3-13-1535/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-1535 Kohtuasi ********i kaebus Viru Vangla 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D ja 18.06.2013 vaideotsuse nr 6-12/142-1 tühistamiseks ning televiisori tagastamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: ********, esindaja Artur Pärnoja Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Vangla 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D punkt
4. Mõista Viru Vanglalt välja riigilõivu tasumisega kantud 15 euro suurune menetluskulu ning kohustada teda kandma see summa riigilõivu kaebaja eest tasunud Jana Štšerbakova arveldusarvele nr 221017778324 Swedbank AS-s.
5. Jätta ********i kaebus muus osas rahuldamata ning väidetav õigusabikulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.12.
6. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. 26.03.2013 koostati Viru Vanglas ettekanne nr 1153/500 (tl 13) ja akt nr 500/ 1153 (tl 14) selle kohta, et samal päeval kell 10.10 leiti läbiotsimise käigus ja võeti E hoone E3 osakonna kambrist 2214 USB ja HDMI pesadel turvakleebiste puudumise tõttu ära ********i televiisor „Sharp“ koos puldi, toitekaabli ja kahe antennikaabliga. 02.04.2013 teatati ********ile distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 15-16). 05.04.2013 kirjutas ta toimunu kohta seletuskirja (tl 17). 11.04.2013 tegi sama tema kambrikaaslane Pavel Krisak (tl 18). 23.04.2013 vormistati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 19-21). 25.04.2013 koostas inspektor- kontaktisik Anna Pivneva käskkirja nr 6.-3/537-D (tl 48-49), millega tunnistati vahistatu ******** süüdi vangla kodukorra punkt 8.2.6 rikkumises, kuid otsustati teda mitte karistada vaid viia läbi motiveeriv vestlus selgitamaks veelkord vastavas sättes kehtestatut. Lisaks tunnistati ajutiselt kehtetuks televiisori luba. 07.05.2013 otsusega nr 6-9/40606-2 (tl 26) tunnistati ********ile 28.10.2011 välja antud elektriseadme kasutamise luba kehtetuks. 18.06.2013 vaideotsusega nr 6-12/142-1 (tl 33-34 jäeti rahuldamata selle käskkirja ja otsuse kehtetuks tunnistamiseks 14.05.2013 esitatud vaie (tl 28-31). 22.07.2013 koostas Grigory Shsherbakov taotluse (tl 57), milles palus luba televiisor Sharp kasutamiseks, 23.07.2013 kirjutas inspektor-kontaktisik taotlusele oma nõusoleku. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
8. 17.07.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja ********i kaebus, milles ta palus halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 p 1 ja § 37 lg 2 p 1 osundades 25.04.2013 käskkirja nr 63/537-D ja 18.06.2013 vaideotsuse nr 6-12/142 õigusvastaseks tunnistamist, televiisori tagastamist ning 15 euro suuruse riigilõivu ja 260 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist. Kaebaja märkis, et pole õigusrikkumist toime pannud, järgis korralikult oma televiisori seisundit, ei teinud selle suhtes midagi ebaseaduslikku, tema selgitusi aga pole põhjalikult uuritud, tugineti oletustele ja süüd ei tõendatud. Ta leidis, et distsiplinaarmenetluse käigus on toimunud ebaõigete järeldusteni viinud olulised rikkumised ja käskkirja resolutiivosa ei vasta tuvastatud asjaoludele. Neid seisukohti põhjendas ta vangistusseaduse §-le 100 ja Viru Vangla kodukorra punktile 8.4.5 toetudes väidetega, et inspektor-kontaktisikul polnud pädevust tunnistada televiisori kasutamise õigust kehtetuks, käskkirjas kasutatud mõiste „televiisori kasutamise luba“ pole sama sisuga kui seaduse mõiste „televiisori kasutamise õigus“, televiisori lattu paigutamise kohta pole käskkirjas sõnagi ning kuna sellega ei määratud distsiplinaarkaristust, oli loa kehtetuks tunnistamine üldse ebaseaduslik.
9. Viru Vangla vastuses (tl 45-47) nõustuti sellega, et 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D punkt 3 on vastava pädevuse puudumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada, muus osas aga paluti kaebust mitte rahuldada ning esitati oma seisukohad. Neis leiti muuhulgas, et iga päev televiisorit kasutav kaebaja ei saanud mitte teada turvakleebise puudumist, tema vanglaametnike pahatahtlusele suunatud väited on alusetud ja lähtuvad soovist vabaneda vastutusest ning vaideotsuse vaidlustamist ei ole ta põhjendanud. Veel märgiti, et kaebaja on saavutanud oma kaebuse eesmärgi, sest 23.07.2013 rahuldas inspektor-kontaktisik tema taotluse ja 31.07.2013 anti televiisor „Sharp“ talle kambrisse. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Käesolevas asjas on vaidlus käskkirja üle, milles küll tunnistati ******** süüdi Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.6 rikkumises, kuid jäeti distsiplinaarkaristus määramata ja tunnistati üksnes televiisori luba ajutiselt kehtetuks. Kaebaja süüd omaks ei võta, peab läbiviidud distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks, pole rahul süüteo, televiisori loa ja oma vaide kohta tehtud otsustega ning nõuab televiisori tagastamist. Seega on vaja tuvastada, kas distsiplinaarmenetlus ja kaebaja süüdi tunnistamine toimus nõuetekohaselt, kas televiisori kasutamise loa kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane ning kas vanglat tuleb kohustada televiisori tagastamisele. Veel vajavad lahendamist vaideotsuse ja menetluskuludega seonduvad küsimused. I
11. Kinni peetava isiku distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel lahendatav küsimus, mille puhul on haldusorganil õigus kaaluda selle üle, kas üldse karistada distsipliinirikkumise toime pannud isikut või mitte ning kui jah, siis milline konkreetne karistus valida. Kohtu volitused on niisuguste otsuste puhul piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. ******** on vahistatu, kelle distsipliinirikkumiste suhtes tuleb vangistusseaduse § 90 lg 1 kohaselt lähtuda sama seaduse §-st
12. Vaidlusalune distsiplinaarmenetlus vastab selle paragrahvi punktides 1, 2, 3, 4 ja 4’ kehtestatule, sest menetluse käik on protokollitud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 97 lg 2 nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta ning otsus on langetatud ette nähtud ühekuulise tähtaja ja inspektor-kontaktisikule antud pädevuse piires. Asjas koostatud käskkiri on kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-dest 55, 56 ja 57 tulenevatele vorminõuetega. Selles on käsitletud küllaldase ulatusega nii süüteo asjaolusid kui kaebaja seletustest tulenevat ja põhjendatud on ka seda, miks on karistuse määramata jätmine tema puhul kõige otstarbekam.
13. Vangistusseaduse § 31 lg 2 sätestatu kohaselt võib kinnipeetaval olla isiklik televiisor, kui selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda, ei häiri teisi isikuid ning kinnipeetaval pole isikliku raadio, televiisori või muu elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest määratud kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla kodukorra punktides 8.2.6, 8.4.2 ja 8.4.5 kehtestatu annab kinni peetavale isikule õiguse kasutada vaid vangla turvakleebisega varustatud isiklikke elektriseadmeid, turvakleebise kõlbmatuks muutumisel peab ta seadme koheselt ära andma, kui elektriseadme kasutamise vältel tuvastatakse rikkumine, võib vanglateenistuse ametnik seadme kohe ära võtta ning peaspetsialist-üksuse juht või osakonna juhataja otsustab, kas tunnistada elektriseadme kasutamise õigus kehtetuks ja paigutada seade lattu. ********i suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse põhjustas asjaolu, et tema televiisori USB ja HDMI pesadelt olid 26.03.2013 toimunud läbiotsimise hetkel puudu sinna vanglaametnike poolt paigaldatud turvakleebised. Kaebaja pole seda fakti eitanud, kuid kleebiste kõrvaldamist ja teadmist nende puudumisest ta omaks ei võta. See üksi aga ei saa käesoleva juhtumi puhul tähendust omada, sest talle süüks pandud Viru Vangla kodukorra punktist 8.2.6 tulenev rikkumine ei eeldagi turvakleebise kõrvaldamist ning piirdub vaid sellega, et kinnipeetav pole oma televiisori seisukorda piisava hoolikusega jälginud ega seda nõuetele mittevastavaks muutumisel koheselt ise ära andnud. Pole kuigi usutav, et kaebaja ei märganud turvakleebiste puudumist televiisoril, mida ta eeldatavasti iga päev kasutas. Samuti pole usutav, et kleebised kõrvaldati läbiotsimise käigus vanglaametnike poolt. Seega on ainus mõistlik järeldus, et ta ise on olnud oma kohustuste täitmisel hooletu, pole nõuetele mittevastavat televiisorit koheselt ära andnud ning on pannud seeläbi toime rikkumise, milles teda süüdistatakse. II
14. Lisaks Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.6 rikkumise tuvastamisele on inspektor-kontaktisik Viru Vangla kodukorra punkt 8.4.5 tuginedes otsustanud vaidlusaluse käskkirja punktis 3 tunnistada ajutiselt kehtetuks kaebajale antud televiisori kasutamise loa. 07.05.2013 on ta koostanud selle kohta veel ka samast alusest lähtuva eraldi dokumendi. Osundatud säte aga annab vastava õiguse üksnes peaspetsialist-üksuse juhile või osakonna juhatajale. Seda, et inspektor- kontaktisikul polnud televiisori kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseks vajalikku otsustuspädevust ning käskkirja punkt 3 pole seetõttu õiguspärane ja kuulub tühistamisele, tunnistab vastustaja ka ise.
15. Viru Vangla vastuse väidete ja sellele lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on ******** esitanud 22.07.2013 taotluse televiisor „Sharp“ kasutamiseks. Taotlus on 23.07.2013 rahuldatud ning televiisor on talle 30.07.2013 kätte antud. Sellega on vangla kinnitanud, et ta ei pea 25.04.20213 käskkirjas nr 6.-3/537-D sisalduvat kehtivaks distsiplinaarkaristuseks. Vastasel juhul poleks vangistusseaduse § 31 lg 2 sätestatu võimaldanud televiisori kasutamise luba anda. Seega on nõue, milles kaebaja soovis televiisori tagastamist kohtuväliselt juba ära täidetud ning kohtul puudub vajadus ja võimalus teha sellekohast ettekirjutust. III
16. Vaidemenetlusega seonduvat reguleerib haldusmenetluse seaduse viies peatükk. Sätestatust ei tulene võimalust jätta osa vaides esitatud nõuetest üldse ilma tähelepanuta. Käesoleval juhul on aga Viru Vangla nii just toiminud, sest 13.05.2013 koostatud vaides soovis ******** lisaks 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D kehtetuks tunnistamisele ka televiisori tagastamist, 18.06.2013 koostatud vaideotsus nr 6.-12/142-1 käsitleb aga nii kirjeldavas osas kui resolutsioonis ainult käskkirja ja 07.05.2013 otsuse nr 6.-9/40606-2 kehtetuks tunnistamisega seonduvat. Televiisori tagastamise nõue on vastavaid põhjendusi esitamata täielikult kajastamata jäetud. See on küll õigusvastane, kuid ei anna käesoleval juhul siiski piisavat alust kaebuse vastava osa rahuldamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 87 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt on isikul õigus vaideotsuses peale halduskohtusse pöörduda üksnes juhul, kui sellega rikutakse tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsust puudutavas kaebuse osas on kaebaja väidete sisuks vaide rahuldamata jätmisega mittenõustumine ning vaideesemest sõltumatuid etteheiteid pole ta vanglale teinud. Kohustamisnõudena käsitletava televiisori tagastamise nõude on ta saanud vaatamata vaideotsuse puudustele halduskohtule esitada. Seega puudub vajadus kohustada vanglat vaiet uuesti läbi vaatama ning miski ei kinnita, et vaideotsuse puudused üldse saavad tema õigusi vaide esemest sõltumatult rikkuda. IV
17. Eeltoodud järeldustel rahuldab Tartu Halduskohus ********i kaebuse osaliselt ja tühistab Viru Vangla 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D punkti
18. Muus osas on kaebuse nõuded põhjendamatud ega kuulu rahuldamisele. Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatu ei võimalda ühtegi nõuet ilma riigilõivu tasumise või vastava menetlusabi taotluse rahuldamiseta menetlusse võtta ega nõua mitme nõudega kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist iga nõude osas eraldi. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kaebaja eest makstud 15 euro suuruse riigilõivu osas kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-s 2 nimetatud menetluskulu proportsionaalset jagamist. Seega tuleb Viru Vanglal kogu riigilõivuna tasutud rahasumma nimetatud isikule hüvitada selle kandmisega riigilõivu tema eest tasunud Natalja Štšerbakova arveldusarvele. Õigusabi kulude kandmist tõendavaid dokumente pole kaebaja kohtule edastanud. Seetõttu jääb kaebaja väidetav õigusabikulu halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 alusel hüvitamata. Viru Vangla ei ole oma menetluskulude kohta üldse mingeid dokumente ja taotlust esitanud ning ka tema võimalikud kulud jäävad samal õiguslikul alusel hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane