3-12-2137/13

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. november 2012, Tartu Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla
2. augusti
3. a käskkirja nr 6-3/12369-D tühistamiseks ja kehtivuse peatamiseks,
4. augusti
5. a haldusakti nr 6-12/309-1,
6. septembri
7. a vaideotsuse nr 6-12/309-2 ning kontaktisiku toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
8. oktoobri
9. a määrus M.V. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2137 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
10. oktoobri
11. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. M.V. esitas
13. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
14. augusti
15. a käskkirja nr 6-3/12369-D tühistamiseks ja kehtivuse peatamiseks,
16. augusti
17. a haldusakti nr 6-12/309-1,
18. septembri
19. a vaideotsuse nr 6-12/309-2 ning kontaktisiku toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja leiab, et
20. augusti
21. a käskkirjaga määrati talle distsiplinaarrikkumises, mille eest kaebajat karistati juba lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega, teinegi distsiplinaarkaristus – 25 päevaks kartserisse paigutamine, mis pöörati
22. augustil 2012 täitmisele. Koos kaebusega esitas M.V. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja leidis, et õigusvastase käskkirja kehtivuse mittepeatamisel kuni kohtumenetluse lõpuni on kaebaja subjektiivsed õigused ja vabadused oluliselt riivatud, kuna kehtiva distsiplinaarkaristuse 1 olemasolu võetakse tulevikus igal hetkel arvesse vägagi mitmetes olulistes kaebajat puudutavates soodustusi pakutavates küsimustes nende lahendamisel ja otsuste tegemisel.
23. Tartu Halduskohtu
24. oktoobri
25. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole enam vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna vaidlustatud käskkiri on täitmisele pööratud. Tartu Ringkonnakohus on
26. aprilli
27. a määruses haldusasjas nr 3-12-525 leidnud, et olukorras, kus haldusakt, mille kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras taotletakse, on täidetud, ei saa jaatada kahjuliku tagajärje esinemise ohtu ega muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseid. Haldusakti kehtivuse mõju määruskaebuse esitaja igapäevasele elukorraldusele vanglas ei saa olla antud asjas selliseks kahjulikuks tagajärjeks, mille tõttu saaks peatada karistuse kehtivuse. Taotluse esitajale määratud kartserikaristuse õiguspärasus saab peale selle ärakandmist olla peaasja menetluse esemeks. Antud seisukoht kehtib ka käesoleval juhul. Kohus on seisukohal, et kuigi iseenesest ei saa käskkirja tagasi täita, on võimalik selle hilisem heastamine kahju hüvitamise nõude esitamisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
28. M.V. esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
29. oktoobri
30. a määruse osas, millega jäeti rahuldamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus. Distsiplinaarkaristuse olemasolu ja kehtivust arvestab vangla kaebaja suhtes väga paljudes ja olulistes küsimustes, mille tagajärgi ei ole võimalik hilisemalt enam korvata. Kaebajat ei vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, sest vangla iseloomustusest nähtus õigusvastase distsiplinaarkaristuse olemasolu ja kehtivus. Samuti ei ole kaebajat lubatud vanglast erakorralisele väljasõidule, mida on põhjendatud kehiva distsiplinaarkaristuse olemasoluga. Samadel põhjendustel pole kaebajale võimaldatud lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi. Varasemat õigusvastast distsiplinaarkaristust on arvestatud uue distsiplinaarkaristuse liigi ja määra valikul. Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks tagaks, et kaebajat ei saaks kohelda negatiivselt ning ühtlasi ei saadaks arvestada distsiplinaarkaristuse kehtivusega. Tartu Halduskohtu määruses viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendid ei ole antud juhul kohaldatavad, kuna juhtumite asjaolud ei ole võrreldavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
32. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus isik on kartserikaristuse ära kandnud, ei ole karistuse määramise käskkirja kehtivuse peatamiseks alust.
33. Kaebaja väidab, et distsiplinaarkaristuse olemasolu ja kehtivust arvestatakse kaebaja suhtes paljudes olulistes küsimustes. Sarnast väidet on ringkonnakohus käsitanud
34. augustil 2011 tehtud määruses haldusasjas nr 3-11-1373 (kaebajaks oli seal samuti M.V. ). Tookord jättis ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse tähelepanuta, põhjendades seda järgnevalt. a) Iseenesest ei ole tõepoolest välistatud, et käskkirja kehtivus mõjutab isikut negatiivselt ka pärast karistuse ärakandmist. Samas ei ole see käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Kuna kaebajal on ka teisi kehtivaid distsiplinaarkaristusi, siis ei ole mingit alust arvata, et vaidlustatud karistuse omamine osutub määravaks argumendiks kaebajale võimalike soodustuste kohaldamisel või järgnevate karistusotsuste tegemisel. Ka 2 haldusakti kehtivuse peatamisel võib vangla kaalutlusotsuse tegemisel võtta kogumis arvesse ka fakti, et tegelikult on kaebajale karistus määratud ja et selle kehtivus on lihtsalt esialgse õiguskaitse korras peatatud. b)Seega ei saa kaebajale negatiivsete tagajärgede tekkimist küll ilmselgelt välistada, kuid teisalt ei ole selliste tagajärgede saabumine ka kindel. Oluline on seegi, et kaebuse rahuldamisel ja käskkirja tühistamisel on kaebajal uuesti võimalik soovitud soodustusi taotleda või juhtida käskkirja kehtivuse ajal tema taotlusi lahendavate organite tähelepanu asjaolule, et ta on distsiplinaarkaristuse määramise vaidlustanud. Sellises olukorras on ringkonnakohtu hinnangul õigem vaidlustatud käskkiri kehtima jätta. c) Esineb avalik huvi selleks, et kinnipidamisasutustes reageeritakse rikkumistele. Kuna kinnipidamisasutuse funktsioonideks on muuhulgas kinnipeetava rehabiliteerimine ja tulevaste kuritegude ennetamine, siis on oluline anda kinnipeetavale mõista, et tema tegevusel on tagajärjed.
35. Ringkonnakohus jääb nende põhjenduste juurde ka käesolevas asjas ega näe alust kaebaja soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Asjaolu, et kaebajale on määratud hulgaliselt distsiplinaarkaristusi, on tuvastatud haldusasjas nr 3-12-1376 (vt Tartu Ringkonnakohtu
36. novembri
37. a määrust selles asjas). Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene