2-14-16375/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht 22.aprill 2015. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-14-16375 Tsiviilasi Xxx Xxx ja Xxx Xxx hagi OÜ Viru Reisid vastu kahju 891,66 euro ja viiviste nõudes Hagihind 969,61 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx Xxx, isikukood xxx, aadress xxx Hageja: Xxx Xxx, isikukood xxx, aadress xxx Hagejate lepinguline esindaja: xx xx, e-post xxx Kostja: OÜ Viru Reisid, registrikood 10445418, asukoht Keskväljak 9, Jõhvi linn Kostja seaduslik esindaja: Xxx xxx Kohtuistungi aeg 01.04.2015.a RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi.

2.Mõista OÜ-lt Viru Reisid Xxx Xxx ja Xxx Xxx kasuks ühiselt välja 891 (kaheksasada üheksakümmend üks) eurot 66 senti ja viivised 108 (ükssada kaheksa) eurot 34 senti, kokku 1000 (üks tuhat) eurot.

3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui pool taotleb seoses apellatsioonkaebuse esitamisega menetlusabi, tuleb kaebus siiski esitada eeltoodud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või 1 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Xxx Xxx ja Xxx Xxx pöördusid 22.08.2013 Tarbijakaitseametisse avaldusega reisikorraldaja Viru Reisid OÜ vastu. Avalduse kohaselt soetasid tarbijad puhkusereisi „IdaEuroopa Ringreis“ 25.06.2013 – 08.07.2013, kuid pakettreisi teenust ei saanud.

Tarbijakaebuste komisjoni 09.12.2013 otsusega rahuldati tarbijate Xxx Xxx ja Xxx Xxx kaebus OÜ Viru Reisid vastu varalise kahju hüvitamise nõudes ning tunnistati tarbijate õigust nõuda Viru Reisid OÜ-lt 891 eurot pakettreisilepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kui vaidlevad pooled komisjoni otsusega ei nõustu või seda ei täida, on neil õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse.

2.Hagejad esitasid 27.06.2014.a kohtule hagiavalduse (tl 11-15). Hagejad soovivad kostjalt kahju 891,66 euro väljamõistmist, sellest

-pakettreisi maksumus 386 eurot/inimene, kokku 772 eurot,

-kulud reisikindlustustele 25,36 eurot,

-kulud transpordile 94,30 eurot.

Samuti paluvad hagejad välja mõista viivise ajavahemiku 26.06.2013 kuni hagi esitamiseni, s.o 11.07.2014, eest summas 77,95 eurot.

Hagejad tutvusid kostja internetileheküljel www.viru.reisid.ee pakettreisi „Ida-Euroopa ringreis“ tingimustega ning soetasid selle hinnaga 386 eurot/inimene, makstes kokku 772 eurot. Tasumine toimus hageja Xxx Xxx kontolt grupijuhi xx xx kaudu osade kaupa. Enne reisi algust edastasid hagejad passide andmed reisi korraldajale. Kuid reisi korraldaja ei teatanud hagejatele, et välismaalase passi omanikele tuleb vormistada xx viisa, mistõttu hagejaid ei lastud xx piirilt edasi ja tõsteti bussist koos pagasiga maha ja jäeti piirile. Tagasi Eestisse pidid nad ise tulema. Neile ei antud mingeid juhiseid ega pakutud abi tagasitee leidmiseks. Hagejad olid sunnitud veetma öö tänaval, kuna hotelli nad ei leidnud ja buss Eestisse läks alles hommikul.

09.12.2013 pöördusid hagerjad Tarbijakaitseameti Tarbijakaebuste komisjoni poole kaebusega kostja suhtes kahju hüvitamiseg nõudega, mis oli komisjoni poolt täies ulatuses rahuldatud. Kuid senini ei ole komisjoni otsust täidetud, mistõttu on hagejad sunnitud pöörduma hagiga kohtu poole.

2.Kostja oma 02.09.2014 vastuses (tl 44-45) hagi ei tunnistanud. Hagejad ei ole kostjale ühtegi summat otseselt maksnud, vaid andsid raha vahendajale xx xx, kes organiseeris oma sõpruskonnale, kokku 28 inimest, reisi. Reisil xxx piiril selgus, et kahel kliendil, so hagejatel on hallid passid ja neil puudub xx viisa xxx piiri ületamiseks. Arvetades, et ees oli veel Serbiasse minek, oli vajalik ka Serbia viisa. Piiril oli viisade puudumine üllatuseks giidile ja grupijuhile xx x. Programmis on öeldud, et klient on kohustatud tutvuma Viru Reiside tüüpreisitingimustega, mille punktis 5 on välja toodud grupireisi tellinud grupivanema kohustused ja vastutus. Grupivanemale oli hagejatel hallide passide olemasolu üllatuseks, hagejad ei olnud sellest teda teavitanud. Vastasel korral oleks xx xx teavitanud hagejaid viisade vajalikkusest, samuti teavitanud sellest kostjat. Väide, et hagejad tutvusid pakettreisiga internetileheküljel www.viru.reisid.ee, ei ole tõene, kuna sellist kodulehekülje 2 aadressi ei ole. 03.12.2013 toimunud tarbijakaitse komisjoni istungil selgitas hagejate tütar xx xx, et tema vanemad elavad maal, neil puudub internett ja nad ei ole reisiprogrammiga tutvunud. Kostjal ei olnud hagejate telefoninumbrit ega aadressi, samuti ei ole nad hagejaid kunagi näinud.

KOHTUISTUNG 4. 01.04.2015.a kohtuistungil (tl 66 - 68) toetas hagejate esindaja haginõudeid, selgitades, et hagejate arvates on tegemist pakettreisiga VÕS § 866 mõttes. Kostja ei teavitanud hagejaid, et neile on vaja viisat. Seaduses on väljendatud, et pakettreisi kohta tuleb reisikirjelduses märkida passi-, viisa-, kindlustus-, ja tervishoiualased nõuded reisijale. Reisikirjelduses passi ja viisa soovitusi ei ole. Hagejad tutvusid reisikirjeldusega kostja kodulehel, kuid seal puudusid märkused viisa vajaduse kohta. Hagejate põhinõudeks on 891,66 eurot. Viiviste nõue on suurenenud, viiviste perioodiks on 26.06.2013 kuni 31.12.2014, viivistest suuruses 112,39 eurot soovivad hagejad 108,34 eurot, edasi hagejad viiviseid ei soovi.

5.Kostja esindaja hagi ei tunnista, selgitades, et kostja end süüdi ei tunnista. Piirkonnas, kus hagejad elavad, on inimene, kes kogub kokku gruppe välismaale ja hoiab kostjaga ühendust.

Grupivanem oli teadlik tüüptingimustest. Hagejad viivad kohut eksiteele, et kostjal peavad kõik tingimused olema programmis. Kui Eesti kodanikel on vaja viisat, siis seda nad programmis kirjutavad. Muude riikide kodanike, halli passi omanike viisast ei kirjuta nad programmis kunagi. Nad on teavitanud, et halli passi omanikel on vaja 2 viisat. Hagejad edastasid oma andmed ja raha vahendajale, mitte otse kostjale. Kostja ei teadnud, et neil on hallid passid, see selgus piiril. Kui Eesti kodanik viisat ei vaja, siis ei ole nad kohustatud seda programmi lisama. Oleks hagejad edastanud neile andmed, oleks kostja nendega ühendust võtnud. Hagejad esitasid oma andmed xx xx. Grupivanem oli teadlik, et halli passi omanikele oli vaja viisat. Reisi korraldas nende klientide jaoks xx xx, hagejad maksid temale raha. xx ütles, et ta ei tulnud selle peale, et hagejatel on hallid passid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ning kostja vastustega hagile, poolte esindajate selgitustega, samuti menetlusosaliste kohtuistungil antud ütlustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7.Hagejate kahjutasu nõuded kogusummas 891,66 eurot tulenevad asjaolust, et kostja jättis pakettreisi teenuse osutamata.

Kostja hagi ei tunnista, leides muuhulgas, et tal ei olnud kohustust teavitada hagejaid kui halli passi omanikke viisanõuetest ning hagejate jaoks korraldas reisi xx xx.

8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 866 lg1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum: 1) veoteenus; 2) majutusteenus;

3)muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa.

3 Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et 25.06.2013 kuni 08.07.2013 toimunud IdaEuroopa ringreis oli pakettreis, mille korraldajaks oli kostja OÜ Viru Reisid. Asjaolu, et vahendajana reisikorraldaja ja reisijate (hagejate) vahel kogus reisijatelt andmeid ja raha ning vahendas pooltevahelist infot xx x, ei muuda nn grupivanemat iseenesest reisikorraldajaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale on ringreisi maksumus 386 eurot inimese eest, so kokku 772 eurot tasutud.

9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli kohustus teavitada hagejaid viisanõuetest või mitte.

VÕS § 867 sätestab nõuded reisijale esitatava teabe kohta. Reisijale reisikorraldaja poolt kättesaadavaks tehtud pakettreisi kirjeldus või muud reisijale edastatud lepingutingimused ei või sisaldada eksitavat teavet. Reisikirjeldus võib olla esitatud reisikataloogis või muus sarnases materjalis. VÕS § 867 lg 2 kohaselt reisikirjelduses tuleb iga pakettreisi kohta märkida järgmised andmed: 1) reisi sihtkoht ja reisiteekonna kirjeldus;

2)reisitasu suurus, tasumise viis ja tingimused; 3) kasutatavate sõidukite liik, iseloomustus ja klass; 4) majutuse liik, majutuskohtade asukoht, järk või mugavusaste ja põhitunnused ning majutuskoha vastavus külastatavas riigis kehtivale klassifikatsioonile;

5)toitlustamiskava; 6) passi-, viisa-, kindlustus- ja tervishoiualased nõudmised reisijale;

7)reisikorraldaja õigus reisilepingust taganeda, kui reisijate arv jääb väiksemaks tema poolt ettenähtust, kui reisikorraldaja on jätnud endale selle õiguse, ja sellise õiguse kasutamise korral reisilepingust taganemise tähtaeg.

VÕS § 868 lg 1 kohaselt reisijat tuleb enne lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada üldiselt reisijale esitatavatest passi- ja viisanõudmistest, eelkõige nende dokumentide saamise tähtaegadest, samuti pakettreisiks või sihtkohas viibimiseks kehtestatud tervishoiualastest nõudmistest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt reisikorraldajal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui need andmed sisalduvad juba reisikorraldaja poolt reisijale väljastatud kataloogis ega ole vahepeal muutunud.

Eeltoodust tulenevalt on reisikorraldajal kohustus teavitada reisijat muuhulgas ka kehtivatest viisanõuetest. Kostja poolne väide, et antud ringreisi puhul ei vajanud Eesti kodanikud viisat, ei vabasta teda VÕS § 868 lg1 sätestatud teavitamiskohustusest. Üldiselt teadaolevalt elavad Eestis peale Eesti Vabariigi kodanike ka kodakondsuseta isikud, s.o nn halli passi omanikud, kellele võrreldes Eesti kodanikega võivad reisimisel kehtida erinevad viisanõuded.

Antud juhul puuduvad asja kirjalikes materjalides tõendid, et hagejaid oleks nii Ukrainasse, kui ka Sloveenia sisenemiseks vajalikest viisanõuetest teavitatud. Kostja on küll viidanud hagejate kohustusele tutvuda reisiprogrammiga ja tüüptingimustega, kuid nimetatud dokumendid ei sisalda mingeidki viiteid viisanõuetele. Reisiprogrammis (tl 47- 49) on viide kehtiva passi (vähemalt 6 kuud) nõudele, kuid puudub viide passi liigile. Seetõttu on kostja väide, et hageja oleksid pidanud teatama, et neil puuduvad Eesti passid, asjakohatu. Hagejate näol, ei ole tegemist ei välisriigi, sh mõne eksootilise riigi kodanikega, kelle puhul ei oleks kostja võinud viisa nõuete võimalust ette näha.

10.Kostja on viidanud tüüptingimuste (tl 50- 51) punktile 5, mille kohaselt gruppi esindava grupivanema kohustuseks on ette valmistada ja edastada reisikorraldajale reisiks vajalikud dokumendid (reisijate nimekiri, sünniaja ja passi liigi andmetega). Kostja on istungil omaksvõtnud, et xx x poolt olid kostjale andmed hagejate passide numbrite kohta esitatud.

Asjaolu, et kostja jättis kasutamata oma õiguse nõuda vahendajalt andmeid passi liigi kohta, ei vabastada teda viisanõuetest informeerimise kohustuse täitmisest. Reisikorraldaja esmaseks huviks peaks olema see, et tal puuduksid takistused reisiteenuse osutamiseks.

4 11. VÕS § 877 lg 1 ja 2 kohaselt reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine.

Käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatu ei välista ega piira reisija nõudeõigust talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest.

Asjas ei ole vaidlust selles, et hagejatele jäid reisiteenused osutamata. Neile on tekkinud kahju kokku summas 891,66 eurot, sh pakettreisi maksumus 772 eurot (tl 24, 47-48), reisikindlustuse maksumus 25,36 eurot (tl 30) ning täiendavad kulutused transpordile 94,30 eurot (tl 20).

Hagejate nõuded kuuluvad rahuldamisele.

12.Hagejad on hagiavalduses esitanud nõude kostjalt viivise ajavahemikus 26.06.2013 kuni 11.07.2014 summas 77,95 eurot väljamõistmiseks. Kohtuistungil soovis hagete esindaja viivise väljamõistmist kuni 31.12.2014 summas 108,34 eurot.

Pakettreisileping on eraõiguslik leping ning reisikorraldaja kohustuse täitmise tagab sarnaselt muudele võlaõiguslikele lepingutele võlasuhtes üldiselt kasutatav seadusjärgne viivis. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 8% aastas (VOS §-d 94 ja 113). Euribori avaldab Eesti Pank Ametlikes Teadaannetes: http://www.ametlikudteadaanded.ee, mille kohaselt oli põhihirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2013 0,75 %, enne 01.07.2013 a 0,50 %, enne 01.01.2014 0,25%, enne 01.07.2014 0,15% ning enne 01.01.2015 0,05%.

Hagejad on viivise ajavahemikus 26.06.2013 kuni 11.07.2014 eest arvestuse, mille kohaselt viivis kokku moodustab 77,95 eurot, esitanud hagiavalduses. Nimetatud arvestuses on tingituna ebaõigete intressimäärade kasutamisest ebatäpsused.

Viivis moodustab:

-perioodil 26.06.2013 – 30.06.2013 1,04 eurot (891,66 eurot x 8,50%/ 365 x 5 päeva);

-perioodil 01.07.2013 – 31.12.2013 37,08 eurot (891,66 eurot x 8,25%/ 365 x 184 päeva);

-perioodil 01.01.2014 – 30.06.2014 36,04 eurot (891,66 eurot x 8,15%/ 365 x 181 päeva);

-perioodil 01.07.2014 – 31.12.2015 36,18 eurot (891,66 eurot x 8,05%/ 365 x 184 päeva), kokku 110,34 eurot. Hagejad on soovinud viivistena 108,34 euro väljamõistmist.

Kostja vastuväiteid viivise perioodi ja suuruse osas ei esitanud.

13.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks ühiselt välja kahjutasu 891,66 eurot ja viivised kogusummas 108,34 eurot, kokku 1000 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

5 Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

15.Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja.

TsMS § 174 lg1 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg2 sätestatud korras.

Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.