MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene
- november 2012, Tartu 3-12-1376 M.V. kaebus Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 6-3/1054-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määrus M.V. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla
- juuni
- a käskkirjaga nr 6-3/1054-D määrati M.V. le distsiplinaarkaristus, mille kohaselt paigutati M.V. 45 päevaks kartserisse, kuna ta keeldus asumast koristajana tööle osakonda E-
- M.V. esitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale vaide, kuid seda ei rahuldatud.
- M.V. esitas
- juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Kaebuses leidis M.V. , et käskkiri on materiaalselt õigusvastane, oluliste kaalutlusvigadega, motiveerimata, põhjendamata ning määratud karistus on õigusvastane ja ei ole proportsionaalne väidetava süülise ja tahtliku rikkumisega. Koos kaebusega esitas M.V. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tulenevalt kaebaja maksejõuetusest, tema vangistuses viibimisest, töötuks olemisest ja sissetulekute ning vara puudumisest. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni asjas lõpliku lahendi saamiseni.
- Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määrusega jäeti M.V. menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluse osas rahuldamata ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on selge, et kaebaja on maksejõuetu, kuid see üksi ei anna alust vabastada kaebajat riigilõivu tasumisest, sest kohtule esitatu ei luba eeldada, et esialgse õiguskaitse taotlusel oleks edulootust. Kohtu hinnangul ei ole M.V. esitanud mingeid väiteid selle kohta, milliseid mittekõrvaldatavaid tagajärgi käskkirja täitmine talle tekitab. Kohus leiab, et kartserikaristust on vajadusel võimalik heastada hilisema rahalise hüvitisega. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 6 sätestab karistuse täitmisele pööramisele ajalised piirid, mistõttu võib distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine tingida olukorra, kus seda ei saagi enam täita, kuna kohtumenetlusele kuluv aeg ületab VangS § 65 lg-s 6 sätestatud perioodi. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine ei võta kinnipeetavalt õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- M.V. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja esitatud taotlused põhjendatud. Kaebaja on maksejõuetu ning menetlusabi andmata jätmine esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel toob kaasa kaebaja õiguste ja vabaduste pöördumatu kahjustumise. Töötamisel E-8 osakonnas on kaebaja elule ja tervisele olemas reaalne oht. Kaebaja on seisukohal, et vaide rahuldamata jätmise käskkiri on õigusvastane, kuna kaebaja paigutati kartserisse enne vastuse saamist esitatud käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamise vaidele. Kuigi distsiplinaarkaristus lõppes
- augustil 2012, tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset, kuna nii vaide- kui ka kohtumenetluses puuduvad tõhusad õiguskaitsevahendid kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja leiab, et kohtumenetluse ajal tuleks keelata Tartu Vanglal anda haldusakte, mis näeksid ette kaebaja kohustuse asuda töötama E-7 või E-8 sektoris ning keelata ühtlasi karistamise korralduse andmine kuni kohtumenetluse lõpuni.
- Viru Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta, kuna määruskaebuse väited on põhjendamatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Tartu Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja on maksejõuetu ning et menetlusabi andmist ei tingi ainuüksi kaebaja maksejõuetuse tuvastamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 mõttes, vaid tulenevalt HKMS § 111 lg-dest 1 ja 3 tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka menetluses osalemise eduväljavaateid.
- HKMS § 249 lg 1 järgi kohaldatakse esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viiksid tema suhtes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseni. Asja materjalidest nähtub, et distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele
- juunil 2012 ning kaebaja vabastati distsiplinaarkaristuse kandmisest
- augustil 2012 (tl 54). Seega on käesolevaks hetkeks vajadus kohaldada kaebaja õiguste kaitseks esialgset õiguskaitset ära langenud. Olukorras, kus kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu, st see ei tooks endaga kaasa kaebuse esitaja 2 olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Üksnes üks ärakantud distsiplinaarkaristus ei oma määravat tähendust ka võimalikele vangla poolt tehtavatele otsustele kinnipeetava suhtes, kuna nähtuvalt asja materjalidest on kaebajale korduvalt mõistetud distsiplinaarkaristusi (tl 35). Seega võetakse kaebajat puudutavate oluliste küsimuste otsustamisel arvesse ka eelnevalt määratud distsiplinaarkaristusi, mitte ainult vaidlustatud käskkirja alusel määratud kartserikaristust. Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrusega võeti M.V. kaebus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks menetlusse. Järelikult on kaebajale tagatud õiguste kaitse edasise kohtumenetluse käigus. Samuti pole välistatud, et kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist.
- Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määrusekaebuses esitatud seisukohad, mis ei puuduta menetlusabi andmist esialgse õiguskaitse taotluse osas, sest halduskohtu määruses käsitati üksnes menetlusabi andmise küsimust esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus saab kontrollida vaidlustatud määruse õiguspärasust kindlates raamides ega hinda seetõttu asjaolusid, mida vaidlustatud määruses ei puudutatud.
- Eelnevalt mitteseonduvaga tekkis ringkonnakohtul küsimus, kas esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivituse tõttu riigilõivust vabastamata jätmise asemel ei oleks halduskohtul otstarbekam kaebaja riigilõivust vabastada, esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt lahendada ning see rahuldamata jätta. Esiteks on perspektiivituse tõttu riigilõivust vabastamata jätmise määrusega tehtav töö ja selle maht praktiliselt samaväärsed esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise määrusega tehtava tööga. Ka praegu on halduskohtu määrus oma mahult ja sisult võrreldav esialgse õiguskaitse lahendamisel tehtava sisulise määrusega. Teiseks oleks esialgse õiguskaitse lahendamisel tehtav sisuline määrus vaidlustatav vaid kuni ringkonnakohtuni, käesolev määrus on aga vaidlustatav kuni Riigikohtuni. Ringkonnakohtu arvates on küsitav, kas selline lahendus on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Ka ei saavutata praeguse lahendusega kulude kokkuhoidu riigile, kuna nagu märgitud, on halduskohus (ilma, et kaebaja oleks riigilõivu tasunud) teinud juba ära pea samasuguse töö, mida oleks tulnud teha taotluse sisulisel lahendamisel pärast kaebaja riigilõivust vabastamist. Lisaks on toodud vaidlusesse riigi ressursse kulutav täiendav edasikaebevõimalus. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene