3-12-1513/47

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1513 Otsuse kuupäev

1. juuni 2013 Kohtunik Tanel Saar Menetlusosalised Kaebaja – M. V. Vastustaja – Tartu Ülikool M. V. kaebus Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjoni
2. juuni 2012 otsuse ja Tartu Ülikooli õppeprorektori
3. märtsi 2012 korralduse nr 996 P2 tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks jätkata M. V. residentuuri. Kirjalik menetlus Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta M. V. kaebus rahuldamata.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. juulini
7. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. M. V. sooritas Tartu Ülikoolis
9. augustil 2011 laboratoorse meditsiini eriala eksami, mille tulemus oli negatiivne. M. V. residentuur oli peatunud
10. august 2011 kuni
11. märts
12. M. V. soovis residentuuri peatumise ajal sooritada järeleksamit, mille korraldamisest õppejõud ja teaduskonna dekanaat algselt keeldusid. Aine õppejõud määras järeleksami ajaks
13. veebruari 2012, mil M. V. läks eksamile ja sai tulemuseks negatiivse hinde.
14. märtsil 2012 toimus teine järeleksam, mille tulemuseks oli samuti negatiivne hinne.
15. veebruaril 2012 pöördus M. V. Tartu Ülikooli rektori poole avaldusega, milles palus tühistada
16. veebruari 2012 korduseksam. M. V. leidis, et ülikoolil puudus õigus residentuuri peatumise ajal korduseksami korraldamiseks. Arstiteaduskonna prodekaan vastas avaldusele
17. märtsil 2012, selgitades, et korduseksami tühistamiseks puudub alus. Tartu Ülikooli õppeprorektori
18. märtsi 2012 korraldusega nr 996 P2 arvati M. V. residentuurist välja edasijõudmatuse (ühe ja sama eksami kolm korda negatiivsele hindele sooritamine) tõttu.
19. M. V. esitas
20. aprillil 2012 Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) apellatsiooni, milles palus tühistada
21. veebruari 2012 ja
22. märtsi 2012 korduseksamid. Vaidlustuskomisjoni
23. juuni 2012 apellatsiooni vastuse kohaselt jäeti apellatsioon läbi vaatamata, kuna vaidlustuskomisjoni pädevuses on õppekorraldusega seonduvate otsuste läbivaatamine. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et prodekaani vastuse puhul ei ole tegemist õppekorraldusega seonduva otsusega Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) punkti 187 tähenduses.
24. Tartu Halduskohtusse saabus
25. juulil 2012 M. V. kaebus Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon)
26. juuni 2012 otsuse tühistamiseks ja Tartu Ülikooli kohustamiseks võtta kaebaja Tartu Ülikooli residentuuri.
27. septembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse M. V. kaebuse täiendus, milles kaebaja taotleb Tartu Ülikool õppeprorektori
28. märtsi 2012 korralduse nr 996P2 tühistamist. Tartu Halduskohtu
29. septembri 2012 määrusega võeti M. V. kaebus Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjoni
30. juuni 2012 otsuse ja Tartu Ülikooli õppeprorektori
31. märtsi 2012 korralduse nr 996 P2 tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks jätkata M. V. residentuuri menetlusse. Kaebuse põhjendused
32. Kaebaja on seisukohal, et tema residentuuri peatumise ajal ei olnud Tartu Ülikoolil õigust talle korduseksami tegemise aega määrata. Kaebaja väitel ei teadnud ta sellest asjaolust enne korduseksami sooritamist. Kaebaja leiab, et teda koheldi ebaõiglaselt. Residentuuri peatumise ajal sooritatud eksamid on õigustühised. Vastustaja vastuväited
33. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ning järeleksamite korraldamine
34. veebruaril 2012 ja
35. märtsil 2012 on toimunud õiguspäraselt. Vastustaja märgib, et kaebaja soovis sooritada laboratoorse meditsiini eriala järeleksamit residentuuri peatumise ajal ning see soov on väljendatud ka kaebusele lisatud õppearenduse juristile
36. novembril 2011 saadetud kirjas. Residentuuri peatumise ajal tulenevalt Tartu Ülikooli residentuuri eeskirjast õppetööd ei toimu ning arst-resident ei saa eksami korraldamist nõuda. Samuti ei ole arst-residendil kohustust osaleda õppetöös (sh sooritada eksameid). Vastustaja hinnangul olid need tingimused kaebajale teada. Seda kinnitab kaebusele lisatud õppearenduse juristi
37. novembri 2011 vastus ning
38. novembri 2011 residentuuri õppekorralduse spetsialisti vastus. Vastustaja leiab, et antud juhul saab kaebaja korduseksamite sooritamist residentuuri peatumise ajal käsitleda poolte kokkuleppel eksamite sooritamisena. Kaebajale oli enne korduseksamite sooritamist teada, et residentuuri peatumise ajal ei ole tal kohustust osaleda õppetööl ning tal on õigus eksamitest keelduda. Vastustaja osutab, et kaebaja ei ole eksami aja määramist vaidlustanud. Kaebaja aktsepteeris korduseksami korraldamist
39. veebruaril 2012, minnes korduseksamile kohale. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tegevus viitab selgelt asjaolule, et ta soovis korduseksamit sooritada. Vastustaja märgib, et kaebaja otsustas tugineda arst-residentide õigusele mitte osaleda residentuuri peatumise ajal õppetööl alles pärast negatiivsete hinnete saamist, kuigi oli sellest õigusest teadlik juba enne korduseksamite sooritamist. Õppeprorektori
40. märtsi 2012 korraldus nr 996 P2 on antud residentuuri eeskirja p 68.1.3 alusel, mis näeb ette, et residentuurist (arst-residentide nimekirjast) väljaarvamine toimub õppeprorektori korraldusega arstiteaduskonna dekaani esildisel pärast ühe ja sama eksami kolmekordset sooritamist negatiivsele tulemusele. Tartu Ülikool leiab, et kuna korduseksamid viidi läbi nõuetekohaselt, kaebaja sooritas need aga negatiivsetele tulemustele, siis puudub alus õppeprorektori korralduse nr 996 P2 tühistamiseks. Kohtu seisukoht
41. Vaidlust ei ole selles, et
42. augustil 2011 M. V. sooritas mitterahuldavale hindele laboratoorse meditsiini eriala eksami. Pärast seda peatati M. V. taotlusel residentuur ajavahemikuks
43. augustist 2011 kuni
44. märtsini
45. M. V. tegi laboratoorse meditsiini eriala järeleeksamid
46. veebruaril 2012 ja
47. märtsil 2012 samuti mitterahuldavale hindele.
48. märtsi 2012 Tartu Ülikooli õppeprorektori korraldusega nr 996 P2 arvati M. V. residentuurist välja residentuurieeskirja p 68.1.
49. alusel ühe ja sama eksami kolmekordse negatiivsele tulemusele sooritamise tõttu. Kaebaja taotleb Tartu Ülikooli õppeprorektori korralduse nr 996 P2 tühistamist ja Tartu Ülikooli kohustamist jätkata kaebaja resindentuuri. Vaidluse all ei ole see, et eksami kolmekordne sooritamine toob kaasa residentuurist väljaarvamise. Pooled on erimeelt selles, kas korduseksami korraldamine residentuuri peatumise ajal on õiguspärane. Kaebaja ei heida vastustajale minetusi eksamitulemuse selgitamisel või kaebaja õiguste muul viisil rikkumist, vaid leiab, et eksamitulemused on tühised vastuolu tõttu residentuuri peatumise ajal eksami korraldamise keeluga ning seetõttu oli õigusvastane ka korduseksamite tulemustele tuginemine kaevatavas korralduses.
50. Riigikohus on
51. märtsi 2013 otsuses asjas nr 3-3-1-68-12 selgitanud, et eksamitulemused, millega tehakse siduvalt kindlaks sellised asjaolud, millel on möödapääsmatu mõju ülikooli edaspidistele, õppijat puudutavatele otsustele õppetöö korraldamisel, vastavad eelhaldusakti tunnustele. Kohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et ka M. V. korduseksamite tulemused on käsitatavad eelhaldusaktidena, kuna neist koostoimes Tartu Ülikooli residentuuri eeskirja p-ga 68.1.
52. tuleneb kaebaja väljaarvamine residentuurist. Seega kaebuse lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, kas korduseksamite tulemused võivad olla tühised.
53. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 järgi haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Seega ei näe HMS § 63 lg 2 ette eksamitulemuste tühisust põhjusel, et eksami sooritamise ajal residendi, s.o eelhaldusakti adressaadi, õigused ja kohustused residendina on peatunud. Sel põhjusel ei ole M. V. korduseksamite tulemused käsitatavad tühiste eelhaldusaktidena ning kaebuse sellekohane väide ei ole põhjendatud.
54. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 4 ls-st 2 võib halduskohus haldusakti tühistada ka tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele. Kohtu hinnangul on M. V. kaebuses esitatu piisav, et hinnata korduseksamite tulemuste õiguspärasust ning tühistamisnõude põhjendatust.
55. Vastavalt Tartu Ülikooli seaduse § 7 lg 5 kohaselt toimub residentuuri teoreetiline koolitus ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes. Residentuuri läbiviimise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri
56. juuni 2001 määrusega nr 56 kinnitatud residentuuri raamnõuete ja residentuuri läbiviimise korra § 11 lg 3 järgi arst-residendi teadmisi ja oskusi hinnatakse arvestustel ning eksamitel, mille läbiviimine ja sooritamine toimub ülikooli kehtestatud nõuete kohaselt. Seega ei ole Tartu Ülikooli tegevust reguleerivates üldaktides sätestatud residentuuri või residentuuri peatumise ajal eksamite korraldamise täpsemat korda ega täpsemalt keeldu korraldada eksameid isikutele, kelle residentuur on peatunud. Nimetatud nõuete kehtestamine on Tartu Ülikooli pädevuses.
57. Residentuuri eeskirja p. 36 kohaselt eksamite ja arvestuste sooritamine ja hindamine residentuuris toimub vastavalt ülikooli õppekorralduseeskirjas kehtestatud nõuetele, kui samas eeskirjas ei ole reguleeritud teisiti. Vastustaja on leidnud, et Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja sätted kohalduvad residentuurile üksnes eksamite sooritamise ja hindamise nõuete osas. Koostoimes asjaoluga, et resident ei ole üliõpilase staatuses tuleneb, et residentidele ei ole kohaldatav õppekorralduseeskirja punkt 177, mis lubab üliõpilastel osaleda õppetööl akadeemilise puhkuse ajal. Vastustaja on residentide erinevat kohtlemist põhjendanud veel asjaoluga, et vastustajaga sõlmitud halduslepingu järgi ei finantseerita neid residendikohti, mille osas on residentuur peatunud. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega, et residentuuri peatumine ei ole võrdsustatav akadeemilise puhkusega ning seega ei ole ka residentide õigused ja kohustused nimetatud ajal võrdsustatavad akadeemilisel puhkusel oleva üliõpilase õiguste ja kohustusega. Sellist järeldust kinnitab veel asjaolu, et residentuuri eeskirja kaheksandas peatükis eristatakse residentuuri peatumist (p. 56) ja residentuuri pikendamist mahajäämuse likvideerimiseks (p. 58), s.t vastustaja on ette näinud eraldi võimaluse neile isikutele, kelle vajadus residentuuri lõppkuupäeva edasilükkamiseks (p. 57) on seotud mahajäämusega individuaalsest õpingukavast.
58. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus residentuuri eeskiri ega muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt, millised õigused ja kohustused on isikul residentuuri peatumise ajal, tuleb lugeda, et isiku õigused ja kohustused, mis tal on residendi staatuse tõttu, peatuvad ühes residentuuri peatumisega. Seega on põhjendatud ka järeldus, et residentuuri peatumise ajal ei olnud M. V.l residentuuri eeskirja punktist 43 tulenevat kohustust enne järgmise õppeaasta algust läbida 100% eelneva õppeaasta individuaalses õpingukavas ettenähtud teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Vastavalt ei olnud M. V.l ka õigust nõuda, et vastustaja looks talle võimaluse individuaalse õpingukava täitmiseks. Selliselt on vastustaja kaebajale ka selgitanud
59. novembril 2011 saadetud e-kirjas (tl 133 pöördel), et kaebajal puudub õigus nõuda eksamile pääsemist residentuuri peatumise ajal.
60. Õppekorralduseeskirja p 95 järgi võtab üliõpilane õppeainele registreerumisel endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi: eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest. Residentuuri eeskirja p-st 68.1.
61. koostoimes p-ga 35 ja õppekorralduseeskirja p 96 ls-ga 2 tuleneb, et eksami sooritamisel negatiivsele hindele, on residendil õigus teha samas aines korduseksam vajadusel kahel korral. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli täitnud laboratoorse meditsiini erialal eksamile pääsemiseks vajalikud tingimused. Samas aines korduseksamile pääsemiseks täiendavaid tingimusi Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjas ega residentuuri eeskirjas ette ei nähta. Seega ei olnud M. V.l takistusi korduseksami sooritamiseks. Seega ei ole vastustaja õppekorralduslikes aktides ette näinud keeldu eksami või korduseksami korraldamiseks residentuuri peatumise ajal. Eeltoodu alusel ning silmas pidades, et vastustaja ei ole kehtestanud keeldu korduseksami korraldamiseks residentuuri peatumise ajal, on kohus seisukohal, et korduseksami tulemusi tuleb pidada õiguspäraseks juhul, kui residentuuri peatumise ajal eksami korraldamine ei ole olnud kaebajale pealesunnitud.
62. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja ise soovis korduseksami korraldamist residentuuri peatumise ajal. Eksami korraldamisest keeldumisele selgituse saamiseks pöördus kaebaja korduvalt vastustaja juristide poole (tl 133-135). Veel
63. mail 2013 kohtule esitatud seisukohas on kaebaja kinnitanud, et soovis korduseksami korraldamist residentuuri peatumise ajal. Kui see võimalikuks ei osutunud kavatses kaebaja pühendada korduseksamiks õppimisele residentuuri peatumise viimase kuu, s.o veebruari, kuid eksami määramise tõttu
64. veebruariks 2012 oli sunnitud õppimise kokku suruma ühte nädalasse. Kaebaja väitel taotles ta
65. veebruariks 2012 määratud eksami edasilükkamist. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebaja väidetest, et vastustaja oleks korraldanud eksami residentuuri peatumise ajal kaebaja tahte vastaselt või kohustanud kaebajat korduseksamit sooritama. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks omaalgatuslikult määranud eksami residentuuri peatumise ajale. Arvestades vastustaja esialgset keeldumist ning kaebaja kohustust enne järgmise õppeaasta algust läbida 100% eelneva õppeaasta individuaalsest õpingukavast, peab kohus eluliselt usutavaks, et eksami korraldamine
66. veebruaril 2012 oli õppejõu vastutulek kaebajale, et kaebaja saaks võlgnevusteta jätkata residentuuri
67. märtsil
68. Kaebaja väide eksami edasilükkamise taotlemise kohta on tõendamata. Eelneva kirjavahetuse põhjal vastustaja juristidega oli kaebaja teadlik, et puudub õiguslik alus eksami korraldamiseks ning see saab toimuda üksnes poolte ühisel nõusolekul. Kohus nõustub vastustajaga, et hiljemalt eksami sooritamisega andis kaebaja selleks oma nõusoleku. Sellises olukorras ei piisa eksamitulemuse õigusvastaseks lugemiseks kaebaja väitest, et ta eksami korraldamist tegelikult ei soovinud. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks eksami korraldamisele või eksami ajale vastu vaielnud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et
69. veebruaril 2012 ja
70. märtsil 2012 õppeaines laboratoorse meditsiini eriala eksami tulemused M. V. õpitulemuste hindamisel on õiguspärased.
71. Eelhaldusaktid, millele tugineb Tartu Ülikooli õppeprorektori
72. märtsi 2012 korraldus nr 996 P2 on õiguspärased. Ülejäänud osas korralduse õiguspärasust kaebuses kahtluse alla ei seata. Seetõttu on Tartu Ülikooli õppeprorektori
73. märtsi 2012 korraldus nr 996 P2 õiguspärane ja kaebus selle tühistamiseks jääb rahuldamata.
74. Rahuldamata jääb ka kaebuse nõue Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjoni
75. juuni 2012 otsuse tühistamiseks. Nimetatud otsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku. Kaebaja on otsuse vaidlustanud üksnes eesmärgiga saavutada kordueksami tulemuste tühistamine ning jätkata residentuuri. Seega puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustuskomisjoni
76. juuni 2012 otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks halduskohtus.
77. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik