Obsah (5)

§ 8§ 22§ 11§ 20§ 16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3401 Haldusasi A.M.i kaebus Keskko

) § 6 lg 1 p 28 tähenduses. Tulenevalt ettevaatusprintsiibist peab kavandatud tegevuse ohutust keskkonnale tõendama arendaja (

§ 8). Kaevandustegevuses näeb ta ohtu olemasoleva rannajoonele säilimisele.

Selle ohu realiseerumise tõenäosust ei ole KMH aruandes ümber lükatud, võimalikud mõjud rannajoonele ja rannaprotsessidele on KMH aruandes jäetud kohaselt käsitlemata. Rannaprotsessid sõltuvad otseselt lahe hüdrodünaamilistest tingimustest. KMH aruandes on käsitletud hüdrodünaamilisi tingimusi, ent toodud järeldused tuginevad mitte Ihasalu lahes teostatud uuringutele, vaid Muuga lahes teostatud uuringutele. KMH aruandes on võrdsustatud Muuga lahe hüdrodünaamilised tingimused Ihasalu lahe hüdrodünaamiliste tingimustega, nende paikapidavust sisuliselt kontrollimata. Tegemist on ebaõige eeldusega, kuna Muuga lahe tingimustel baseeruvate mudelarvutuste verifitseerimiseks ei ole tegelikke mõõtmisi lainetuse ja hoovuste osas Ihasalu lahes tehtud. Tegelikkuses on nende kahe lahe morfoloogilised parameetrid sel määral erinevad, et selline võrdlus ilma konkreetsete mõõtmisandmete võrdlemiseta ei ole adekvaatne. Hüdrodünaamilised olud määravad selle, milline saab olema kaevandamisaegne ja -järgne lainetuse režiim, millest omakorda sõltuvad mõjud rannaprotsessidele ning see, kuidas hakkab kaevandustegevus mõjutama kaebaja valduses oleva kinnistu rannajoont. Oht rannajoone muutumiseks on tõenäoline, kuivõrd sarnased mõjutused rannaprotsessidele on piirkonnas kaevandamise tagajärjel juba aset leidnud – varem aset leidnud liiva kaevandamise tööde tulemusena on täielikult hävinud Prangli saare Liivasaare nime kandev neemeots. Kaevandamisest tulenev negatiivne mõju kaebaja elukeskkonnale oleks pöördumatu, kuivõrd kaebajal ei oleks võimalik maa-ala kasutada endisel viisil ja mahus. Esineb kalavarude vähenemise oht, mis on välja toodud ka KMH aruandes. Kavandatud tegevuse pikemaajalised mõjud kalavarudele Ihasalu lahes sõltuvad olulises osas sellest, milline on merepõhjataimestik maardla alal ning heljumi liikumise alal. KMH aruande kohaselt võivad muutused merepõhjakoosluste struktuuris vähendada kaladel sobiva toiduobjekti leidmise võimalust Ihasalu lahes ning mõjud võivad kesta 2-3 aastat. Lisaks tuleneb KMH aruandest, et merepõhjataimestiku uuringuid Ihasalu lahe idaosas üleüldse teostatud ei ole (KMH aruanne p 2.5.1). Seega ei saanud olla vastustajale otsuse tegemisel teada, milline on põhjataimestiku kooslus Ihasalu lahe idaosas ega seda millised võivad olla reaalsed kaevandustegevusest lähtuvad tagajärjed Ihasalu lahe kalavarudele. Kaebaja hinnangul eksisteerib Ihasalu maardlast liiva kaevandamisel reaalne ning oluline oht Ihasalu lahe elustikule, kuivõrd kaob merepõhi kui elupaik. See võib aga omakorda tuua kaasa olulise kalavarude vähenemise. Tegemist on kaebaja poolt kasutatava keskkonnaressursiga, mistõttu on kaebaja vaidlustatud käskkirjast otseselt mõjutatud. 8. KMH menetluse ja vaidlustatud käskkirja osas on kaebaja esitanud järgmised argumendid. 8.1.Kaebajat kui avalikkuse liiget õiguspäraselt KMH menetlusse ei kaasatud. KMH aruande heakskiitmise kohta teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ühes üleriigilise levikuga ajalehes ei ole kohane ning piisav, et tagada huvitatud isikute osalemine menetluses. Käesolevas asjas oli kaebaja huvitatud isik – Ihasalu poolsaare elanik, kes oli määratletud huvigrupina ka KMH aruandes (p 1.3). KMH aruanne kiideti heaks 22.11.2006. a otsusega ning avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.11.2006. Kaebaja sai KMH aruande heakskiitmisest teada juhuslikult 2007. a alguses interneti vahendusel, mille järel pöördus kaebaja koos 15 Neeme poolsaare elanikuga 3 Keskkonnaministeeriumi poole, kuid selleks hetkeks oli KMH aruanne juba heaks kiidetud (st avalik väljapanek oli juba toimunud ning kaebajal ei olnud võimalik enam õigusaktide kohaselt vastuväiteid esitada). Ehkki kõnealusel ajal kehtinud

redaktsioon sätestas ka eraldiseisvalt nõuded KMH aruande avalikustamise korrale, kohalduvad KMH menetlusele üldised avatud menetluse sätted. See tähendab, et menetluses tehtavate otsustega peab olema isikutel ka sisuliselt võimalik tutvuda ning nendest teavitamine peab olema kohane ning piisav arvestades seejuures kavandatud tegevuse iseloomu ning huvitatud isikute ringi. Puudutatud isikute tõhusam teavitamine ei oleks toonud kaasa ebamõistlikke kulusid - piisanuks kohalike elanike teavitamisest või isegi teatest piirkonna üldkasutatavates kohtades (nt kaupluses). Kuna isikute kaasamine ei olnud piisav, poleks tohtinud vastustaja KMH aruannet heaks kiita (

§ 22lg 3 p 1).

Kaebaja hinnangul on isikute kaasamata jätmise näol tegemist sedavõrd olulise menetlusnormide rikkumisega, mis tingib vaidlustatud haldusakti tühistamise sõltumata selles toodud põhjendustest. 8.2.Haldusakti andmisel on lähtutud kehtivuse kaotanud KMH aruandest. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud haldusakt ka sisuliselt õigusvastane ning kuulub sel motiivil tühistamisele. Vaidlustatud haldusakti andmisel on lähtutud kehtivuse kaotanud KMH aruandest, KMH aruanne on vananenud ning seal toodud järeldused ei ole adekvaatsed. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg 5 sätestab, et haldusmenetluse läbiviimisel kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, seda ka juhul kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal. Haldusmenetlus käesolevas asjas algatati 31.01.2006, AS-i Tallinna Sadam taotluse alusel. Sellel ajal kehtinud

redaktsiooni § 11 lg 6 kohaselt võis jätta kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. Viidatud sättega seati KMH aruande kehtivuseks 4 aastat. Ihasalu KMH aruanne kiideti heaks 22.11.2006 - so rohkem kui neli aastat varem vaidlustatud haldusakti andmisest. Seega andis vastustaja välja kaevandusloa olukorras, kus kavandatud tegevuse keskkonnamõju hinnatud ei olnud - KMH aruanne oli kehtivuse kaotanud ning tulenevalt

§ 11lg 6, tulnuks sellises olukorras algatada uus KMH.

Uut KMH-d läbi ei viidud, mistõttu pidanuks vastustaja kaevandusloa andmisest keelduma. Kaebaja märgib, et isegi juhul, kui

§ 11

lg 6 annaks otsuse tegijale õiguse kaalutlemiseks, kas keskkonnamõju hindamine algatada või mitte, siis vaidlustatud haldusaktis vastavasisulised kaalutlused puuduvad. Otsusest ei tulene, mis asjaoludele tuginevalt on leitud, et rohkem kui neli aastat tagasi heaks kiidetud (ning kehtivuse kaotanud) KMH aruandes tehtud järeldused on kehtivad ka haldusakti andmisel (HMS § 54; § 4). 8.3.Haldusakti andmisel aluseks võetud KMH aruanne on puudulik ning ei sisalda otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni. Vaidlustatud haldusakti andmisel on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6). Ehkki vaidlustatud haldusakti andmisel on lähtutud kehtivuse kaotanud KMH aruandest, on KMH aruanne ka sisult puudulik, kuivõrd olulised uuringud on teostamata. Teostamata on jäetud uuringud, mille tulemused pidid mõjutama KMH aruande lõppjäreldusi (

§ 20lg 1 p 6) ning mis on otsustamise seisukohalt olulised.

Vastustaja on selliselt rikkunud uurimispõhimõtet. KMH läbiviimisel on analüüsimata või analüüsitud oluliste puudustega kavandatud tegevuse mõjud lainetusele, merepõhjataimestikule, kalastikule, merepõhja setetele, rannaprotsessidele kui ka inimese heaolule ja varale. Rannaprotsessid sõltuvad otseselt hüdrodünaamilistest tingimustest. Mõõtmisi lainetuse ja hoovuste kohta Ihasalu lahes läbiviidud ei ole. KMH aruandest nähtuvalt on kasutatud andmed saadud tööst Elken, J ja T. Kõuts,

1. „Muuga lahe seire aruanne. Hüdrodünaamika ja meteoroloogia." Seega ei saanud Vastustaja otsuse tegemisel teada, millised on tegelikud kaevandamisaegsed - ja järgsed mõjud rannaprotsessidele, kuivõrd järelduste tegemisel on KMH aruandes tuginetud ebaõigetele 4 lähteandmetele. Ihasalu lahe hüdrodünaamiliste tingimuste väljaselgitamiseks tulnuks mõõta Ihasalu lahe lainetust, hoovusi ja tuult erinevatel aastaaegadel, erinevate ilmastikutingimustega. Hüdrodünaamiliste tingimustega seondub ka setete liikumine. Setete liikuma asudes moodustub nende käigus heljum, mis võib oluliselt mõjutada Ihasalu lahe vee kvaliteeti, millest tulenevalt on mõjutatud ka inimeste, sh kaebaja heaolu kui ka Ihasalu lahe kalavarud. KMH aruandes on küll viidatud kalastusseire andmetele, mis viidi 2004-2005 aastal läbi Muuga lahes (KMH aruande p 2.6.1) ent viiteid uuringutele, mis seonduks Ihasalu lahe idaosa kalastikuga, esitatud ei ole. Ihasalu lahe idaosas kalastiku uuringuid läbi pole viidud ning ühelegi kalastiku uuringule Ihasalu lahe idaosas ei ole ka KMH aruandes viidatud (KMH punkti 2.
2. lõpus toodud kasutatud kirjanduse loetelus on viited üksnes uuringutele, mis on läbi viidud Muuga lahes). Samuti ei ole põhjataimestiku uuringuid Ihasalu lahes teostatud, mida kinnitatakse KMH aruande punktis 2.5.
3. Tulenevalt puudulikult teostatud või teostamata jäetud uuringutest, on KMH aruandes jõutud ka ebaõigele järeldusele seonduvalt mõjuga inimese heaolule ja varale. Kaebajat puudutab kavandatud tegevus eeskätt seonduvalt rannaprotsesside ning kalapüügiga. KMH aruandes märgitakse, et kalapüügi häirimine on võimalik, ent leitakse, et kaluritel on võimalik püügikohti muuta. Selline kergekäeline suhtumine ei ole aktsepteeritav, sest edukas rannapüük põhineb kohalike rannakalurite aastatepikkusel kogemusel just kalapüügikohtade osas ning uute püügikohtade väljaselgitamine võib võtta kauem aega, kui kalavarude taastumine kahjustatud kohtades. Kaebaja leiab, et ka kumulatiivsed mõjud on pinnapealselt uuritud. Oleks tulnud hinnata kavandatud tegevuse koosmõju teiste Ihasalu lahte puudutavate mõjudega nagu nt Muuga sadama laiendamisega seotud ehitustegevus, liiva kaevandamine lähialal - sh Prangli saare juures toimunu. 8.4.Haldusakti muud õigusvastasuse alused. Haldusakti andmist on AS Tallinna Sadam taotlenud liiva kaevandamiseks Muuga sadama idaosa laiendamise eesmärgil - just Muuga sadama rajamist ja sellega seonduvat sotsiaal-majanduslikku efekti on käsitletud ka ühe olulisema argumendina kavandatud tegevuse toetamiseks. Samas ei ole vaidlustatud haldusaktis ning haldusakti alusel väljastatavas kaevandamisloas liiva kasutamist mõnel muul eesmärgil kuidagi piiratud. Seega ei ole välistatud, et liiva kasutatakse AS-i Tallinna Sadam majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ka mujal ning ehitiste tarvis, mille puhul liiva kaevandamine Ihasalu karjäärist ei ole mingil moel põhjendatud. Kaevandamisluba on väljastatud AS-ile Tallinna Sadam 20 aastaks. Loa kehtivusaeg on vastuolus MaaPS §-iga 37 lg 1, mille kohaselt antakse kaevandamisluba kohaliku tähtsusega liivamaardlas kuni 15 aastaks. Ihasalu liivamaardla on kohaliku tähtsusega maardla, kuna viimast ei ole kantud üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja, mille kehtestab Vabariigi Valitsus. Vastav määrus on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 09.06.
4. Viidatud määruses Ihasalu maardlat üleriigilise tähtsusega maardlana nimetatud ei ole. MaaPS §-i 3 lg 4 kohaselt on üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kandmata maardla kohaliku tähtsusega. Vaidlustatud haldusaktiga on seega AS-ile Tallinna Sadam väljastatud kaevandamisluba õigusvastaselt kehtivusajaga 20 aastat. Kaevandamisluba on väljastatud olukorras, kus keskkonnamõjude hindamist läbi ei ole viidud. Haldusakti andmisel aluseks võetud KMH aruanne on kehtivuse kaotanud ning puudulik, mistõttu on vaidlustatud haldusakt juba sel põhjusel õigusvastane. Vaeginfo tingimustes ei saanud Vastustajal tekkida kindlust, et kavandatud tegevusest negatiivset mõju keskkonnaressursile ei teki. Selliselt rikkus Vastustaja HMS §-st 4 tulenevat kaalutluskohustust ning §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, mistõttu ei ole ka sel põhjusel täidetud vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse eeldused vastavalt HMS §-le
5. KMH menetluses on oluliselt rikutud menetlusnõudeid: kaebaja kui asjast puudutatud isik on jäetud kohaselt menetlusse kaasamata, uuringud on läbi viidud puudulikult ning kavandatud tegevusest lähtuvad mõjud on jäetud välja selgitamata. Vaidlustatud haldusakti kohaselt võib AS Tallinna Sadama alustada kaevandamist Ihasalu lahes hiljemalt
6. aastal ning seda
7. aastal 5 heakskiidetud ning kehtivuse kaotanud KMH aruannet aluseks võttes - aruannet, millest nähtuvalt on olulised uuringud kaevandamise aegsete ja järgsete mõjude kohta teostamata. Eeltoodud asjaolude pinnalt ei ole selgust, mis eesmärgil ning millal Ihasalu liivamaardlast liiva kaevandatakse ning millised on kaevandamistegevusest tingitud mõjud keskkonnale ning kaebaja poolt kasutatavale loodusressursile. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8. Vastustaja Keskkonnaministeerium leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ning põhjendab seda järgmiselt. 9.1.Kaebajal ei ole puutumust kavandatud tegevusega. Vaidlustatud tegevus ei puuduta kaebaja olulisi huvisid ning kavandatud kaevandamine ei mõjuta kaebajat oluliselt ja reaalselt, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. Kaevandamise mõju kaebaja elukohale puudub. Kaebaja selgitab, et ta on Neeme küla elanik ning tema püsivaks elukohaks on Neeme küla xxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxx). Maa-ameti katastrikaardilt nähtuvalt asub xxxxx kinnistu merest (Ihasalu poolsaare idaküljel) kõige lähemas kohas ca 160 meetri kaugusel ning merest eraldavad kaebaja elukohta Väljamäe ja Hennolenno kinnistud. Lisaks on oluline märkida, et kavandatud kaevandamine leiaks aset Ihasalu poolsaare lääneküljel, linnulennult ca 2 km kaugusel kaebaja kinnistust. Kavandatud tegevuse ala suunas asub meri kaebaja kinnistust ca 200-300 meetri kaugusel. Kaebaja ei ole tõendanud, et kavandatud tegevus (mere põhjast liiva kaevandamine) mõjutaks oluliselt ja reaalselt kaebaja elukohta. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja elukoha negatiivne mõjutamine ka võimalik: keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne ega muud kavandatud tegevust käsitlevad dokumendid ei viita võimalusele, et merepõhjast liiva kaevandamine võiks reaalselt mõjutada sisemaal asuvaid, s.o vahetult merepiiri mitteomavaid kinnistuid. Vastustaja hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline ka kaevandamisaegsete mõjude kandumine kaebaja elukohta (nt kaevandamise toimumine kaebaja poolt vaadeldaval merealal, müra vms). Kaevandamise mõju kaebaja elukeskkonnale on tõendamata. Kaebaja on esitanud väite, mille kohaselt on Neeme küla ning Ihasalu poolsaar kaebaja elukeskkond, mida kaebaja igapäevaselt kasutab ning millele kavandatud tegevusel on oluline mõju. Selline väide on üldsõnaline, tõendamata ning ei saa olla kaebeõiguse aluseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta kasutaks tavapäraselt ja igapäevaselt Neeme küla ja Ihasalu poolsaart tervikuna, et kaebajal seonduksid selle alaga tervikuna olulised huvid. Samuti ei ole andmeid selle kohta, et kaevandamine viidatud ala tervikuna mõjutaks, rääkimata olulisest mõjust selle ala suhtes. Tegemist on üldsõnalise väitega, mis ei seosta kaebaja olulisi huvisid ning kavandatud tegevuse reaalset ja olulist mõju. Rannajoone asukoha mõningane muutumine – juhul, kui selline protsess peaks aset leidma – ei saa mõjutada kaebaja olulisi huvisid. Kuigi rannajoon võib moodustada osa kaebaja elukeskkonnast selle kõige üldisemas tähenduses (vaade merele, harjumuspärane jalutamise ala vms), ei ole sellisel juhul tegemist kaebaja poolt kitsemas tähenduses oluliste huvidega seostatud ressursiga. Tegemist ei saa olla kaebeõigust põhjendava asjaoluga. Kaebaja olulised huvid kalurina on tõendamata. Isegi eeldades, et kavandatud tegevus omaks kalastikule reaalset ja olulist mõju (mida KMH aruande põhjal järeldada ei saa), peaks kaebaja tõendama sellise mõju ja tema oluliste huvide vahetut seost. Selline mõju on kaebaja poolt tõendamata: kaebaja ei ole tõendanud, et ta ka käesoleval ajal tegutseb kalurina ning et kalapüük annaks olulise osa tema sissetulekust. Kaebaja ei ole ka esitanud tõendeid 6 selle kohta, et tema väidetavad olulised huvid kalurina seonduksid just kavandatud tegevuse asukohaga. Isegi eeldades, et kaebaja näol on tegemist kaluriga, kelle sissetulekud tugineksid olulisel osal kalapüügile, peaks kaebaja tõendama ka seda, et just kavandatud tegevus tema võimalusi kalurina oluliselt ja reaalselt piirab. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta püüab kala peamiselt kavandatud tegevuse asukohas või et sellelt alalt püütav kala moodustaks tema sissetuleku olulise osa. Kavandatud tegevuse asukoht moodustab äärmiselt väikese osa piirkonnas asuvatest kalapüügiks sobilikest aladest. Lisaks sellele nähakse vaidlustatud käskkirjas ette leevendavad meetmed kalapüügile avaldatava võimaliku mõju vältimiseks, sealhulgas kaevandamise keeld kudemis- ja kalapüügihooajal ning noorkalade asustamine Jägala jõkke. 9.2.Kaebajal on kohustus tõendada oma puutumust. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta väidetavalt mõjutatavat keskkonnaressurssi kasutab, et sellele ressursile avaldatakse mõju ning et selline mõju toob kaasa ka olulise ja reaalse mõju kaebaja olulistele huvidele. Selles olukorras ei saa eeldada kaebajal üldse kaebeõiguse olemasolu KMH aruandes käsitletud keskkonnaküsimustes. Kaebaja on märkinud, et kaebaja ei pea tõendama, et kavandatud tegevuse tulemusel keskkond kahjustub, vaid üksnes seda, et keskkonna kahjustumine on tõenäoline. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja sellist tõendamise kriteeriumi täitnud, kuna väited keskkonna kahjustumise kohta on üldsõnalised ning tuginevad kaebaja subjektiivsele tunnetusele esitatud asjaolude veenvuse ja ammendava käsitlemise osas. Käesoleval juhul peab kaebaja lisaks oma väidete tõendamisele tõendama oma puutumust iga väidetava asjaoluga. Kaebaja saab tugineda ainult sellistele asjaoludele, millest nähtub kaebaja poolt tavapäraselt kasutatava keskkonnaressursi kahjustamine. Kui kaebaja on esitanud kaebuse oma puutumusele tuginedes (ning kohtu hinnangul on see piisav kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks), ei saa kaebaja menetlusse kaasata valimatult väidetavaid rikkumisi, igakordselt oma puutumust tõendamata. Puutumusele tuginev kaebus ei saa nö avada ust populaarkaebusele omastele väidetele. Vastustaja hinnangul on kaebaja läbivalt just seda teinud, esitades üldsõnalisi vastuväiteid ning seostamata väidetavaid rikkumisi ja nende reaalset ja olulist mõju oma olulise huviga või tõendamata kõnealuse ressursi tavapärast kasutamist. 9.3.KMH menetlus viidi läbi nõuetekohaselt KMH aruande avalikustamine toimus kooskõlas

avalikustamise ajal kehtinud redaktsiooniga: kooskõlas

§ 16

lõikega 2 avaldati KMH menetlust käsitlevad (korduvad) teated ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks ühes üleriigilise levikuga ajalehes (Postimees). Vastustaja hinnangul toimus avalikkuse kaasamine kooskõlas õigusaktide nõuetega ning menetluse ajal ei olnud Keskkonnaministeeriumil mingit alust eeldada, et avaldatav teave ei jõuaks huvitatud isikuteni. Keskkonnaministeeriumile ei olnud menetluse ajal teada asjaolusid, mis oleksid kinnitanud äärmiselt intensiivset mõju teatud kitsalt piiritletud isikute grupi suhtes, kelleni teave menetluse kohta eeldatavalt ei jõua. Kuna KMH menetluses eeldati kohalike elanike huvi kavandatud tegevuse vastu, edastati KMH programm lisaks tavapärasele avaldamisele Jõelähtme ja Viimsi vallavalitsusele ning Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Teadete avaldamine toimus kooskõlas menetluse ajal kehtinud õigusaktidega. Vastustaja hinnangul oli kaebaja KMH menetlusse kaasatud nõuetekohaselt. Kaebaja seejuures osales arutelus 2007 – 2010 enne loa andmist. Kaebajal oli seega olemas võimalus vastuväiteid esitada. 9.4.Käskkirja andmisel tugineti KMH aruandele õiguspäraselt Vaidlus puudub selles, et käskkirja andmise ajal kehtinud

§ 11

lõikest 6 ei tulenenud mis tahes nõuet, et luba ei võiks anda, kui KMH heakskiitmisest on möödunud rohkem kui neli aastat. Seega ei saa olla vaidlust ka selles, et keskkonnaminister tugines käskkirja andmisel 22.11.2006 heaks kiidetud KMH aruandele õiguspäraselt. 7 Pärast KMH aruande heakskiitmist

1. aasta lõpus ei ole vastustajale menetluste käigus saanud teatavaks mingeid selliseid uusi asjaolusid või keskkonnamuutusi, mis peaks panema KMH aruandes ja selle järeldustes kahtlema. Möödunud aeg ei ole ka sedavõrd pikk, et peaks automaatselt eeldama, et KMH aruanne ei ole enam ajakohane. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt keskkonnaminister olemasolevas KMH aruandes sisalduvat teavet ei hinnanud, on ekslik. Käskkiri käsitleb KMH aruandest tulenevate asjaolude ülevaadet ning kehtestab KMH aruandele tuginedes kavandatud tegevuse elluviimise tingimused ning seda leevendavad meetmed. Kuna KMH aruande heaks kiitmise järel ei olnud ilmnenud piisavalt kaalukaid asjaolusid, mis oleksid andnud kahelda KMH käigus kogutud teabe piisavuses või kahelda selle asjakohasuses, tugines vastustaja kogutud teabele seda käskkirjas eraldi motiveerimata. 9.5.Kaebaja KMH aruande sisu puudutavad etteheited Väited KMH aruande ebapiisavuse kohta on põhjendamatud. KMH aruanne käsitleb kavandatud tegevuse võimaliku mõjualana nii Muuga lahte kui Ihasalu lahte. KMH aruande kohaselt moodustavad Muuga laht, Ihasalu laht ja nende lähialad meteoroloogiliselt ja hüdroloogiliselt võrreldava piirkonna, asetsedes tinglikult kahe erineva tuulerežiimiga piirkonna vahel. Vastustaja hinnangul on KMH aruandes kirjeldatud mõjude osas asjakohane ning põhjendatud tugineda sarnase režiimiga Muuga lahe kohta kogutud andmetele. Muuga lahe kohta kogutud andmed moodustavad vaid osa KMH aruande allikatest. Lisaks Muuga lahte käsitlevatele uuringutele kasutatakse andmeid Ihasalu lahe kohta, Läänemerd käsitlevaid allikaid ning Soome lahte käsitlevaid allikaid. Vastustaja hinnangul on põhjendatud kogutud andmete üldistamine, kui valdkonna ekspert peab seda asjakohaseks ning põhjendatuks. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid keskkonnaressursse Ihasalu lahe kaebaja poolt väidetav meteoroloogilise ja hüdroloogilise režiimi muutumine mõjutab, kas ja kuidas kaebaja neid keskkonnaressursse tavapäraselt kasutab, milline on kaebaja oluline huvi nende ressursside suhtes ja kuidas on tõendatud, et sellise põhjuslikus seoses oleva negatiivse mõju esinemine on reaalne ja oluline. KMH aruanne ei anna alust järelduseks, et Ihasalu lahe idaosa on uurimata ning selles leiduvad kooslused ei ole KMH aruande koostajale teada. KMH aruande kohaselt ei ole Ihasalu lahe idaosas aruande koostamisele eelnenud kümnendi jooksul merepõhjataimestiku uuringuid teostatud. Küll aga olid KMH aruande koostamise ajal teada Ihasalu lahe sügavus, hüdrodünaamilised omadused ja vaatluste käigus kogutud andmed. Kogutud andmeid tervikuna hinnates pidasid KMH aruande koostajad põhjendatuks pelgalt aasta varem Muuga lahe, Ihasalu lahe lääneosa ning Aksi saare rannikumere kohta kogutud andmete põhjal järelduste tegemist ka Ihasalu lahe idaosa kohta. KMH aruande punktis 2.5.1 on esitatud lähteandmed, millele tuginedes sellisele järeldusele jõuti. Vastustaja hinnangul on andmeid kasutatud kogumis põhjendatult ning järeldused kavandatud tegevuse asukoha merepõhjataimestiku kohta on piisavad Käskkirja andmiseks. Kalastikku käsitlevad andmed on kirjeldatud KMH aruande punktis 2.
2. KMH aruandest nähtuvalt tuginetakse Ihasalu lahte hõlmavatele Muuga sadama mõju käsitlevale seireandmetele, andmetele Ihasalu lahe liigilise koosseisu kohta, andmetele seirepüügi liigilise koosseisu kohta, andmetele töönduslike kalasaakide kohta ning reproduktsioonialasid käsitlevate andmetele. Vastustaja hinnangul on KMH aruande koostamisel kasutatud andmed piisavad kavandatud tegevuse mõju hindamiseks ning ei esine mõistlikku kahtlust selles, et kasutatud andmed on rakendatavad kavandatud tegevuse asukoha suhtes. Samuti nähakse käskkirjas nähakse ette ettevaatusabinõud ning leevendavad meetmed kalastiku kaitseks. Näiteks võrreldes KMH aruandes soovitatud ajavahemikuga, on kaevandamise loa menetluses ka pikendatud kalastiku kaitse eesmärgil kaevandamise keeluaega, samuti nähtud ette kaevandamine ühe etapina. Kaebaja järeldus, et kavandatud tegevus võib tuua kaasa kalastiku hukkumise, on põhjendamata. Isegi eeldades liivapõhja kadumist kavandatud tegevuse asukohas (mis teatud ulatuses kaevandamise vahetus asukohas kaasneb), ei toeta KMH kalastikku käsitlev punkt 2.6 kaebaja järeldust kalastiku hukutamise kohta, võimalikku mõju kalastikule ei pea eksperdid oluliseks. Kaebaja ei ole oma 8 väidetes võtnud arvesse asjaolu, et Muuga lahe kohta kogutud andmed on üheks sisendiks Soome lahte käsitlevate andmete ning mudelarvutuste põhjal. Vastustaja hinnangul ei mõjuta järeldusi lainetuse režiimi kohta asjaolu, et osa lähteandmetest on kogutud hüdroloogiliselt võrreldava Muuga lahe kohta. Vastustaja ei pea KMH aruandele tuginedes kahtlusi rannajoonele avaldatava negatiivse mõju kohta põhjendatuks ning leiab, et KMH aruande järeldused on asjakohased. KMH aruandes selgitatakse, et Ihasalu poolsaare läänerannikut potentsiaalselt mõjutada võivad tegurid on suhteliselt väikese tõenäosusega. Nii võimalik mõju rannaprotsessidele kui heljumi kandumine rannikule (sh supluskohtadesse) praktiliselt puudub. Arvestades KMH aruandes kirjeldatud kaevandamise tehnoloogiat ning kaevandamise asukohta Ihasalu poolsaare suhtes peab vastustaja KMH aruandes esitatud järeldusi korrektseks ning asjakohaseks. KMH kohaselt ei ole põhjust eeldada liiva aktiivset liikumist. Nii KMH aruandes kui ka käskkirjas on nähtud ette asjakohased meetmed kalurite elatusallikatele ning rannakultuurile avaldatava mõju vältimiseks. KMH aruande järeldustes ei esitata tõepoolest kõiki KMH aruande tekstis kajastatud asjaolusid. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt viidatud asjaolud (nagu Muuga sadama laiendamisega seotud ehitustegevus) on KMH aruande asjakohastes osades kajastamist leidnud. KMH aruande kokkuvõte võtab kokku KMH aruandes tuvastatud mõjud ning esitab kokkuvõtvalt KMH tulemusena sünteesitud järeldused. Sellest tulenevalt on KMH aruande järelduste koostamisel asjakohaselt erinevate mõjude kumulatiivset esinemist arvesse võetud.
3. Mõjusid veekeskkonnale reguleeritakse eeskätt vee erikasutusloaga Vastustaja märgib, et ta on juba kahel korral väljastanud kolmandale isikule vee erikasutusloa Ihasalu lahes asuvast liivamaardlast liiva kaevandamiseks. 18.12.2006 väljastatud vee erikasutusloa tähtaeg on juba möödunud. 24.10.2011 väljastati kolmandale isikule uus vee erikasutusluba. Neid vee erikasutuslubasid ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ning 24.10.2011 väljastatud vee erikasutusluba on kehtiv haldusakt, millega on lubatud maavara kaevandamine veekeskkonnas. Tulenevalt veeseaduses sätestatust (VeeS § 2 p 13, § 9 lg 2, § 1 lg-d 1 ja 2), on vastustaja seisukohal, et maavara kaevandamise spetsiifilisi mõjusid veekeskkonnale reguleeritakse eeskätt vee erikasutusloaga. Olukorras, kus kehtib haldusakt, mis lubab veekeskkonnas läbiviidavaid töid, ei ole võimalik maavara kaevandamise loa kehtetuks tunnistamine ka tuginevalt argumentidele, mis on seotud kaevandamise mõjudega veekeskkonnale (sh nende väidetava ebapiisava uurimisega). Sellisteks mõjudeks on antud juhul vähemalt ka kaebaja osundatud mõjud meteoroloogilisele ja hüdroloogilisele režiimile, merepõhjataimestikule, kalastikule ja rannaprotsessidele. Vastustaja leiab, et kehtiva vee erikasutusloa olemasolul ei saa nende mõjudega seonduvad kaebuse argumendid põhimõtteliselt viia kaebuse rahuldamiseni.
4. Ihasalu maardla on üleriigilise tähtsusega maardla. Seoses kaebaja väitega, et Ihasalu maardla ei ole üleriigilise tähtsusega maardla, kuna seda ei ole nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 131, märgib vastustaja, et maapõueseaduse § 3 lg 2 kohaselt on meres asuv maardla üleriigilise tähtsusega. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
5. Kolmas isik AS Tallinna Sadam leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ta ei ole ära näidanud oma puutumust. Kaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud, kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Oma seisukohti põhjendab kolmas isik järgmiselt. 12.1.Kaebajal ei ole kavandatud tegevusega puutumust. Kolmas isik ei nõustu kaebajaga, et kaebajal on vaidlustatud haldusaktiga puutumus, mis annaks temale halduskohtusse pöördumise õiguse. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, milliseid kaebaja 9 enda olulisi huvisid vaidlustatud haldusakt rikub ning esitanud neid väiteid kinnitavaid tõendeid. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja elab Neeme külas ning temale oli väljastatud kaluri kalapüügiluba kuni 31.12.2008 ei saa järeldada, et vaidlustatud haldusakt puudutab tema olulisi huvisid, see puutumus on oluline ja reaalne ning et kaebuses väidetud tagajärje saabumine on tõenäoline. Kaebaja ei ole käeoleval ajal enam mistahes viisil seotud kaebuses viidatud äriühinguga OÜ Neeme Kala. Ka kaebaja ise on end hiljem nimetanud harrastuskaluriks, mitte kutseliseks kaluriks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mistahes tõendeid selle kohta, et ta faktiliselt tegeleb või tegeles kaebuse esitamise ajal kalapüügiga ning et kalapüük oli tema põhiline sissetuleku allikas. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et ta tegeleks kalapüügiga Ihasalu liivamaardlas ning et maavara kaevandamise luba kahjustab keskkonnaressurssi (näiteks kalavarusid Ihasalu liivamaardlas või selle lähistel), mida kaebaja tavapäraselt kasutab. Ühtlasi ei ole kaebaja tõendanud, et vaidlustatud maavara kaevandamise luba tooks kaasa kaebaja huvidele mingi negatiivse tagajärje ning et selle tagajärje saabumine kaebajale on tõenäoline. 12.2.KMH-d ei ole vaidlustatud, mistõttu vastustaja sai sellest lähtuda vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel. Kaebaja ei ole viidanud kaebuses ühelegi konkreetsele õigusnormile (peale abstraktse viite haldusmenetluse üldpõhimõtteid sätestavatele HMS §-dele 4 ja 6), mida haldusakti väljaandmisele eelnevalt teostatud keskkonnamõjude hindamine on väidetavalt rikkunud. Kolmanda isiku hinnangul on igati põhjendatud ja loogiline, et keskkonnamõjude hindamise aruanne Ihasalu 1 liivamaardla kohta sarnaneb Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandega, kuna nendevaheline kaugus on vaid ca 15 kilomeetrit. Puudub vaidlus selles, et Ihasalu 1 maardlast liiva kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamise aruanne on heaks kiidetud keskkonnaministri
6. detsembri
7. aasta kirjaga nr 418210 ja Keskkonnaministeerium kinnitas
8. märtsi
9. aasta kirjaga nr 15838 Ihasalu liivamaardlast kavandamise eelse, aegse ja järgse keskkonnaseire programmi ning neid haldusakte ja haldustoiminguid ei ole vaidlustatud st need on kehtivad haldustoimingud ja haldusaktid, mis ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks. Järelikult sai vastustaja lähtuda vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel
10. aastal läbi viidud KMH-st. 12.3.Kaebaja oli KMH menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Iseenesest on tõene kaebaja seisukoht, et kui on ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, tuleb avalikkust informeerida keskkonda puudutavatest otsustustest seaduses sätestatust intensiivsemalt. Käesoleval juhul ei olnud eelmärgitud kriteeriumid täidetud ja kaebajat ei tulnud informeerida KMH-st intensiivsemalt kui oli sätestatud seaduses. Olukorras, kus vaidlustatud kaevandamise luba näeb ette kaevandamist merepõhjast (mitte Ihasalu poolsaarel, kus elab kaebaja), ei võinud vastustaja eeldada, et see võiks puudutada Ihasalu poolsaarel elavate füüsiliste isikute olulisi huvisid (avaldada neile olulist ja reaalset mõju ning tuua neile kaasa negatiivse tagajärje) ning et neid oleks tulnud seetõttu KMH aruande heakskiitmisest seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitada. Seega võis vastustaja avaldada teate KMH aruande heakskiitmisest vaid seaduses sätestatud korras, s.t. ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12.4.KMH aruanne vastas seaduses sätestatud nõuetele Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel oleks tulnud algatada uus KMH, on ebaõige. Vaidlustatud haldusakti vastuvõtmise ajal sätestas

§ 11

lg 6, et uut KMH-d ei tule algatada, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et vastustaja hinnangul on KMH-ga kaevandamise loa keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud, et vastustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning milline see teave on. Lisaks eelmärgitule puudub 10 vaidlus selles, et kaebaja oli kaasatud kaevandamise loa andmise menetlusse ning vastustaja on palunud enne haldusakti vastuvõtmist ekspertidelt arvamust Ihasalu lahe jaoks kaebaja poolt soovitatud lisauuringute mõju ja nende uuringute efektiivsuse kohta. Eksperdid on vastustajale kinnitanud, et hüdrodünaamiliste protsesside uuesti modelleerimine ei anna uusi, KMH aruandes esitatust erinevaid tulemusi. Järelikult sisaldab vaidlustatud haldusakt piisavat motivatsiooni selle kohta, miks

§ 11

lg 6 kohaselt ei tulnud algatada uut KMH-d enne kaevandamise loa andmist ning miks vastustaja oli kaevandamise loa andmisel veendunud, et vahepealne olukord võrreldes KMH-ga ei ole muutunud. Kaebaja ei ole ka ise toonud kaebuses välja ühtegi asjaolu, mis oleks olnud Ihasalu lahes muutunud arvates KMH vastuvõtmisest kuni vaidlustatud haldusakti vastuvõtmiseni. Isegi kui asuda teoreetilisele seisukohale, et vaidlustatud haldusakt oleks pidanud sisaldama täiendavaid motiive seoses juba teostatud KMH-ga, ei saa pelgalt täiendavate motiivide puudumine tingida HMS § 58 kohaselt vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist. 12.5.Kaebaja peab tõendama vaidlustatud haldusakti olulist ja reaalset mõju kaebajale Kolmas isik on tõendanud, et tema ettevõtmised ei põhjusta keskkonnaseisundi märkimisväärset halvenemist sellega, et on tellinud KMH läbiviimise, mille tulemusi ei ole vaidlustatud. Tulenevalt Riigikohtu juhistest käesolevas asjas peab kaebaja ära näitama (tõendama), et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huvisid. Puutumus peab olema kaebajale oluline ja reaalne. Riigikohus on leidnud, et kui kaebus on esitatud puutumuse motiivil, kontrollib kohus üksnes haldusorgani tegevuse vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid. Kuna kaebaja neid huvisid ei ole tõendanud, tuleb kaebus jätta rahuldamata. 12.6.Kaebaja väited KMH aruande puuduste kohta on oletuslikud. Kuna kaebaja saab käesolevas haldusasjas kaitsta vaid enda tegelikke ja reaalseid olulisi huvisid, mitte avalikke huve või looduskeskkonda, on asjakohatud kaebaja väited KMH puuduste kohta. Kaebaja väited looduse kahjustumise kohta kaevatava haldusaktiga on vaid oletuslikud. Kaebaja ei ole viidanud täpsustatud kaebuses ühelegi uuringule või asja tundva isiku arvamusele või muule tõendile, mis kinnitaks Kaebaja oletusi. Kaebaja väited võimalike mõjude kohta rannaprotsessidele on vaid oletuslikud. Erinevalt kaebaja väitest olid vastustaja jaoks kaevandamise mõjud rannaprotsessidele selged – vaidlustatud haldusakti ja KMH kohaselt ei mõjuta liivamaardla kasutuselevõtt lainetuse struktuuri, sest vee sügavus on vähemalt neli korda suurem maksimaalsest laine kõrgusest. Lisaks esineb rannas rahne, munakaid ja veeriseid, mis kaitsevad randa lainetuse mõju eest. Kaebaja poolt esitatud viited väidetavatele rannaprotsessidele Prangli saare ja Neeme poolsaare tipu kohta ei ole ülekantavad Ihasalu poolsaare kohta.. Et tulenevalt ettevaatusprintsiibist minimeerida võimalikke riske seoses muutustega Ihasalu rannaprotsessidele, on kaevandamisloas sätestatud lisatingimusena, et kaevandamisel tuleb teostada seiret heljumi leviku, merepõhja reljeefi ja rannajoone muutuste, põhjaloomastiku ja -taimestiku ning kalastiku osas vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt

1. märtsil
2. aasta kirjaga nr 15383 kinnitatud seireprogrammile ja seireprogrammi rannajoone muutuste jälgimise metoodika kirjeldus ja programm tuleb esitada Keskkonnaministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks. Kavandatav ei too tegevus kaasa olulisi mõjusid merepõhjataimestikule ning kaevandamise luba sätestab ettevaatusabinõud võimalike mõjude ennetamiseks ja minimeerimiseks. Kaevandamise loas on märgitud, et maardla-alale ei jää olulisi põhjataimestiku kooslusi, kuna vee sügavus ega põhja pind ei ole selleks soodne ning mõju merepõhjataimestikule võib olla lühiajaline ning järelmõju või seisneda hinnanguliselt paarist kuust kuni aastani ning koosluse taastumine toimub sisserännetena naaberalade kaudu. Kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi mõjusid kalastikule ning kaevandamise luba sätestab ettevaatusabinõud võimalike mõjude ennetamiseks ning looduskeskkonna kaitsmiseks. 11 Kaevandamise loas on märgitud, et kaevandamine on keelatud kalade põhilisel kudeajal ja järgneva kalade larvide massilise esinemise perioodil ning peamisel kalapüügihooajal, s.o. ajavahemikul
3. aprill kuni
4. september ning kompenseerimaks Ihasalu lahes asetleidvat võimalikku kalapüügi efektiivsuse ajutist kahanemist tuleb kaevandamisele järgneval kahel kevadel asustada Jägala jõkke vähemalt kaheaastasi lõhi noorjärkusid kogusega alates 1000 isendit ühe aasta kohta. Kaebaja väide, et KMH aruandes ei ole piisavalt käsitletud kavandatava tegevuse mõjusid inimese heaolule ja varale, on ebaõige. Kaebaja märgib ise kaebuses, et KMH aruande kohaselt võimalik mõju rannaprotsessidele kui ka heljumi kandmine rannikule (sh supluskohtadesse) praktiliselt puudub. Järelikult käsitles KMH kavandatava tegevuse mõjusid inimese heaolule ja varale sh Ihasalu poolsaare püsielanikele. Väidetavat müra ning visuaalset reostust ei saa pidada oluliseks keskkonnamõjuks, kuna vaidlustatud haldusakti kohaselt on Ihasalu 1 mäeeraldisel liiva kavandamine ja transport mööda merd logistiliselt sadama ehitusele kõige otstarbekam ja keskkonnale väiksema mõjuga kui liiva transport mõnest teisest maardlast, kuna Ihasalu maardla asub sadamale suhteliselt lähedal, ca 11 km kaugusel. Vaidlustatud haldusaktis märgitakse põhjendatult, et Ihasalu 1 liivamaardlas liiva kaevandamine Muuga sadama arenduse tarbeks on majanduslikult põhjendatud ning täiendavaid keskkonnanõudeid täites keskkonnale väheolulise mõjuga, välja arvatud kaevandamisel tekkiv oluline, kuid ajutine mõju põhjaloomastikule. Seega on KMH-s arvestatud kõigi kumulatiivsete mõjudega ning kaevandamise luba sätestab ettevaatusabinõud võimalike mõjude ennetamiseks ning looduskeskkonna kaitsmiseks.
5. Palub hüvitada õigusabikulud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
7. Esmalt märgib kohus, et menetlusosalised tõstatasid küsimuse kaebeõigusest. Kaebaja ise on selgesõnaliselt kinnitanud, et ta tugineb kaebeõiguse alusena puutumusele, võttes arvesse Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-3-1-87-
8. Seega esitas kaebaja nn puutumuskaebuse.
9. Kaebaja on seisukohal, et nn puutumuskaebuse esitamisel ei tuvasta kohus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, vaid kontrollib haldusorgani tegevuse vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid, eristamata seejuures, kas nendest tuleneb kaebajale ka subjektiivne õigus või mitte /viitega Riigikohtu eelmärgitud otsuse p-le 29/. Reaalne mõju tähendab, et vaidlusaluse akti ja väidetava tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos ning kaebaja peab näitama, et väidetava tagajärje saabumine on tõenäoline. Kaebaja eeltoodu tõttu esitab huvi olemasolu.
10. Kohus ja menetlusosalised on põhimõtteliselt nõustunud kaebaja eelneva seisukohaga, mistõttu kaebajal tuli ära näidata, et vaidlustatud tegevus puudutab kaebaja huvisid ning tegevuse mõju isikule on oluline ja reaalne. Kuna kaebaja leidis, et kahjustatakse loodusressurssi, mida tema kasutab ja ta on nimetanud täpsemalt, et poolsaare elanikuna on tema valduses elukaaslase S.P.`le kuuluvad kinnistud, see on loodusressurss, mida ta kasutab, laiemalt on kasutamiseks looduressursi mõttes kogu poolsaar, kuna ta elab seal. Teisalt on kasutatavaks loodusressursiks Ihasalu lahe kalavarud. Kaebaja väitis, et ta on aastaid tegutsenud kutselise kalurina, ta oli kalur OÜ Neeme Kala nimele väljastatud kalapüügiloa alusel ning OÜ Helber kalapüügiloa alusel. Kaebaja püüab kala tegevuse mõjupiirkonnas. Ka on kaebaja aktiivne harrastuskalur. Kaebaja leidis, et oluline ei ole, kas kalapüük on oluliseks elatusallikaks, ka pole asjassepuutuv, kas kaebuse esitamisel 12 või täna on ta tegutsev kalur. Kavandatud tegevus toob kaasa negatiivsed mõjutused rannaprotsessidele ja kalavarudele (muutub rannajoon, vähenevad oluliselt kalavarud).
11. Kohus leidis, et kaebaja väidete kontrollimine on võimalik asja sisuliselt arutades, sest kaebeõigust ei saanud välistada arvestades kavandatud tegevuse iseloomu ning võimalikku mõju kaebaja elukeskkonnale, samas ei olnud üheselt ka selge, kas kaebaja peab end kinnistute või elukoha nimetamisel ka vara omanikuks, kelle omandiõigust võidakse rikkuda.
12. Kohtuistungil nimetas kaebaja samuti, et ta kasutab loodusressurssi, millest järeldas, et kavandatud tegevuse mõju on kaebajale oluline. Konkreetsemalt nimetas ta, et on huvitatud looduse kaitsest; tema elukaaslasele kuuluvad poolsaarel kinnistud (kinnistusraamatu väljavõte tlk 243 kd II) mida ta tavapäraselt kasutab, samuti Ihasalu lahega piirnevat loodusressurssi; elukaaslase kinnistud kuuluvad ühtlasi ka temale ühise lapse kaudu. Samuti nimetas kaebaja, et ta kasutab kalavarusid, kui loodusressurssi; ta on aastaid tegelenud kalapüügiga- oli kutseline kalur ning on seda tänaseni. Kaebaja on esitanud kohtule kalapüügiloa (tlk 244), mis on väljastatud OÜ-le Helber. Kaebaja oli seotud kalapüügiga OÜ Neeme Kala kaudu ja kaebaja leiab, et kuna omab kutsekvalifikatsiooni ja täna tegutseb kalurina OÜ-le Helber väljastatud kalapüügiloa alusel, siis on ta seotud püügikohaga „nr 32“, mis tähistab Soome lahte. Ta on ka kalandusega seotud ettevõtmiste eesotsas, alates 29.12.09 MTÜ Jägala Kalateed juhatuse liige; alates 15.09.10 MTÜ Harju kalandusühingu liige, lisaks aktiivne harrastuskalur, mida tõendab pilet (tlk 247 II kd). Kuna juba kaebuse esitamisel nimetas kaebaja kinnistute kasutamist, siis palus kohus istungil täpsustada, kuidas kaebaja neid kasutab, kuid midagi täpsemat kaebaja enam ei lisanud. Kuna kaebaja siiski on nimetanud ühise elukaaslase ja lapsega seotult vara kuuluvust ka temale, siis märgib kohus, et selliselt jääb puutumus kavandatud tegevusega/ vaidlustatud haldusaktiga liiga kaugeks, sest kaebaja ei ole Ihasalu poolsaarel ühegi kinnistu omanik. Kuna kaebaja viitas seotult kinnistutega keskkonnamõjudele, siis tuvastatud asjaoludel puudub kaebajal omandiõiguse riive ning keskkonnamõju osas kaebaja tegevusele ei ole antud tingimustel oluline ja reaalne. Kohus nõustub teiste menetlusosaliste seisukohaga, et kaebaja omandiõigust ei ole võimalik rikkuda, kuna kaebajale ei kuulu Ihasalu poolsaarel ühtegi kinnistut, need kuuluvad S.P.le. Väidetav kooselu või ühise lapse olemasolu ei tee S.P. kinnistuid kaebaja omandiks. Vaidlust ei jäänud enam küsimuses, et tõendatud on kinnistute kuuluvus S.P.le. Seega saab kaebaja kasutada kinnistutega seotult keskkonnaressurssi ulatuses ja viisil, millises teeb seda S.P. ning kui tema ei ole omandiõiguse kaitseks kohtusse pöördunud, siis ei saa seda teha omaniku eest kaebaja. A.M. saab kasutada kinnistuid nii nagu see on omanikule võimalik. Kui kinnistutele saabub keskkonnamõjutusi, mida omanik ise ei tõrju, siis tuleb kaebajal sellega leppida. Kaebaja on veel märkinud, et tema rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt elab ta majas, mis asub kinnistul nr xxxxxxx, so xxxxx kinnistu, see on tema koduks; kaebaja lisab, et Ihasalu poolsaar on seetõttu tema elukeskkond, mille keskkonnaseisundi suhtes on tal huvi selle säilimise vastu. Kaebaja jäi selle juurde, et ta on kalur ja püüab kala. Kohus ei saanud eelmärgitud huvide esitamisest välistada, et kaebajal ei ole puutumust, st et haldusakt ei avaldaks olulist ja reaalset mõju isiku kaitstavatele põhjendatud huvidele ja kohus eeldas, et kohtuistungil kaebaja sisustab neid väiteid.
13. Kohus jääb seisukohale, et kui kaebajal puudub omandiõigus, siis ei saa kavandatud tegevus omandiõigust rikkuda. Kinnistute kasutamisviisi kohta ei esitatud kohtule mingeid täpsemaid andmeid. Kuna kaebaja nimetab elukohana xxxxx kinnistut, siis nähtub, et see jääb Ihasalu poolsaare idakülge, vähim kaugus mereni on 160 m, sinna vahele jäävad Välja ja Hennalo kinnistud. Maa-ameti vastav katastrikaart kinnitab 13 eeltoodut ja see esitati toimikusse vastustaja poolt. Kaebaja selles osas enam midagi ei täpsustanud. Kohus leiab, et merepõhjast liiva kaevandamine ei saa esitatud andmetel negatiivselt mõjutada kaebaja elukohas sisemaal asuvale kinnistule. Kuna kaebaja oli nimetanud kahjuliku mõjuna ja saabuva tagajärjena rannajoone muutumist, siis antud juhul see muutuda ei saa. Kuna kaebaja on märkinud, et ta ei soovi esitada subjektiivsete õiguste kaitse kaebust ja ka mitte nn populaarkaebust, siis ei saa kohus uurida, kas kaebajal on veel mingi subjektiivne õigus, mida võidakse rikkuda, samuti ei saa kohus kaebust käsitleda nn populaarkaebusena, ehkki kaebaja osa väiteid võiksid toetada populaarkaebust, sj viited haldusakti õiguspärasusele. Kaebaja ei saa nn puutumuskaebuse korral esitada kaebust ka teiste isikute õigustes ja huvides või väita, et rikutakse teiste rannakalurite õigusi ja huvisid. Nii nagu eelnevast nähtus, siis omandipõhiõigusega hõlmatud õigushüve kaitseks leidub vajadusel tõhusam kaebuse liik, so subjektiivsete õiguste kaitse kaebus, mida kaebaja ei valinud, kuna omandiõiguse riive oli ilmselgelt näiline nii ühe kui teise kaebuse liigi valikuks.
14. Kaebaja väidab, et esineb loodusressursi kahjustamise oht, kavandatud tegevuse mõju kaebajale on reaalne. Kaebaja märgib, et kaevandamisloaga anti võimalus kasutada Ihasalu liivamaardlat kaevandamiseks, mis on olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuid vastustaja ei ole tõendanud, et kavandatud tegevus oleks keskkonnale ohutu (

§ 8

). Kaebaja on veendunud, et kavandatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks on negatiivsete mõjude saabumine rannaprotsessidele ja kalavarudele, st tekib risk rannajoone muutumiseks ning kalavarude oluliseks vähenemiseks. Kuna rannajoone muutmise osas nimetab kaebaja, et sarnased mõjutused rannaprotsessidele on piirkonnas kaevandamise tagajärjel juba aset leidnud, st Prangli liivamaardlas, mil kaevandamise tulemusel hävis Liivasääre nime kandev neemeots, siis kohus nõustub teiste menetlusosaliste seisukohaga, et niisugune teises asukohas tegevuse ja tagajärje ülekandmine ei ole asjakohane. Veel väidab kaebaja, et esineb oht kalavarude vähenemiseks, seda tunnistab ka KMH. Kohus siinkohal nõustub kaebajaga, et kavandatud tegevuse mõjud on nii lühiajalised kui ka pikaajalised ning lühiajalise mõjuna nimetab KMH püügivõimaluse kadumist kaevandamise kohas ja kaevandamise ajal, samuti nimetab KMH, et püügivõimalused vähenevad heljumipilvede liikumisel ja KMH nimetab, missugustel tingmustel heljumipilv kalade liikumist ja säilimist mõjutab. Kaebaja viitas, et mõju avaldab heljumi levik ja seda ka merepõhja kooslustele ja kaebaja ei ole rahul sellega, et KMH järeldab alusetult, et võimalik heljumi liikumine merepõhja taimestikku oluliselt ei mõjuta. Kaebaja viitab KMH aruande p –le 4.4.1 ja ple 2.5.1 ning märgib, et lisaks pole merepõhjataimestiku uuringuid läbi viidud Ihasalu lahe idaosas ja uuritud ei ole, millised võivad olla reaalsed tagajärjed Ihasalu lahe kalavarudele. Kaebaja leiab, et ka KMH nimetab, et lisandub uus stressi allikas. Kuna kontrollimata on mõlemad eeldused, siis järeldab kaebaja, et kalavarudele saabuvat ohtu on alahinnatud. Esineb seega reaalne oht lahe elustikule, kaasneb oluline kalavarude vähenemine. Kaebaja nimetas rannajoone muutmisega seotult kalapüügikohtade kadumise võimaluse. Kohus leiab, et KMH andmetel ei saaks saabuda kaevandamisest mõjutusi, mil rannajoon muutuks ja et kaevandamistegevus puhul on selline tagajärg antud juhtumi puhul reaalne. Ranna osas on toimunud pidevalt looduslikud protsessid, mida kaebaja tajub Ihasalu poolsaarel selle tipu murenemise kaudu, kuid kohus ei saa nõustuda seisukohaga, justkui oleks juba tõendatud, et senine kaevandamine on seda muutnud nii, et kaevandamine oleks ka Ihasalus keelatud. Juba on kohus märkinud, et 14 kaevandamistegevusest Pranglil ei saa veel kuidagi eeldada, et midagi samasugust järgneb ka Ihasalus, sj kohtul puuduvad andmed, mis kinnitaksid tõsikindlat teadmist, et et Prangli saarel just nimelt lubatud kaevandamistegevuse tulemusel keskkonnale saabus tagajärg, et rannajoon lubamatult muutus. Juhul, kui Prangli saare juhtum võis seejuures olla seotud kaevandamistegevuse või muu tegevusega nii, et tegevuse käigus leidis aset normide rikkumine, millele viitab kaebaja, siis iseenesest ei saa veel järeldada nii, et see tõendabki ka Ihasalu liivamaardlas kaevandamisele samasuguse mõju saabumist. Kaebaja nimetas veel, et hoovuste, lainetuse, tuulte mõju jms olulist ei ole loa andmisel piisavalt uuritud, seega rannale saabuv kahjulik mõju on kindlaks tegemata, eriti murdlainetuse mõju. Tegelikult kinnitavad KMH andmed vastupidist, st esitatakse uuringud, miks ei ole võimalik, et tekiks kaevandamisel selline murdlainetus, mis võiks rannajoont ka tegelikkuses muuta. Küll aga nimetab KMH selgelt, et kui esineb loaga antud tegevusel normide rikkumine kaevandamise asukohas ja kaevandatakse nt alal, kus see ette nähtud ei ole, siis võib tekkida murdlainetus, mis mõjutab lähemal asuvat rannajoont. Isegi juhul, kui rannajoon peaks mingil põhjusel muutuma, nähtub kaebaja kohtuistungil antud selgitustest, et siis tuleb kaluritel otsida uusi püügipaiku, see on aeganõudev, seega saab kohus järeldada, et kaebaja ka ise ei pea sellist tagajärge pöördumatuks protsessiks ja kogenud kaluril ei ole ilmvõimatu leida uut püügikohta. Samas ei ole kaebaja enda tegevuse osas täpsustanud, missugune senine püügikoht võiks kaduda ja kaebaja ei avaldanud, missugustes kohtades ta kala püüab. Seega ei ole kohtul vähimatki võimalust hinnata seda, kas kaebajat võimalik rannajoone muutus võiks puudutada. TÜ Eesti Mereinstituut on koostanud töö nr 2006/049, millele kaebaja viitab, so Ihasalu 1 liivamaardlal liiva kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine (tlk 5795 I

1. kd)ja kohus leiab, et etteheide KMH-le eelmärgitud teemal selle puuduste kohta on alusetu. Kuna Muuga sadam kuulub riiklikule aktsiaseltsile AS Tallinna Sadam, siis on sadama tegevusel oluline koht riigi majanduselus ning kohus siinkohal märgib, et kuivõrd kaevandamistegevus on juba kord selline, mil saabuvad keskkonnamõjud, siis esineb oluline avalik huvi siiski kaevandada, kui sellega ei saa kaasneda antud kohas niiskusi tagajärgi, mis sellise tegevuse välistab. Sadam vajab idaosa ehitamiseks liiva selle kasutuselevõtuks konteinerkaupade veo organiseerimiseks ja lainemurdjate ehitamiseks. Mäe-eraldiselt liiva kaevandamist sooviti eesmärgil, et saada täiteliiva sadama laiendamiseks ja/või lainemurdjate rajamiseks. Seega ei ole õige väita, et majandustegevuseks puudub käesoleval ajal liiva vajadus, kuna liiva olevat toodud juba mujalt. Esineb oluline avalik huvi liiva kaevandamiseks juba uuritud maardlates, milleks on ka Ihasalu maardla. KMH nimetab veel, et Soome lahes ei ole palju kaevandamiseks sobilikke liivamaardlaid ja nad on kasutusele võetud, seal põhjendatakse ära, miks on sobilik ja vajalik kaevandada Ihasalu maardlas, sj rõhutatakse keskkonnkaitse aspektist, et liiva vedamine on selliselt sadamale lähemal ja meretee on võimalikest transpordi viisidest lühim ja odavam, keskkonda vähem reostavam, kui seda kaugelt tuues ( tlk 6061 I kd). KMH nimetab keskkonna seisundi, mis valitseb KMH tegemisele asumisel. Potentsiaalselt mõjutatava Ihasalu poolsaare olukorda on uuritud ( aruande p 2.3.2 tlk 64 I
2. kd)ja sealt nähtub, et rannikut on ka pildistatud, mis ei jäta kahtlust, et uurimisel kasutati teiste tööde andmete kõrval ka vaatlustulemusi ja andmeid Ihasalu poolsaare kohta. KMH andmed nimetavad, et viimane ekstreemsem veetaseme tõus oli läänerannikul 8-9.01.2005.a. tormi ajal, mil kaugele maismaale ulatus ajuvesi (tlk 66 I kd). Seega nähtub, et mõju rannale oli eelmärgitud erakordsest loodusnähtusest. Kuivõrd liiva kaevandatakse erinevate mehhanismidega, siis käesolevalt tehnoloogia valik võimaldab pinnase pumpamisel tööpiirkonna täpselt välja arvutada ja määrata, mis 15 tähendab, et tehnoloogia valik juba ise viitab, et kaevandamiskoha asukoha määramisel looduses ei saa eksida- navigeerimine toimub kaasaegselt, so GPS süsteemil. Samas on kontrolli all kaevandatud kogused, muutused kaevandamise ajal jms. Eeltoodu kinnitab veenvalt, et kui kaevandamisala määratlemisel looduses rikkumist ei toimu, on pea võimatu eksida kaevandamiskoha asukohas looduses, ühtlasi märgib KMH p 3, kuidas peetakse arvetust tehtud tööde üle ja et see on kontrollitav. Käesolevalt ei saaks kuidagi eeldada, et kaevandaja hakkab kohe rikkuma õigusnorme ja kaevandab seal, kus see ei ole lubatav, mis tooks kaasa tagajärgi. Seega ei saa kohus eeldada, et rannale saabuvad mõjutused nii, et rannajoon muutub. Keskkonnariskid on esile toodud KMH p 4.8, milles märgitakse otseselt, et keskkonnariskiks on juhtum, mil väljutakse kaevandamisloaga märgitud alast, mis võib viia selleni, et laine murdub madalmeres, see saab olla rannapurustuste põhjus. Veel saab olla riskiks, kui liiga palju võetakse laadungit peale ja laev kõigub suuremal lainetusel. Seega on sellised riskid olemas, kuid reaalselt välditavad. KMH on loa andjat veennud ka selles, et kaevandamisel puudub vajadus otsida muud tehnoloogiat, seda enam, et valitud töötlemisviis ja tehnika võimaldab kavandatud tööd teha korraga, normaalse ilmastikuolude korral 1 kuuga või isegi kiiremini. KMH esitab andmed, mis kinnitavad, miks kaevandamisel murdlainetust ei teki, mis võiks lähedal asuvaid randu ohustada. Nimelt töö p 4.2 märgib ära alternatiivid ja kuivõrd eelnevalt on kindlaks tehtud meteoroloogiline ja hüdrogeoloogiline režiim (aruande p 2.4- 2.5.2) ning kasutatav tehnika, siis arvestades laine kõrguse mõjutusi ei ole oodata muutusi rannikule jõudvate murdlainete struktuuris. Kaevandamisel sügavamal alal lainete struktuur ei muutu (aruande p 4). Seega ei ole asjakohane arutleda teemal, et kaevandamise protsess on pika-ajaline ja sellest tulenevalt võiks avaldada niisugust mõju, et see võiks kaasa tuua kaebaja nimetatud visuaalset reostust või müra või midagi sarnast, mille kaebaja oli küll ära nimetanud, aga ei täpsustanud, milles see konkreetselt seisneb, et elukeskkonda saaks mõjutada. Seega saab kohus järeldada, et oht rannajoone muutuseks ei ole reaalne, kuna ette nähtud on konkreetse tehnika kasutamine ja eeldada ei saa tahtlikku rikkumist kaevandamisala tegeliku asukoha määramisel, mis võiks kaasa tuua sellise lainetuse, mil eeldatakse mõju rannikule. Puudub vajadus veel midagi täpsemalt uurida, kasutada muid metoodikaid vms, kuna ei ole alust arvata, et kaebaja elukeskkond muutuks pöördumatult, kui kaevandamine toimub ettenähtud korras loa alusel. Kaebaja nimetab ohtu kalavarudele. KMH kinnitab, et esineb oht kalavarude vähenemiseks ja nähtub, et mõjud on nii lühiajalised kui ka pikaajalised. Kaebaja ise märgib, et KMH nimetab, et lühiajaliselt kaob püügivõimalus kaevandataval alal kaevandamistööde ajal, püügivõimalused vähenevad heljumipilve liikumisel. Olukorda mõjutab merepõhja taimestik, muutuda võivad merekooslused. Kohus nõustub kaebajaga, et kaevandamine toob kaevandamiskohas kaasa kalade hukkumise ja seal ei saaks säilida ka taimetik, kui see antud kohas oleks olemas. KMH kinnitab, et kaevandamiskohas taimestikku ei ole, tekkida võib heljum, hävivad kalad, kui nad sealt ei eemaldu. Seega on kaevandamiskohas keskkonnale mõju, see on vältimatu, kui tegevuseks on kaevandamine. Käesolevalt kaevandamiskoht asub meres ja selles mõttes kaebaja elukohast kaugel ning kaebaja elutegevust ei mõjuta. Kalanduse seisukohalt on tõenäoline, et loogiliselt kaob üks püügikoht, kuid see ei saa mõjutada kaebaja elulisi huvisid, kuna kaebaja ise ka ei väida, et ta kasutab justnimelt antud kohta kalapüügiks. Kohus juba märkis, et kaebaja oma konkreetseid kalapüügikohti ei 16 avaldanud, kuigi märkis, et loaga tohiks püüda kala Soome lahes sektoris nr 32. Kohus ei nõustu kaebajaga, et KMH ei võimalda kontrollida, milline mõju saabub Ihasalu lahes kalapüügile ja nähtub, et kaebaja rebib kontekstist välja mõtte, et KMH aruande p 4.4.1 kinnitab, et maardla alale põhjataimestiku kooslust ei jää, siis juba on kinnitatud kalapüügivõimaluste vähenemist. Kohus nõustub, et KMH kinnitab, et vahetult kaevandamise alal ja ajal toimuvad konkreetses kohas muutused, kuid ka need muutused ei ole pöördumatud. Püügikohti Soome lahes see ei mõjuta nii, et kalapüük sektoris nr 32 oleks välistatud ja kala sealt kaoks. KMH nimetab ka seda, et merepõhja taimetiku uuringuid Ihasalu lahe idaosa kohta tehtud ei ole (KMH p 2.5.1), kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et taimetiku kooslused tehti kindlaks uurides ümbritsevat keskkonda, sj tehti vaatlusi. Ihasalu kalavarude suhtes on reaalselt uuritud seniseid kalavarusid ja ka seda, kuidas kaevandamisel toimuvad muutused. Kuna kaebaja eeldab ohtu nii, et kalavarud peavad ilmtingimata vähenema, siis KMH andmed seda ei kinnita. Nii heljumi leviku uuringud (p 4..3), mõjud merepõhja taimestikule- ja loomastikule ja kalavarudele ( p 4.5) lubavad järeldada, et tööstusliku tähtsusega kalade kalasaakides ei ole võimalik välja tuua trendi, mis kinnitaks, et saagikuse kõikumine on seotud mingi kindla mõjuga. Seega ei ole kohtul alust järeldada, et senine kaevandamistegevus oleks saagikuse kõikumist mõjutanud, puudub alus arvata, et see juhtub kaevandamise korral Ihasalu liivamaardlas. Kaebaja ei ole ka ise täpsemalt nimetanud, miks peaks kahtlema selles, et saagikus väheneb. Varasemalt avaldas olulist mõju tööstus, nt Maardu keemiakombinaat, kuid nii Jägala jões kui ka Muuga lahes ja Ihasalu lahes elutsevad endiselt kalad, sj Ihasalu lahes on kaladele sobiv kudesubstraat säilinud. Statistilisi andmeid on 12 a kohta ja seiret jätkatakse. Statistilise keskmise arvutamiseks ning sisuliste järelduste tegemiseks on kasutatud pika-ajaliste vaatluste andmeid, mitte ei ole piirutud lühikese ajaperioodi andmetega. Samas nähtub, et kui ühele kalaliigile saabuvad ebasoodsad mõjud, võib teine kalaliik asemele tulla (p 2.6.5), mistõttu ei saa üheselt teha järeldusi, et kalavarud vähenevad. Kui kaebaja on kutseline kalur, oleks tal olnud võimalik kohtule ka täpsemalt selgitada, mida ta kalapüügil on kala asukohast või arvukusest kogenud, kuid kaebaja midagi seesugust kohtule ei kirjeldanud, mistõttu osutub otsituks ka väide, et varud vähenevad ja vastustaja peab temale tõestama, et varud ei vähene. Mõju kalandusele nimetab ära ka KMH (tlk 89), kuid sellest ei saa järeldada, et kalavarud kaovad ja kalapüüdmine oleks võimatu. Kuna kaebaja väidab, et ta seostab oma huvi kalandusega, siis nähtub, et mõistetavaks tuleb lugeda ühe kalapüügikoha kadumist, so maardla ala, mis ei vii järelduseni, et kalapüük on takistatud või hoopiski võimatu. KMH-s on sj märgitud, et antud merealal püüki lõkspüünistega ei toimu, seega ei takista kaevandamine kalastamist, kuid nakkevõrkudega kalastamine on võimalik endiselt, kuigi püügikohad võivad muutuda. Seal, kus levib heljum, võib tekkida kalapüüki häiriv olukord, kuid seda siis, kui ühe püügiprotsessi kestel heljumil muudab järsult liikumissuunda. Saagita jäävad püünised siis, kui kalaparv reageerib heljumile ja muudab liikumissuunda. Seega nähtub, et kalapüük kui selline ei ole võimatu, kuigi võib asjaolude kokkusattumisel vanas püügikohas olusid muuta. KMH nõuab loa väljastamisel, et kaevandamistegevus ei toimuks ajal, mil on efektiivsem püügiperiood ja kui tuleb kaitsta kala sigimise ajal. Samas nähtub, et kaevandamisest tekkivad mõjud võivad olla ka niisugused, et üks kalaliik paljuneb teisest rohkem, kuna toidubaas heljumi jms näol võib osutada ka soodustavat mõju mingile kalaliigile. KMH nimetab siiski ära, et esineb oht, kui heljum liigub lähialade madalmerre ja kui see toimub jõudeajal, siis võib kalamari hukkuda. Kahjustada võib ka kalade kudesubstraati, ohtlik on ka olukord, mil kalalarvid hakkavad liikuma, suurem oht on ajal, mil Ihasalu lahes sigivad kalad on larvistaadiumis. Samas siiski korratakse, et andmete uurimisel nähtub, et peale mere süvendamist võib põhjatoiduliste kalaliikide toidubaas hoopiksi paraneda, 17 seega nähtub, et ei saa eitada, et teatud kalaliigid võivad asendada teisi. Kaebaja ei märkinud, et kalaliikide osas on tekkivaid probleeme ja selle tõttu võiks saabuda oluline või reaalne mõju kaebajale kui kalurile. Kuigi kaebaja nimetas, et ei nähtu seda, kuidas lained mõjutavad kemikaalidest mõjutatud Jägala jõesuudmes olevaid ladestusi, saab KMH-st järeldada, et kui lainete mõju sügaval kaevandamisel ei too kaasa hoovuste muutusi ja ei esine senisest suuremat lainetust, on ohu allikaks ikkagi kaevandamisega seotud heljumipilve liikumine. Lainetuse režiimi muutumist ja kaevandamise sügavuse mõju lainetusele on KMH analüüsinud ja vastupidine väide on eksitav. KMH toob esile sotsiaal-majanduslikud mõjud (p 4.7) ja selles märgib, et kaluritele võib saabuda mõjuna takistus kalastada nakkevõrkudega vahetult maardla alal ja selle lähiala ja see tingib püügikohtade muutmise, mis võib teatud saaki vähendada, kuid ei pea vähendama. Kalavarude muutust võib esineda Ihasalu lahes, ka kahanemisena, kuid seda peetakse vähetõenäoseks siis, kui peetakse kinni ettekirjutatud abinõudest ( KMH p 4.9 meetmed). Muuhulgas põhjendatakse seirejaamade valikut ja kogutud andmeid, mille alusel on tehtud mudelarvutused. Kaebaja ei saa nõuda, et püstitaks nt veel mingi seirejaam, mis Ihasalus konkreetse laheosa mõjutusi fikseeriks, kuna isegi kui see oleks reaalselt teostatav, oleks andmete baas liialt napp nii ajalises mõttes kui ka seotuses ümbritseva Soome lahega. Kaebaja väide, et kaob liivapõhi, kui elupaik, on umbmäärane, kuna liivapõhi kaob seal, kus kaevandatakse ja milline on see paik, mille kaebaja umbmääraselt viitab, ei ole kontrollitav. Kohus leiab, et kriitika KMH-le on küll esitatud, kuid eksitavalt järeldab kaebaja, et see töö tugineb lubamatult Muuga sadamat puudutavale tööle. Kohus leiab, et usaldusväärne ei oleks töö, mis ei jälgiks pikaajaliselt teadlaste ja spetsialistide kogutud andmeid. Töö ei tugine vaid Muuga sadamat uurinud tööle, kuna juba loetelu kasutatud allikatest kinnitab, et uuritud on kõikvõimalikku asjakohast teavet, see töötati läbi ja tehti koondid. Usaldusväärsemat statistikat saabki teha pika-ajaliste vaatluste andmete baasil, seega saab ja on vältimatu, et kasutatakse teiste isikute tehtud töid. See ei tähenda, et antud töö käigus andmeid ei kogutud või et välivaatlusi pole tegelikult tehtud. Kuna aluseks võeti mitte nn ideaalsed tingimused kaevandamiseks, siis on usaldusväärsem statistiliselt keskmiste arvude kasutamine, vastupidiselt ei oleks ühe lühikese ajaperioodi andmetel võimalik jõuda usaldusväärse tulemuseni. Ihasalu laht ei ole isoleeritud muudest Soome lahe osadest, seega on asjakohane uurida ka külgnevaid ja piirnevaid alasid ja nende mõjusid. Kuna antud juhul on vaatlusi ja andmeid kogunud erinevad teadlaste grupid, siis nende andmete kasutamine viitab, et töös kasutatud alusandmed ei tugine erandlikele või juhuslikele loodusnähtudele, ka ei saa selliselt kahtlustada võimalust muuta andmeid kolmanda isiku huvides. Vastustaja sai koostatud KMH-st lähtuda vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel, kuna keskkonnamõjude hindamise tulemusena valminud aruande suhtes ei ilmne andmeid, et see oleks ka tegelikult puudustega, mis justkui ei võimalda selle jälgimist ja kontrollimist ja ei vasta tõele etteheide, et KMH hindamine kopeerib suures osas AS-i Tallmac poolt 2005. aastal koostatud tööd „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnamõjude hindamise aruandes oli loogiline kasutada kõiki andmeid Ihasalu 1 liivamaardla kohta, sj sarnaste tingimustega Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandega, kuna nendevaheline kaugus on ca 15 kilomeetrit ja on põhjendatud, millistel asjaoludel nende kahe veeala suhtes saab toetuda sarnastele tingimustele. Kohtul tuleb nõustuda, et kaebaja ei ole osundanud ühelegi õigusnormile, mida väidetavalt rikuti, kui hr. Toomas Liiv andis peale KMH kinnitamist esialgse kaebuse lisana 13 nimetatud arvamuse, et hüdrodünaamiliste protsesside uuesti modelleerimine ei anna uusi, KMH aruandes 18 esitatutest erinevaid tulemusi. See ei ole ebaobjektiivne pelgalt seetõttu, et ta kuulus AS-i Tallmac poolt 2005. aastal koostatud töö „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamine“ töögruppi. Hr. Toomas Liiv’a arvamus on antud Ihasalu 1 liivamaardla KMH tulemuste, mitte AS-i Tallmac poolt 2005. aastal koostatud töö „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamine“ kohta. T. Liiv on kinnitanud vastustajale eksperdina enne kaevandamise loa väljaandmist, miks hüdrodünaamiliste protsesside uuesti modelleerimine ei anna uusi, KMH aruandes esitatust erinevaid tulemusi. Kuna Vastustajale olid kaevandamise mõjud rannaprotsessidele selged, st et vaidlustatud haldusakti ja KMH kohaselt ei mõjuta liivamaardla kasutuselevõtt lainetuse struktuuri, kuna vee sügavus on vähemalt neli korda suurem maksimaalsest laine kõrgusest ja rannas asuvad kivid, rahnud jms, siis ka need kaitsevad randa lainetuse mõju eest. Tulenevalt ettevaatusprintsiibist minimeeriti võimalikud riskid seoses muutustega Ihasalu rannaprotsessidele, samas on kaevandamisloas sätestatud ka lisatingimused, et kaevandamisel tuleb teostada seiret heljumi leviku, merepõhja reljeefi ja rannajoone muutuste, põhjaloomastiku ja – taimestiku ning kalastiku osas vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt 19. märtsil 2007. aasta kirjaga nr 15383 kinnitatud seireprogrammile; seireprogrammi rannajoone muutuste jälgimise metoodika kirjeldus ja programm tuleb esitada Keskkonnaministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks. Seega ei nähtu kavandatavast tegevusest niisuguseid olulisi mõjusid rannaprotsessidele Ihasalu lahes, mis välistaksid kavandatud majandustegevuse. Kaevandamine võib kaasa tuua liivapõhja kui elupaiga kadumise, kuid kohus juba märkis, et see mõju ei ole keskkonnale oluline ja pikaajaline. Kaevandamise loas on selgitatud, et maardla-alale ei jää olulisi põhjataimestiku kooslusi, vee sügavus ega põhja pind ei ole selleks soodne, mõju merepõhjataimestikule võib olla lühiajaline ning järelmõju võib seisneda hinnanguliselt paarist kuust kuni aastani ning koosluse taastumine toimub sisserännetena naaberalade kaudu. Kavandatav tegevus ei too seega kaasa olulisi mõjusid merepõhjataimestikule ning kaevandamise luba sätestab ettevaatusabinõud võimalike mõjude ennetamiseks ja minimeerimiseks. Mõju elustikule võib kavandatud tegevuse näol ilmneda liivapõhja kui elupaiga kadumises, mis võib olla ühtlasi kalastikule hukutav. See mõju ei ole keskkonnale oluline ja loas on märgitud, et kaevandamine on keelatud kalade põhilisel kudeajal ja järgneva kalade larvide massilise esinemise perioodil ning peamisel kalapüügihooajal, s.o. ajavahemikul 15. aprill kuni 30. september ning kompenseerimaks Ihasalu lahes asetleidvat võimalikku kalapüügi efektiivsuse ajutist kahanemist tuleb kaevandamisele järgneval kahel kevadel asustada Jägala jõkke kaheaastasi lõhi noorjärkusid kogusega alates 1000 isendit ühe aasta kohta, sj kalade asustamine tuleb tellida hiljemalt eelneva aasta 1. augustiks ning kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kaebaja küll märkis istungil, et selliselt ei jää kala paikseks, mis aga kohtu arvates ei tähenda veel, et kala Soome lahes püügikohtades kaob. Koosluse taastumine kaevandamisega seotult toimub muuhulgas ka sisserännetena naaberalade kaudu. Lisaks märgib kohus, et kui KMH töös on kasutatud keskkonnamõjude hindamiseks matemaatilist mudelit (MIKE 21 WaveModelling, User Guide, DHI Water & Environment, DHI Software 2005), siis ei ole alust kaheldada, et mudelid ei toimi. Niimoodi teostatakse ka välisilmas kavandatava tegevuse suhtes uuringuid ja kasutatakse statistilisi andmeid ja mudelarvutused ongi selles mõttes uuringud, mis tagavad võimalikult objektiivse tulemuse, mida mingi muu lühiajaline kohapeal mõõtmine ei asenda. T. Liiv annab omapoolse hinnangu KMH käigus kasutatud tarkvara MIKE 21 usaldatavusele ning avaldab arvamust, et täiendavad uuringud ja mudeli verifitseerimine 19 ei anna uusi, KMH aruandes esitatutest erinevaid tulemusi; sj selline arvamus esitati täiendavate uuringute vajaduse osas. Veel märgib kohus, et kavandatava tegevuse analüüsib mõjusid inimese heaolule ja varale. KMH aruande kohaselt võimalike mõjude küsimus rannaprotsessidele aga ka heljumi kandumisele rannikule on hinnatud. Vähene mõju on sj ära nimetatud ka supluskohtadele, kuid kaebaja ise seda probleemiks ei ole nimetanud. KMH on kavandatava tegevuse mõjusid inimese heaolule ja varale sj ka Ihasalu poolsaare püsielanikele kaalunud. Kuna kaebaja siiski nimetas veel ära väidetava müra ning visuaalset reostuse, siis kohus siinkohal nõustub, et seda ei saa pidada oluliseks keskkonnamõjuks. KMH nimetab muuhulgas ära ka seda, et Ihasalu 1 mäeeraldisel liiva kavandamine ja transport toimub mööda merd, mis on logistiliselt sadama ehitusele kõige otstarbekam ja ennekõike ka keskkonnale väikseima mõjuga, kui nt liiva transport mõnest teisest maardlast, kuna Ihasalu maardla asub sadamale suhteliselt lähedal, ca 11 km kaugusel, transport tagab vähima võimaliku müra. Kuna kaebaja nimetas, et KMH järeldused ei arvesta kavandatava tegevuse mõju muude Ihasalu lahte puudutavate mõjudega, siis nähtub, et haldusaktis märgitakse, et Ihasalu 1 liivamaardlas liiva kaevandamine Muuga sadama arenduse tarbeks on majanduslikult põhjendatud ning täiendavaid keskkonnanõudeid täites keskkonnale väheolulise mõjuga, välja arvatud kaevandamisel tekkiv oluline, kuid ajutine mõju põhjaloomastikule. Kumulatiivsete mõjudega arvestati, kaevandamise luba sätestab ettevaatusabinõud võimalike mõjude ennetamiseks ning looduskeskkonna kaitsmiseks. Teostatud KMH-ga ning vaidlustatud haldusaktiga on kaevandamise mõju keskkonnale esile toodud ja praktiliselt on niisuguste mõjude olemasolu analüüsitud, millele viitas kaebaja, nähtub, et on leitud tasakaalustatud lahendus, see võimaldab kasutusele võtta piiratud loodusressurssi. Puudub vaidlus selles, et Ihasalu 1 maardlast liiva kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamise aruanne on heaks kiidetud keskkonnaministri 22. detsembri 2006. aasta kirjaga nr 4182-10 ja Keskkonnaministeerium kinnitas 19. märtsi 2007. aasta kirjaga nr 15838 Ihasalu liivamaardlast kavandamise eelse, aegse ja järgse keskkonnaseire. 22. Kalapüük on nendel andmetel endiselt võimalik. Edasised seired on kohustuslikud, seega on KMH ette näinud kaevandajale kõik vajalikud juhised ja nõudmised, et keskkonnale oleks tagatud võimalik ohutus. KMH kaudu on vastustaja endale teadvustanud, et vahetult kaevandamise kohas elukeskkonna säilimine ajutiselt ei ole võimalik, kuid see ei saa tuua kaasa tagajärge, et kaevandamine antud kohas keelata. 23. Kaebaja on kaebeõigust veel põhjendanud muutuva vaatega, kuid siinkohal kohus märgib, et vaadete halvenemine ei saaks olla iseenesest kaitstavaks väärtuseks, kuivõrd vastav õigus ei ole avaliku õigusega kaitstud. Antud juhul ka ei nähtu, et kaebaja osundaks keskkonnaliselt mingile erilisele väärtusele või võimaluse kadumisele vaatele. Võimalik häiring visuaalsel vaatlusel ei ole oluline muutus kaebaja elus. Isegi planeeringuasjades on Riigikohus 2. märtsi 2006 a kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-3-06 asunud seisukohale, et vaate halvendamine ei ole aluseks ehitusloa vaidlustamisel, kuivõrd vastav õigus ei ole avaliku õigusega kaitstud. Ka antud juhul saab järeldada, et isegi omanik ei saaks keelata vaate varjamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja lähedal majandab, nt kaevandab. Antud juhul niisugust olukorda ka ei teki, kuna kinnistu asub saare keskosas, st mil visuaalselt ei saaks kaebajat või kinnistu omanikku ahistada merevaates. Teadmine, et kusagil kaevandatakse, ei ole siinkohal asjakohane. Seega leiab kohus, et kui kaebajat tuleks mõista nii, et ta viibib rannal ja näeb visuaalset reostust ja see seisneb kaevandamistegevuse nägemises, siis see ei ole samastatav tema elukoha kasutamise takistusega ja olulise keskkonnamõjuga, mille puhul saaks kaebusega vaidlustada kaevandamistegevuse. Sellist võimalust nn puutumuskaebuse puhul Riigikohus ei ole ilmselgelt silmas pidanud. Kaevandamisega kaasneb tõenäoliselt võimalus näha kaevandamistegevust ja võib esineda müra, kuid 20 visuaalne keskkond ja ebameeldivus müra kuulmisest ei viita isiku põhjendatud huvile, mille eest tuleks teda kohtulikult kaitsta ja keelata kaevandamistegevus. Kuna kaevandamistegevusega kaasneb müra, siis ei ole alust arvata, et kaebaja elukeskkonnas saaksid ületatud müranormid, vastavalt ei ole seda suutnud konkreetsemalt esitada ka kaebaja ise ja kohtule ei nähtu, milles see müraprobleem seisneks. Müranormide rikkumisel on igal isikul võimalus oma õigusi kaitsta edasiselt, kui kaevandamistegevus ka tõepoolest avaldab sellist mõju, et tuleks astuda samme õiguste kaitseks. Ihasalu poolsaar asub kaevandamiskohast piisavalt kaugel ja kavandatud meetmed ning kaevandamisviis ei näe võimalust tekitada müra, mis võiks ületada norme. Puutumuskaebuse seisukohalt ei saa siinkohal olla riivet isikule, kes kõnnib rannas või elab kaevandamiskohast piisavalt kaugel. Ka keskkonnakaitset reguleerivad normid iseenesest ei ole sellised, et annaksid igale isikule kohtulikult kaitstava õiguse välistada majandustegevus visuaalse reostuse ja ehitamisega kaasneva müra korral. 24. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega, milles nad peavad oluliseks, et nn puutumuskaebuses puutumuse olemasoluks tuleb esile tuua ja tõendada vaidlustatud tegevuse oluline ja reaalne mõju isiku põhjendatud huvidele. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja kolmanda isikuga, et kaebaja ei tõendanud, et kutseline kalapüük või siis kalapüük üldisemas tähenduses, sj harrastuspüügi kaudu, oleks tema ainus või oluline sissetulekuallikas, mis nüüdsest kaob ja selliselt mõjutab kaebaja olulist huvi. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et huvi olemasolu või selle olulisuse hindamisel ei peaks olema asjakohane uurida, kas kaebaja tegelikult püüab kala ja kas ta saab kala püüda. KMH aruande kohaselt on kaebajale teada, et merepõhja taimestik maardla alal muutub ja liikuma hakkab heljum, mis merepõhja kooslusi mõjutab. Kaladele sobiva toiduobjekti leidmisel toimuvad muutused, mõjud võivad kesta ka 2-3 a ning on reaalne, et liiva kaevandamisel maardlas „kaob merepõhi kui elupaik“, see tähendab ühtlasi, et antud kohas kala puudub. Kui lähtuda vaid eeldusest, et antud kohas juba on teada kala hukkumise ja puudumise vältimatus, et siis juba ei saa kaevandada, kuna keskkonnale on olemas reaalne oht. Tõestada ei tule tõepoolest sellise tegevuse ohtlikkust, vaid vastustaja on tõendanud KMH vahendusel, et ettevõtmine, kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonnaseisundi märkimisväärset halvenemist. Vastustaja on vajalikud uuringud tellinud, need heaks kiitnud ja asjakohaselt esitanud, seega riskide analüüsi koormus lasus temal, mis ei tähenda, et kaebaja ei peaks omakorda nimetama, missugune on tema huvi ja et see on oluline. Kohtule ei nähtu sj, et vastustaja oleks kergekäeliselt suhtunud rannakultuuri, isegi KMH aruandes on neid küsimusi käsitletud. Vastupidiselt ei oleks tehtud uuringuid ja kaebaja märgib sj ise, et KMH aruande p 2.6.1 viitab kalastus-seire andmete kogumisele 20042005 Muuga lahes, kuid kaebaja jätab tähelepanuta KMH kogutud andmed, mis käsitlevad ka muid pika-ajalisi uuringuid. Kuna küsimus puudutas Ihasalu lahte, siis ei saanud Muuga lahes toimuvat jätta vaatluse alt välja, sj statistiliselt keskmise väljatoomine eeldab pika-ajaliste vaatluste tulemuse fikseerimist ning seoste uurimist naabruskonnaga; jääb ebamääraseks kaebaja soov, et vaatlejad oleksid pidanud mõõtma Ihasalu lahe lainetust, hoovusi, tuuli erinevatel aastaaegadel, erinevates ilmastikutingimustes. KMH aruande p 2.5.1 –le toetudes ei saa teha järeldust, et Ihasalu lahe põhjataimestik pole teada, seda uuriti kaartide põhjal ja visuaalse jälgimise teel. KMH väidabki, et kalapüügi häirimine toimub, samuti seda, et püügikohtade muutmine on võimalik. Kohus ei saa sellest järeldada, et suhtumine kalapüüki oleks kergekäeline, kuivõrd kaevandamine, kui majandustegevus on oluline, ta toob kaasa ajutised muutused, kuid ei võta võimalust kala püüda või muutunud püügikohti leida. Kui tegemist on kutselise kaluriga, siis püügikohtade muutused on ette aimatavad ka muudel juhtudel, nt loodusest tingitud muutuste korral ning kogemustega kalurile on teada ka 21 kaebaja väidetest nähtuvalt, kus asuvad püügikohad. KMH nimetab sj ära, et ka juhul, kui kaevandamisel heljum liigub ebasoodsalt ja kalavarud ühes kohas selle tõttu vähenevad, võib tekkida pinnas, mis soodustab teiste kalaliikide paljunemist. Loogiliselt ei ole kala võimalik püüda kaevandamise kohas, kus kala hukkub, kui ta sinna jääb. Kumulatiivsed mõjud seotult Muuga sadama ehitamisega on ära toodu ja mitte vastupidi. Muuga sadama tarvis ei ole liiva kaevandamine seotud mitte üksnes ühe objekti ehitamiseks, vaid kasutamise eesmärk tingib suure liivakoguse vajaduse, mistõttu jääb ebaselgeks kaebaja etteheide, et seda võidaks kasutada ka mujal. Kaevandamise seisukohalt ei ole kaebajale ilmselgelt oluline, kas kaevandatakse liiva kohaliku tähtsusega maardlast või üleriigilise tähtsusega maardlas. Kaebaja eksib, kui leiab, et maardlate nimistu määrab ära antud juhul, et tegemist pole üleriigilise tähtsusega maardlaga, kui nähtub, et tegemist on seaduse kohaselt üleriigilise maardlaga ja seda selgitab Maapõueseadus § 3 lg 2 p 1 ja 3, kuigi maardlate nimekirjas Ihasalu maardlat ei ole nimetatud, see nimekiri kehtestati 2005.a., mistõttu Ihasalu maardlat aastast 2007 ei saanud sinna ka sattuda. Seega ei ole asjakohane viidata vastustaja võimalike eksimuste nimetamisel seda, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 131 09.06.05 seda maardlat ei leia. Haldusakt on antud seetõttu välja ka pädeva isiku poolt ja luba 20 a, kuna tegemist on üleriigilise tähtsusega maardlaga. Kaebaja nimetab ära mitmed asjaolud, mis justkui kinnitavad, et luba anti vaeginfo tingimustes, kuid nagu nähtub, et muuda KMH aruandes toodud andmeid ja järeldusi asjaolud, kas tegemist on kohaliku maardlaga, kas AS Tallinna sadam kasutab kogu liiva koheselt või hiljem. Kaevandajale ei ole keelatud liiva toomine mujalt, sest Ihasalu maardla sadama vajadusi niikuinii ei kataks. Kohus veelkord märgib, et keskkonnakaitselistel kaalutlustel on põhjendatud kõigi lähemal asuvate maardlate kasutamine, vastupidine mõjutaks keskkonnaressurssi enam, kui see oleks vajalik. Kaebajast ei ole arusaadav, miks ta kahtleb liiva kasutamise eesmärkides, kui loas on selgelt märgitud, milleks luba antakse ja kellele ja missuguse ajaga tuleb arvestada nimetatakse mitut rajatist, milleks liiva vaja läheb. Kuna vastustaja on tõendanud, et kaevandamiseks on oluline avalik huvi, tema kavandatud tegevus ei ohusta keskkonda lubamatul moel, siis ei nähtu andmeid, et teise isiku majandustegevus tooks kaasa tagajärgi, mis võtavad kaebajalt võimalused kasutada elutegevuseks vajaliku ressurssi. Kuna kaebaja ei ole esitanud subjektiivsete õiguste rikkumise kaebust ega ka nn populaarkaebust, siis ei ole võimalik kaebajal kaitsta teiste isikute õigusi, antud juhul nt kinnistu omanike omandiõigust või siis väidetult teiste kalurite õigusi. Kohus kokkuvõttes ei saa endiselt nõustuda kaebajaga selles, et keskkonna-asjades oleks igal isikul piiramatu võimalus viidates kas siis väidetavale omandiõigusele või vara kasutamiseõigusele nõuda kaevandamisloa tühistamist. Kohus ei nõustu, et kaebaja põhjendatud huvina tuleks käsitleda soovi kalastada konkreetses kohas, so justnimelt kaevandamise alal või selle lähedal. Antud juhul on kaevandamiseks olemas tingimused ja kaevandamine vajalik, mistõttu isikute huvide kaalumisel võib osutuda, et kaalumisel otsustatakse kaevandamise kasuks. Kaebajal on eeltoodust tulenevalt küll olemas elukoha kaudu puutumus haldusaktiga ja ta võib tegutseda ka kalurina, kuid ka kohtu arvates juhul, kui kaebaja nimetatud tema olulised huvid on tagatud, ta saab jätkata tavapärase ressursi kasutamisega, selleks on tarvitusele võetud ettevaatusabinõud ning reeglite järgimisel kavandatud tegevus ei too kaasa keskkonnale ohtu, mis kaevandamist ei võimaldaks, siis ei saa olla mõju kaebaja huvidele suurem, kui see on loaga tagatud. kaebaja kasutada olev ressurss ei ole selles mõttes ohus, kaebaja tegevus kalurina või tema elukeskkond ei saa reaalselt mõjutatud legaalsel kaevandamisel. Huvi olulisust kaaludes märkis kohus juba, et kaebaja kalastustegevus ei ole vajalikul määral tema kirjelduse alusel aktiivne, ta ei kaota 22 elatusallikat, kui kala ajutiselt ka muudab oma asukohta. Kuna kohus ei saanud eitada koheselt keskkonnaressursi kasutamise määra, siis käesolevalt saab kohus järeldada, et vastustaja tegevus keskkonnaseisundile märkimisväärset kahju ei too ja tagatud on kaebaja poolt nimetatud huvid, kui ressurss jääb olulise mõjuta. Kohus leiab, et kui kaebaja nimetaud temale vajalik keskkonnaressurss jääb kaebajale kasutada oluliste piiranguteta, siis ei oma tähtsust kaebaja muud väited, mis on omased nn populaarkaebusele või siis subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusele. Siiski märgib kohus, et kaebaja oli kohaselt kaasatud menetlusse, ta sai anda selgitusi ja huilisemate pretensioonide arvestamisel, kui kaebaja ise väitis, et talle niikuinii ükski muu lahendus ei sobiks, kui kaevandamise ärajätmine, tingisid põhjendatult vajaduse veel midagi täpsustada, kuivõrd ei ole eeldatav, et kaebaja olles läbirääkimistel, avaldas vaid hetkelist emotsiooni. Kui see ka niimoodi oli, siis paraku ei saanud keegi eeldada, et läbirääkimistel niimoodi asju aetakse. Läbirääkimised on ressurss, mida tuleb kasutada heauskselt ja efektiivselt. Kuivõrd kaebaja nimetatud huvidele kahju saabumine ei ole tõenäoline, tema olulised huvid ei ole puudutatud, haldusorgan on tõendanud keskkonnaressursi säilimise vastavuses õigusnormidele ja ei esine ka muudel kaebaja nimetatud motiividel põhjusi kaebuse rahuldamiseks, siis jääb kaebus rahuldamata. 25. Kuna menetluskulude taotluse lahendamisel arvestab kohus kaebuse esitamise aja sätteid, siis kehtinud HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kui kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud ja tasutud riigilõiv tema kanda. Kuna vastustajaks on Keskkonnaministeerium, siis nõustub kohus kaebaja esindajaga, et tema enda haldusakti ja KMH küsimusi puudutav menetlus ei väljunud vastustaja igapäeva tegevuse raamest ja puudub mõjuv põhjus, miks kasutati välist õigusabi. Kohus võib otsustada selle üle, kas kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja kohus leiab, et antud juhul ei ole seda põhjendatud ning kohus ei mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulusid. Kuna kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele, siis käesolev kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, seega on otsus kolmanda isiku jaoks soodus, kaebajale aga mitte, mistõttu asuvad nad kohtuasjas vastaspooltel (HKMS § 92 lg 4). Seega on vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulude kandjaks kaebaja ja kolmandal isikul on õigus taotleda kaebajalt menetluskulude hüvitamist. Arvestades aga, et kaebajaks on füüsiline isik ning tema kaebeõigus oleks oluliselt takistatud, kui ta peaks hüvitama kolmandale isikule suured õigusabikulud, siis leiab kohus, et menetlusosaliste tehtud kulutused tuleb jätta nende endi kanda, seega ei ole põhjendatud ja proportsionaalne kaebajalt välja nõuda kolmanda isiku tehtud kulutusi. Kolmas isik viitas küll Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-3-11, kuid käesoleval juhul jääb kohus seisukohale, et kaebaja ilmselgelt ei näinud ette, et tal tuleks esitada nn puutumuskaebus ja et menetlus kulgeb sedavõrd kulukaks. Kaebaja pidi arvestama küll, et tal tekivad kulutused, kuid käesoleval juhul pärsiks kulutuste väljamõistmine kaebeõigust, samas jäävad kaebaja kanda niikuinii tema enda tehtud kulud õigusabile. AS Tallinna Sadam ei loe siiski kaebust lõppkokkuvõtteks pahatahtlikult esitatuks ja nagu nähtub, on menetlus olnud kaebajale keeruline arvestades kaebuse liigi määramise menetlust, mida kaebaja ei pidanud ette nägema. Ühtlasi on ka õiglane arvestades menetluslikult tekkinud asjaolusid jätta kõigi tehtud kulutused nende endi kanda. 23 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 24