← Eesti

3-13-1029/19

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1029 Otsuse kuupäev 9. september 2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ********’i kaebus Viru Vangla 30.04.2013 h

§ 491

lg 1 kohaselt vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja 2 haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega (edaspidi dokument) enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.

§ 491

lg 4 kohaselt kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Käesoleval juhul poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja vaide teksti tõlkimise momendil puudusid kaebaja isikuarvel rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja esitas 24.11.2010 Viru Vanglale venekeelse vaide nr 6-12/803-2 (tl 32). Samuti esitas kaebaja 24.11.2010 taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 33), millest nähtub, et kaebaja ******** on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt. Seetõttu kohus loeb tõendatuks tõendiga (tl 33), et kaebaja ******** nõustus tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt. Seega poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on andnud nõusoleku tõlketeenuse eest tasumiseks. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla pidi sõltumata kaebaja nõusolekust, kohaldama vangla sisekorraeeskirja § 49 ja ise tõlke teenuse eest tasuma. 10. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on pooltel vaidlus selle üle, et kaebaja leiab, et

§ 491lg 4 alusel tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetava arvel ei ole raha.

Vastustaja seevastu leiab, et kuna kaebaja ise esitas vanglale 24.11.2010 taotluse kaebaja vaide tõlkimiseks ning nõustus tõlketeenuse eest maksma vanglasiseselt isikuarvelt, tuleb tõlketeenuse eest tasuda kaebajal. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

§ 49

1 lõiget 2 ja lõiget 4 vaadelda koostoimes.

§ 491lg 2 sätestab üheselt, et tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav.

Seega on tegemist üldpõhimõttega, millest erandiks on olukord, kus kinnipeetava arvel puuduvad rahalised vahendid või need ei ole piisavad tõlketeenuse eest tasumiseks. Sellisel juhul kannab tõlkekulud vangla, mis aga ei tähenda, et vanglal oleks seadusest tulenevalt keelatud kokkuleppel kinnipeetavaga maha kanda tõlketeenuse summa, kui kinnipeetava arvele peaks raha laekuma.

§ 491

lg 2 sätestatu annab vanglale õiguse küsida kinnipeetavalt nõusolekut tõlkekulude kandmiseks. Käesoleval juhul kohus on tuvastanud, et kaebaja on nõustunud tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt ning seega tõlkekulude kandmise kohustus tuleneb kaebajale sõlmitud kokkulepetest.

§ 491

lg 6 kohaselt tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Tõlkimiseks kulunud aega arvestatakse üldjuhul tähtaja ennistamise alusena. Viru Vangla kaaskirjast 01.12.2010 nr 6-12/803-1 (tl 34) nähtub, et vastustaja on edastanud kaebaja ********’i 24.11.2010 vaide nr 6-12/803 ja selle juurde kuuluvad lisad. 01.12.2010 OÜ Ad Rem Tõlkebüroo kaaskirjast 01.12.2010 nr 081/just2010 (tl 35) nähtub, et tõlkebüroo tagastas kaebaja ********’i vaide materjalide tõlke eest arve nr 1015877 (tl 38) summas 23,37 €. Eelnimetatud arvele on märgitud, et arvet on kaebajale tutvustatud, kuid kaebaja keeldus seda kinnitamast oma allkirjaga. Kaebaja ********’i isikukonto väljavõttest (tl 39 p) nähtub, et 13.06.2011 on kaebaja kontolt maha arvatud 23,37 € tõlke teenuse eest vastavalt 02.12.2010 arve nr-le

  1. Seepeale esitas kaebaja 01.03.2013 Viru vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 42), mille kohaselt kaebaja palub Viru vanglal hüvitada kaebajale tekitatud kahju. Kaebaja leidis, et vastustaja on õigusvastaselt kaebaja isikuarvelt maha arvanud tõlkekulud summas 23,37 €. Kohus on seisukohal, et kokkulepete tõttu on vanglal õigus nõuda nende kokkulepete alusel kaebajalt OÜ Ad 3 Rem Tõlkebüroo 02.12.2010 arve nr 1015877 alusel tasutud 23,37 € hüvitamist. Seega vastustaja poolt 13.06.2011 kaebaja kontolt maha arvatud 23,37 € 02.12.2010 arve nr 1015877 alusel osutatud tõlketeenuse eest, on olnud õiguspärane.
  2. Kaebaja väidab kaebuses, et 2011 aasta mais/juunis jättis vastustaja kaebaja õigusvastaselt ilma töötasust, õigusest kasutada kaebaja isikuarvet, osta vangla kauplusest kaebajale vajalikku kaupa ning sundis tasuta töötama. Kohus märgib, et tulenevalt kaebaja isikukonto väljavõttest (tl 13 ja 13p) nähtub, et vastustaja on kandnud kaebaja isikuarvele
  3. mail 2011 töö- ja/või õppetasuna 29,40 eurot ning
  4. juunil 2013 tööja/või õppetasuna 107,47 eurot, millest on peetud kinni nõuete fondi 53,73 € ja vabanemisfondi 21,50 € ning pärast mahaarvamisi on kaebajale jäänud rahalisi vahendeid 22,22 €. Seega on kaebaja ülalmärgitud väited tõendamata. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
  5. Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.