KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

lduse nr 213 tühistamiseks ja Jõgeva Vallavolikogu 30.06.

1. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks uue eelistuse tegemiseks maa kasutusvaldusesse andmisel Tartu Halduskohtu 30.04.
2. a otsus ja Tartu Halduskohtu 30.11.
3. a otsus Kalju Sopi apellatsioonkaebused ja Jõgeva maavanema apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kalju Sopp, nõustaja Agu Rillo Vastustaja Jõgeva Vallavolikogu, esindaja v. adv Vahur Krinal Vastustaja Jõgeva Maavanem Kolmas isik AS Perevara RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
5. a otsus ja saata asi Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. Kalju Sopi ja Jõgeva maavanema apellatsioonkaebused rahuldada.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.
7. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Jõgeva maavanema 06.04.
8. a

ldus nr

1. Kalju Sopi apellatsioonkaebus rahuldada.
2. Välja mõista Jõgeva Maavalitsuselt 88.33 eurot Kalju Sopi kasuks menetluskulude katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
3. aprillini
4. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Jõgeva Maavanema 06.04.
6. a

ldusega nr 213 anti XXXXXXX katastriüksus (KÜ) ajutiselt AS Perevarale kasutamiseks.

1. Jõgeva Vallavolikogu 30.06.
2. a otsusega nr 25 kinnitati XXXXXXX kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks AS Perevara. KÜ
3. K.S. esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Jõgeva maavanema 06.04.
4. a

lduse nr 213 tühistamiseks. XXXXXXX KÜ näol on tegemist põllumajandusmaaga, mis on Jõgeva valla poolt kantud kasutusvaldusesse antavate vabade põllumajandusmaade nimekirja. XXXXXXX KÜ maaüksus piirneb kaebaja ja XXXXXXX maatükiga, mistõttu tulnuks vallavolikogul eelistada kaebajat. AS Perevara maakasutust ei saa lugeda õiguspäraseks, kuna avalduste esitamise ajal ei olnud AS Perevara maakasutamine õiguspärane. Kaebajat ei kaasatud menetlusse, mis on iseenesest vaidlustatava maavanema

lduse kehtetuks tunnistamise aluseks.

1. K.S. esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Jõgeva Vallavolikogu 30.06.
2. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks uue eelistuse tegemiseks maa kasutusvaldusesse andmisel. Vallavolikogu rikub kaebaja huve, kuna kaebajal on soov saada kasutusvaldusesse vaidlusalune maatükk. Tegemist on vallavolikogu diskretsiooniotsusega ning juhinduma peab maareformiseadusest. XXXXXXX KÜ piirneb kaebaja maaüksusega ja AS Perevara kasutab XXXXXXX KÜ-d õiguslikul alusel. Olemas on kaks võrdset argumenti ning kaebaja seisukohalt puuduvad otsuses kaalutlused, miks ühele taotlejale eelistati teist taotlejat. Seega on otsus õigusvastane ning vastustajal tuleb uuesti asi läbi vaadata ning teha uus otsus. HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohtu 30.11.
4. a otsusega jäeti kaebus Jõgeva Vallavolikogu 30.06.
5. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes rahuldamata. Maa ajutisse kasutusse saamiseks on vastava avalduse esitanud AS Perevara, ning T.L. , K.S. ja U.T. . Vastustaja on teinud taotlejatele ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid seda ei ole saavutatud. Jõgeva maavanema 06.04.
6. a

ldusega nr 213 on XXXXXXX KÜ antud AS-le Perevara ajutiseks kasutamiseks. AS Perevara näol on tegemist isikuga, kes on reaalselt vaidlusaluse maa kasutaja õiguslikul alusel ja tegeleb põllumajandustootmisega ning on vallas tööandjaks kohalikele inimestele. Nimetatud asjaolu kaalub igati üles kaebaja argumendi selle kohta, et kaebaja maatükk piirneb kasutusvalduse objektiks oleva XXXXXXX KÜ-ga. Kaevatav haldusakt põhjalik, motiveeritud ja vastab seaduse nõuetele. 6. Tartu Halduskohtu 30.04.2012. a otsusega jäeti kaebus Jõgeva maavanema 06.04.2011. a

lduse nr 213 tühistamiseks rahuldamata. Maa ajutiseks kasutamiseks saamise avalduse on ainsana esitanud AS Perevara. XXXXXXX KÜ AS-le Perevara ajutiseks kasutamiseks andmisega ei riku sama maa kasutusvaldusesse andmiseks taotluse esitanud teiste isikute õigusi. Põhjendatud ei ole kaebaja poolt esitatud väited menetlusnormide rikkumise kohta. XXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse saamiseks taotluse esitanud isikud ei ole sama maaüksuse ajutiseks kasutamiseks andmise menetluses menetlusosalised. Isikud, kes ei ole taotlenud maa ajutiseks kasutamiseks andmist, ei saa olla menetlusosalised ning seega ei pidanud maavanem tagama ka kaebajale ärakuulamisõigust ega kaasama teda menetlusse. Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 11 kohaselt on menetlusosaline 2 isik, keda haldusakt või haldusorgani toiming puudutab. Menetlusse ei saa kaasata juhuslikkuse printsiibist lähtuvalt või oletatavaid isikuid. HMS § 11 lg 2 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt või toiming puudutab, kuid see on haldusorgani kaalutlusõigus. Lisaks on maavanema pädevuses hinnata olukorda, kas esitada protesti halduskohtule kohaliku omavalitsuse aktide peale või mitte. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED I

1. K.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatud vallavolikogu otsusest motiivid ja põhjendused, kuigi vallavolikogu jõudis otsusele, et maa kasutusvaldusse saamisel tuleb eelistada kolmandat isikut. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks halduskohus luges peale avalduste esitamise tähtaja lõppu sõlmitud maa ajutise kasutuse lepingu asjakohaseks argumendiks XXXXXXX KÜ kasutusvaldusse saaja eelistamisel. Situatsioonis, kus kaebus haldusorgani otsuse peale jäetakse halduskohtu poolt rahuldamata, peab kohus otsuse põhjendustest analüüsima kõiki kaebaja tähtaegselt esitatud seisukohti, mis võivad mõjutada kohtuotsuse sisu. Maareformi seaduse (MaaRS) § 233 ülesehitusest ja loogikast tuleneb, et maa kasutusvaldusse andmiseks peab taotleja isik vastama kogu menetluse kestel õigustatud subjekti tunnustele. Seega peavad kõik võimalikud otsustust soodustavad argumendid olema täidetud juba avalduste esitamise tähtaja lõppedes. Isegi kui halduskohus ei oleks punktis 10.2 põhjendamise kohustust rikkunud, oleks tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega halduskohtu poolt.
3. Jõgeva Maavanem palub Tartu Halduskohtu 30.11.
4. a otsuse tühistada ja K. Sopi apellatsioonkaebuse rahuldada ja vaidlustatud Jõgeva Vallavolikogu 30.06.
5. a otsuse nr 25 tühistada. Asja lahendamisel on õigesti aluseks võetud MaaRS § 233 lõikes 6 sätestatu, mille kohaselt juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Samas ei ole maavanemat kui maa kasutusvaldusesse otsustajat menetlusse kaasatud. Kohus ei ole K. Sopi kaebuse osas rakendanud uurimispõhimõtet, mis on halduskohtule kohustuslik. Seega ei ole halduskohus arvestanud vallavolikogu otsuse seaduslikkusele hinnangu andmisel asjaolu, et vallavolikogu vaidlustatud otsus on vastu võetud tähtaega rikkudes. Vaieldava haldusakti kehtima jäämine tooks kaasa maavanema õigusvastase tegevuse, kuna maavanem peab sellisel juhul Jõgeva Vallavolikogu
6. juuni
7. a otsuse nr 25 alusel tunnistama XXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks AS Perevara, kuigi vallavolikogu otsus AS Perevara eelistamise kohta on vastu võetud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ning maa kasutusvaldusesse saamiseks taotluste esitamise ajal puudunud eeliskriteeriumi alusel.
8. Jõgeva Vallavolikogu esitas arvamuse K. Sopi apellatsioonkaebuse suhtes. Kohus on otsuse tegemisel igakülgselt hinnanud tõendeid ja osundanud, et haldusakt on vastu võetud pädeva haldusorgani poolt ning läbi viidud on kaalutlusmenetlus. Vaidlusalune maatükk on AS Perevara tegelikus ja ka õiguslikus kasutuses ning kaalutlus tema suhtes kasutusvalduse seadmiseks on põhjendatud eelkõige seetõttu, et tuleks võimalikult rohkem säilitada olemasolevat maakasutust. Uute asjaolude ilmnemisel tuleb otsuse tegemisel neid arvestada ning otsus tehakse reaalajas, mitte avalduste esitamise ajal olevatele andmetele tuginedes. II 3
9. K.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30.04.
10. a otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohus on kohtuotsuse põhjendavas osa lk 5 leidnud, et XXXXXXX KÜ näol oli tegemist vaba põllumajandusmaaga, samas aga viidanud maavanema seisukohale, et XXXXXXX KÜ näol ei olnud tegemist vaba põllumajandusmaaga. Vastavalt HKMS § 158 l-st g 1 tuleb kohtuotsuses muuhulgas lahendada küsimused, millised asjaolud on kohtu poolt tuvastatud. Kaebaja arvates ei saa ühes asjas tuvastatud asjaolud olla tuvastatud kahte moodi. Kohtuotsuse põhjendamatus võib ilmneda ka kohtu poolt erinevates asjades tehtavate otsuste põhjenduste vasturääkivusega. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, miks halduskohus leidis, et kaebaja ei olnud vaidlustatud Jõgeva maavanema

lduse andmisel menetlusosaline. Kaebajale on arusaamatu ning õiguslikult põhjendamatu halduskohtu seisukoht, nagu ei oleks kaebuse rahuldamine võimalik põhjusel, et kaebuse rahuldamine rikuks kolmanda isiku õigusi ning see võiks kaasa tuua kahju hüvitamise nõude. Põhjendatud ei ole halduskohtu väide, et kuna volikogu oli teinud otsuse maa kasutusvaldusse saajate kohta, siis ei olnud enam tegemist vaba põllumajandusmaaga. Kaebus on põhjendatud ja see pole esitatud otsitud põhjustel. 11. Jõgeva maavanem palub jätta K. Sopi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maavanem nõustub apellatsioonkaebuses esitatust ainult nende väidetega, milles on märgitud, et halduskohtu poolt on haldusasjades nr 3-11-1867 ja nr 3-12-127 vaidlustatud maavanema

ldusele antud erinev hinnang. Maavanem on seisukohal, et XXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse saaja kohta maavanemale ettepaneku tegemiseks otsuse tegemisel ei olnud vallavolikogul õigust vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kindlaksmääramisel aluseks võtta pärast vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks taotluste esitamise tähtaega ja veelgi enam pärast vallavolikogu poolt maa kasutusvaldusesse saajate kohta seadusega sätestatud otsuse vastuvõtmise tähtaja möödumist tekkinud uusi asjaolusid. Maavanem on jätkuvalt seisukohal, et K.S. XXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse taotlejana ei ole menetlusosaline sama maatüki ajutiseks kasutamiseks andmisel, kuna pärast maa kasutusvaldusesse saamise taotluste esitamise tähtaja möödumist tekkinud maakasutust ei olnud vallavolikogul õigust taotlejate suhtes eelistamise otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et maavanema 06.04.2011. a

lduse nr 213 tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamine rikuks vaidlustatud

lduse alusel sõlmitud lepingu alusel XXXXXXX katastriüksuse ajutiseks kasutamiseks saanud AS Perevara õigusi ning see võib kaasa tuua kahjunõude. 12. Perevara AS esitas seisukoha K. Sopi apellatsioonkaebuste suhtes. MaaRS § 233 lg 51 sisalduv termin kinnitab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja olukorda, kus vaidlused selle üle, millise isiku kasutusvaldusesse mitmest taotlejast tuleks vaba põllumajandusmaa anda, on lõppenud ning vallavolikogu saab võtta vastu otsuse, milles on võimalik seostada konkreetne vaba põllumajandusmaa konkreetse isikuga, kelle kasutusvaldusesse see antakse. Kui vallavolikogu hiljemalt 01.01.2010 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja ei kinnita või kui selle nimekirja õigusvastaseks tunnistamise

l kohtu poolt pärast 01.01.2010 vallavolikogu hiljemalt kolme kuu jooksul uut põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja ei kinnita või kui selline hiljem kinnitatud nimekiri tunnistatakse kohtu poolt uuesti õigusvastaseks, siis tuleb lugeda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine nurjunuks ning vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetlus lõppenuks. Juhul, kui peaks jõustuma kohtuotsus, millega Jõgeva Vallavolikogu 30.06.

1. a otsus nr 25 tunnistatakse õigusvastaseks, tuleb lugeda XXXXXXX KÜ kui vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetlus lõppenuks. Kogu omandireformile laiemas mõttes on iseloomulik, et eksisteerib mitmeid tähtaegasid, mille möödumine omab õigustlõpetavat tähendust Jääb arusaamatuks, miks tuleks MaaRS § 233 lg-d 5 sisustada teistsuguselt. 4
2. Tartu Ringkonnakohtu 12.06.
3. a määrusega liideti haldusasjad ühte menetluse ja neid menetleti haldusasjana nr 3-12-127 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.11.
5. a otsus tuleb tühistada ja haldusasi saata uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Jõgeva Vallavolikogu 30.06.
6. a otsuse nr 25 õigusvastasus ning kohustada vallavolikogu tegema uus eelistus maa kasutusvaldusesse andmisel. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu erikogu
7. märtsi
8. a määrus asjas nr 3-3-1-1-04; Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.
9. a otsus asjas nr 3-3-1-3-04; 13.11.
10. a otsus asjas nr 3-3-1-26-08, 25.11.
11. a otsus asjas nr 3-3-1-77-10, 21.02.
12. a otsus asjas nr 3-3-1-80-10). Arvestades seda, et kaebaja oli halduskohtule esitanud tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebuse, siis oleks halduskohtul tulnud juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et tuvastamiskaebuse esitamisega ei ole võimalik kaebajal saavutada oma eesmärki. Isegi kui halduskohus tuvastaks vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse, siis jääks see haldusakt ikkagi kehtima ja kaebajal puudub võimalus esitada kohustamiskaebust. Seega oleks halduskohus pidanud kaebaja tähelepanu juhtima sellele, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks peaks kaebaja tuvastamiskaebuse asemel esitama tühistamiskaebuse. Kaebaja tegeliku tahte selgitamata jätmisega on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõigust, sealhulgas ka haldusasja lahendamise ajal kehtinud HKMS vr § 11 lg 1 p 3 nõudeid. HKMS vr § 19 lg 8 sätestas, et kaebuses esitatud taotlust võib kaebuse esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud tuvastamiskaebuselt tühistamiskaebusele üleminekut ja sellise võimaluse olemasolu ning otstarbekust ei ole talle ka selgitatud. Kuna tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuse ning saadab haldusasja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et Jõgeva Maavalitsus tegi 18.07.
13. a kirjaga nr 3.2-9/2726-1 Jõgeva Vallavolikogule ettepaneku tunnistada Jõgeva Vallavolikogu 30.06.
14. a otsus nr 25 kehtetuks. Samas nähtub kaebaja kaebusest, et Jõgeva Vallavolikogu keeldus 25.08.2011 toimunud volikogu istungil maavanema taotlust rahuldamast.
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.04.
16. a otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tühistab Jõgeva maavanema 06.04.
17. a

lduse nr

1. Jõgeva maavanema 06.04.
2. a

ldusega anti XXXXXXX KÜ maa ajutiseks kasutamiseks AS-le Perevara.

lduse õigusliku alusena on viidatud MaaRS § 31 lg-le 2, § 32 lg-le 1 ja §-le 36, Maareformi muutmise seaduse §-le 24 ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2007. a määrusega nr 169 kinnitatud MaaRS § 31 lg-s 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise

le (edaspidi Kord).

§ 2

sätestab, et maa ajutiseks kasutamise andmist

ldab maavanem.

§ 4

lg 1 p 4 kohaselt taotluse saamisel selgitab

ldaja välja, kas taotletav maa on kohaliku omavalitsuse 5 poolt MaaRS § 233 alusel välja selgitatud vaba põllumajandusmaana.

§ 4

lg 3 p 2 alusel ei saa maad käesoleva määruse alusel ajutiseks kasutamiseks anda, kui taotletav maa on kohaliku omavalitsuse poolt MaaRS § 233 alusel välja selgitatud vaba põllumajandusmaana. Haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et XXXXXXX KÜ oli MaaRS § 233 alusel välja selgitatud vaba põllumajandusmaana. Jõgeva Vallavalitsus on 28.02.

1. a kirjaga nr 4-1/152/1 maavanemat teavitanud sellest, et vallavolikogu on jätnud XXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse andmata, kuid see otsus on vaidlustatud õigustatud isiku poolt kohtus. Tartu Ringkonnakohtu 11.02.
2. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1362 tühistati Jõgeva Vallavolikogu 29.04.
3. a otsus nr 35 XXXXXXX KÜ osas ja tehti ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ning uue otsuse tegemiseks. Ringkonnakohtu otsus jõustus 25.03.
4. MaaRS § 233 lg 51 sätestab, et kui enne 01.01.2010 vastuvõetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsuse on kohus tühistanud või õigusvastaseks tunnistanud, võib vallavolikogu sama põllumajandusmaa suhtes vastu võtta nimekirja kinnitamise otsuse pärast 01.01.2010, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist. Seega oli Jõgeva Vallavolikogul kohustus XXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse andmise taotlus uuesti läbi vaadata ja selleks oli tal aega kuni 25.06.
5. Kuna selle tähtajani ei saanud XXXXXXX KÜ-t käsitleda muuna kui välja selgitatud vaba põllumajandusmaana, siis ei olnud Jõgeva maavanemal võimalik välja anda 06.04.
6. a

ldust nr 213, kuna see oli vastuolus Määruse nr 169 § 4 lg 3 p-ga 2 ja

ldus kuulub tühistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti tühistamisel rikuks kohus AS Perevara suhtes õiguskindluse ja hea halduse tava põhimõtet. AS Perevara oli kolmandaks isikuks ka vaidluses, mis päädis Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2011. a otsusega. Kolmas isik oli teadlik sellest, et Jõgeva Vallavolikogu kohustati XXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse andmise taotlust uuesti läbi vaatama. Seega ei saanud tal tekkida mingit õigupärast ootust, et tema poolt ajutiseks kasutuseks taotletud maad ei anta kellegi teise kasutusvaldusesse. Kuna ringkonnakohus tühistab maavanema

lduse selle andmisel õigusliku aluse puudumise tõttu, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma hinnangut sellele, kas vastustaja käitus õigusvastselt, et ei kaasanud kaebajat maa ajutisse kasutusse andmise menetlusse.

1. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamisel kuuluvad tema kasuks väljamõistmisele ka menetluskulud, mis käesoleval juhul koosnevad riigilõivudest ja nõustaja tasutud summadest. Kuna kohus saadab kaebuse Jõgeva Vallavolikogu 30.06.
2. a otsust nr 25 puudutavas osas uueks arutamiseks, siis selle kaebusega seonduvad menetluskulude osas võtab otsuse vastu halduskohus. Kaebaja on halduskohtule kaebuse koostamisel tasunud menetluskulusid kokku 144.72 euro suuruses summas. Halduskohtule koostatud kaebuses vaidlustas kaebaja mõlemat haldusakti. Kuna rahuldamisele kuulub ainult K. Sopi apellatsioonkaebus Jõgeva maavanema 60.04.
3. a

lduse tühistamiseks, siis tuleb Jõgeva Maavalitsuselt välja mõista ½ summast, so 72.36 eurot. Apellatsioonkaebus esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 15.97 eurot. Jõgeva Maavalitsuselt kuulub Kalju Sopi kasuks väljamõistmisele 88.33 eurot. 6 Maili Lokk Einar Vene 7 Agu Timmi