3-11-2724/10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2724 Otsuse kuupäev

1. aprill 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.Ni kaebus Viru Vanglale akende vahetamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: A.N /sünd. 25.05.1978/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta A.Ni kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 07.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 23.11.2011 esitas A.N Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 2 kohase nõudega kaebuse (tl 1) ja palus sundida Viru Vanglat P-2 osakonna kartserikambritesse tagasi panema tavalised aknad. Kaebaja väitis, et need vahetati akendega, mille välispoolele on liimitud kile, milles ei näe midagi läbi, ta on sunnitud olema täielikus isolatsioonis, ei näe loodust ja see mõjub psüühikale.
4. Viru Vangla vastuses (tl 17) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ning põhjendati akende vahetamist Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.18 tuginedes vajadusega vältida Phoone kartserikambrites viibivate isikute suhtlemist läbi akna teistes hoonetes viibivate isikutega ning ära hoida akende kahjustamist. Seejuures väideti, et vaatamata akende piimja mattkilega katmisele, on kambrites olemas piisav valgustatus ning lisati, et vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kaebaja huvi aknast välja vaadata. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Vangistuse täideviimist reguleeriva vangistusseaduse § 4’ lg 2 sätestatu kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele ning kui seadus konkreetset piirangut ei sätesta, võib vangla julgeoleku kaalutlustel neid ka ise kohaldada. Arvestada tuleb vaid seda, et piirangud vastaksid täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega moonutaks teiste seaduses sätestatud õiguste ja vabaduste olemust. Vangistusseaduse § 66 lg 1 ja 2 kohaselt kuulub kinnipeetavate järelevalve vanglateenistuse ülesannete hulka ning see tuleb korraldada viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja vangla üldise julgeoleku. Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.18 kohaselt on kinni peetavatel isikutel lubatud teiste osakondade kinni peetavate isikutega suhelda ainult seoses hõivetegevusega ning lisaks on P-2 hoones keelatud suhelda veel ka teistes kambrites kinni peetavate isikutega. Sama kodukorra punkt 8.1.6 ja vangistusseaduse § 67 p 4 kohustavad heaperemehelikult suhtuma vangla varasse ja kasutama seda ainult ettenähtud otstarbel. Kohtul pole alust kahelda väidetes, et Viru Vangla P-2 osakonna akende läbipaistmatu kilega katmise põhjustas vajadus takistada erinevate osakondade kinnipeetavate lubamatut suhtlemist ja vangla vara kahjustamist. Seega on tegemist piiranguga, mis peab kaasa aitama vangistusseaduses ja vangla kodukorras kehtestatu täitmisele ning vangla üldise julgeoleku tagamisele. See kaalub üles need ebamugavused, mis kinnipeetaval taluda tuleb. Piirang ise ei ole vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga ja sellega ei alandata kinnipeetava inimväärikust ega rikuta tema seadusest tulenevaid õigusi.
6. Vangistusseaduse § 45 lg 1 on kinnipeetava eluruumi suhtes kehtestatud üksnes, et see peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga, selle ringluse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustavad ruumi piisava valgustatuse. Viru Vangla vastuse lisana edastatud õiend (tl 25) kinnitab, et A.Ni kambris nr 1275 oli vaatamata aknale paigaldatud läbipaistmatule kilele tagatud minimaalset lubatud taset ületav valgustus. Vangistusseaduse eelnimetatud sättes ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 4, kus on loetletud esemed, mis peavad kuuluma kartserikambri sisustusse, ei sisaldu mingeid konkreetseid nõudeid akende paigutuse, ehituse ja läbipaistvuse kohta ning neid ei tulene ka ühestki muust õigusaktist. Olukord, kus kinnipeetav ei saa aknast vabalt välja vaadata, on kindlasti ebameeldiv ja võib põhjustada ka kõiki neid kannatusi, mis on kaebaja ära märkinud, kuid kaebusest ja sellele esitatud vastusest nähtuvalt on konkreetse kambri nr 1275 puhul tegemist kartserikambriga, millises tuleb kinnipeetaval vangistusseaduse § 63 lg 1 p 1 ja 4 tulenevalt viibida vaid siis, kui talle on määratud vastav maksimaalselt kuni 45 ööpäeva pikkune distsiplinaarkaristus. Kuna niisuguse piirangu mõju saab kesta vaid suhteliselt lühikest aega ja olla tingitud üksnes kinnipeetava enda õigusvastasest käitumisest, ei koorma selle tagajärjed kinnipeetavat ülemääraselt.
7. Eeltoodust tulenevalt puudub Tartu Halduskohtul alus Viru Vangla tegevust akende läbipaistmatu kilega katmisel õigusvastaseks pidada. Seetõttu pole A.Ni kaebus põhjendatud ja jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 13) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 2