulude osas seisukohtade esitamiseks kuni 03.04.2012 (tl 148). Kaebaja esitas eelpool nimetatud nõude 12.03.2013 (tl 187), seega enne kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kaebaja väidetel on kaebaja taotlus jäetud alusetult hindamata ning kaebuse eesmärgiks on kaebaja 03.02.2012 projektitaotluse menetlemine ja hindamine vastustaja poolt. Oluline on märkida, et alles peale projektile heakskiidu saamist tekib kaebajal õiguslik alus saada projektile rahastust. Ka juhul, kui kohus rahuldab kaebaja tühistamisnõuded ja kohustab vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotluse „Roto-valu seadme plast“, ei saa kohus vastustajat kohustada projekti heaks kiitma. Projektile hinnangu andmine on ainuüksi vastustaja pädevuses. Vaidlus rahaliste vahendite saamise ja andmise üle kaebaja projekti rahastamiseks saab toimuda üksnes peale kaebaja taotluse kinnitamist vastustaja poolt, mistõttu ei ole kohtul käesolevas haldusasjas tehtud kohtuotsusega võimalik kohustada vastustajat kaebaja taotlust rahastama ning seetõttu ei ole kaebuse muutmine otstarbekas. Lähtudes HKMS § 46 lg 2 võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kuna vastustaja ei ole kaebaja projekti kinnitanud ning projekti osas ei ole rahaliste vahendite saamiseks taotlust esitatud, ei ole vastustaja eelpool käsitletud taotlust lahendanud, mistõttu toiminguks kohustamise taotluse esitamine ka lubatav. Kaebaja poolt meede 4 raames esitatud projekti vastavust strateegiale, meetme eesmärkidele ja rakenduskavale hindasid hindamiskomisjoni liikmed 09.04.2012 toimunud komisjoni koosolekul (tl 94). Lähtudes MTÜ-le Pärnu Lahe Partnerluskogu esitatud projektitaotluste menetlemise korra p 10 hindavad komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt. Hindamiseks koostatakse vastav hindamisleht ning hindamise aluseks on hindamiskriteeriumid. Komisjoni liikmete poolt esitatud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse osas iga hindamiskriteeriumi järgi aritmeetiline keskmine hinne. MTÜ-le Pärnu Lahe Partnerluskogu esitatud projektitaotluste menetlemise korra p 11 kohaselt moodustatakse hindepunktide summade järjestamisel taotluste paremusjärjestus. PLPK hindamiskriteeriumide järgi peab projekt vastama PLPK meetme eesmärkidele ja projekti rahastamiseks on vajalik vähemalt 40% hindepunktide summast (tl 96). Hindamiskriteeriumide kohaselt oli esimeseks valiku tegemise aluseks projekti vastavuse hindamine arvestades PLPK meetme eesmärki. Nimetatud valikus oli toodud kolme erineva taseme kirjeldus. Projekti puhul, mis ei vastanud PLPK meetme eesmärkidele, nägi valiku tegemise alus ette null taseme, mis tähendas, et projekt on puudulik ja rahastamisele ei kuulu (tl 93). Kui taotlus saab esimeses hindamiskriteeriumis hindeks null, siis lähtudes MTÜ-le Pärnu Lahe Partnerluskogu esitatud projektitaotluste menetlemise korra p 15 ei pea komisjoni liikmed taotlust edasi hindama. Kaebaja projekti hinnati iga komisjoni liikmete poolt esimese kriteeriumi järgi null punktiga (tl 94, 97). Seega olid kõik komisjoni liikmed ühel meelel selles, et kaebaja projekt ei vastanud PLPK meetme eesmärkidele. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskomisjoni 09.04.2012 koosoleku otsusega otsustati meede 4 raames rahastada projektid üle 40 hindepunkti saanute pingereal alusel ning jätta rahastamata projektid, mis said all 40 hindepunkti (tl 94). Lähtudes eeltoodust kaebaja projekt komisjoni otsuse kohaselt rahastamisele ei kuulu. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse koosoleku 23.04.2012 protokolli kohaselt otsustas partnerluskogu I taotlusvoorus meede 2, 4, 5 raames esitatud projektitaotluste kohta hindamiskomisjoni poolt esitatud paremusjärjestuse kinnitamist. Vastustaja juhatuse 31.05.2012 otsuses kaebaja vaide läbivaatamisel leiti, et vastustajal tuli vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel lähtuda taotluste hindamise kohta koostatud paremusjärjestuse protokollist (tl 11, 39). Meede 4 raames 23.04.2012 tehtud protokollilise otsusega nr 1.64 otsustati mitte kinnitada 0,00 hindepunkti saanud OÜ Vesimentor projekt „Roto-valu seadmed plast“, kuna projektitaotlus ei vasta PLPK strateegiale. Otsuse poolt hääletas 12 juhatuse liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi viis liiget (tl 11, 17, 21). Juhatuse poolt meede 2, 4 , 5 raames vastuvõetud otsused avalikustati vastustaja kodulehel 26.04.2012 (tl 161 pöördel). 5 3-12-1502 Juhatuse otsuse saatis vastustaja kaebajale e-kirjaga 02.05.2012 (tl 161, 161 pöördel, 164). Asjaolu, et kaebaja sai nimetatud kirja koos lisadega kätte, kinnitab kohtu hinnangul kaebaja teabenõude sisu, milles kaebaja soovib täpsemat teavet põhjuste kohta, mille tõttu kaebaja projekt loeti mittevastavaks PLPK strateegiale (tl 34). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli teadlik projektitaotluste menetlemise korrast, mis tehti talle teatavaks allkirja vastu (tl 92 menetlemise korra p 2). Vastuse teabenõudele edastas vastustaja kaebajale 08.05.2012, milles selgitas hindepunktide andmise aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul pole tegemist juhatuse otsuse tagantjärele motiveerimisega, sest selgitus on kooskõlas projektitaotluste menetlemise korra, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskomisjoni 09.04.2012 koosoleku otsusega ja MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse 23.04.2012 protokollilise otsusega, millest kaebaja oli juba eelnevalt teadlik. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele põllumajandusministri 27.09.2010 määruses nr 92 kinnitatud „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Lähtudes korra § 30 lg 2, lg 3, lg 4 tuleb kohalikul tegevusgrupil teha projektitaotluse kinnitamisest keeldumise/kinnitamise otsus töörühma ettepaneku alusel, milles puuduvad taotluste hindamisel hinnetele antavad sisulised põhjendused, kuna paremusjärjestus kujuneb komisjoni iga liikme poolt antud hindepunktide liitmise teel. Korra ning selle alusel vastuvõetud kohaliku töögrupi projektitaotluste menetlemise korra ja hindamiskriteeriumide alusel läbiviidavas menetluses on komisjoni liikmetele jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Komisjonil endal puudub võimalus muuta taotlustele antud punkte hindamiskriteeriumite lõikes või punktide kogusummat. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid puudus kohtu hinnangul vastustajal oluline kaalutlusõigus otsuse tegemisel. Hindamiskomisjon hindas kaebaja projekti vastavust hindamiskriteeriumidele. Kuna hindamiskomisjon leidis, et projekt ei vasta PLPK meetme eesmärkidele, puudus vastustajal alus selle heakskiitmiseks. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja ja arvamusandja seisukohaga, et vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja õigusi taotluse menetlemisel rikutud ning kaebus vastustaja 24.04.2012 otsusele on põhjendamata. Kaebaja selgituste kohaselt alustas ta tegevust Pappsaares Audru vallas 03.02.
10. Ruumide kasutamiseks sõlmis kaebaja 03.02.2012 ruumide broneerimislepingu ning see oli projektitaotluse esitamise ajal kehtiv. Kaebaja tegutses Pärnu linnas Mõrra 2 b. Kaebaja väidetel ei saa korra ja PLPK strateegia eesmärgiks ega sisuks olla piirkonna sulgemine uutele ettevõtetele, mis soovivad selles piirkonnas käivitada uut tootmist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 571 kohaselt toimub Leadermeetme rakendamine kohaliku arengu strateegia alusel. Korra § 23 lg 1 alusel võib projektitoetust taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohalik omavalitsusüksus (edaspidi projektitoetuse taotleja), kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud. Lähtudes korra § 30 lg 1 esitab projektitaotluse kinnitamise taotlemiseks projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusgrupile, kelle tegevuspiirkonnas ta tegutseb, projektitaotluse selleks ettenähtud tähtajal. Projektitaotlusega esitab projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusgrupile lisas 5 toodud vormi kohase avalduse. Hinnates eelpool toodud sätteid on nende eesmärgiks kohtu hinnangul kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutseva ettevõtte toetamine. Audru vallas tegutsemise kohta esitas kaebaja Audru vallas asuvate äriruumide broneerimislepingu, mille p 3 kohaselt sõlmitakse üürileping hiljemalt 01.05.2012 (tl 104). Äripinna broneerimislepingu sisuks on üürileandja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija, antud juhul kaebaja, kasuks äripind väljaüürimata. Lepingu kohaselt maksab kaebaja tasu äripinna broneerimise eest. Nimetatud leping näitab kohtu hinnangul äripinna kasutamise etteplaneerimist, kuid ühestki lepingu sättest ega asjas esitatud tõendist ei tulene kaebaja tegutsemist Audru vallas enne taotluse esitamist, taotluses esitamise ajal ega peale taotluse esitamist. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et broneerimislepingu alusel üürilepingut sõlmitud ei ole. Seega on antud juhul oluline märkida, et ainuüksi lepingu sõlmine ja sellest tulenev kohustus kulutuste tegemiseks (broneerimistasu maksmine) ei pruugi olla seotud kaebaja ettevõtlusega. Seoses kaebaja väidetega uute ettevõtete tegevuse 6 3-12-1502 alustamise toetamisega (tl 8) on oluline märkida, et asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja puhul tegemist alustava ettevõttega, mis vajab konsulenditeenust ja starditoetust, vaid juba tegutseva ettevõttega. Samuti tuleb silmas pidada, et kaebajal ei ole seadustest tulenevalt subjektiivset õigust toetusele, mistõttu ei saa projektitaotluse kinnitamata jätmine ja toetuste saamata jäämine rikkuda kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega Audru vallas. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, ei tuvastanud kohus vastustaja poolt selliseid valikute tegemise aluste rikkumisi ega kehtivate hindamiskriteeriumite ebaõiget kohaldamist, mis oleks ilmselgelt vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja menetlusõigusi vaidemenetluses rikutud ning kaebus on selles osas põhjendamata. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata kogu ulatuses ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised esitas asjas taotlused menetluskulude hüvitamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks. Eelpool käsitletud õigusaktide sätete kohaselt on vaidlusaluste toimingute teostamine ja otsuste vastuvõtmine vastustaja ülesanne, mis eeldab, et neid ülesandeid täitvatel isikutel on olemas vajalik kvalifikatsioon seadusega vastustajale pandud ülesannete täitmiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid seejuures tuleb arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Arvestades seda, et kaebaja on vaidlustanud vastustaja põhitegevuse täitmisel vastuvõetud otsused, puudus kohtu hinnangul vastustajal vajadus välise õigusabi järele ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele vastustaja taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta OÜ Vesimentor apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1502 muutmata. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda. 7 3-12-1502 8