) §-s 158 sätestatut.
sätestab tehnovõrgu talumise kohustust juhul, kui pooled ei ole reguleerinud vastavat suhet lepinguliselt. ÜVVKS § 7 lg 2¹ kohaselt kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühiveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Vaidlust ei ole, et kõnealune torustik on AS XXXomandis. XXX Vallavolikogu 11.04.2006.a. määrusega nr 13 on vee-ettevõtjaks antud torustiku suhtes AS XXX . AS XXXXXX Vallavolikogu määrust vaidlustanud ei ole, seega on haldusakt kehtiv. Samuti ei ole AS XXXteinud ettepanekut tema omandis oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osa suhtes vee-ettevõtja määramiseks. Veel leiab AS XXX, et torustikud on kinnistu või piiratud asjaõiguse oluline osa. AS XXXsellega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 2 kohaselt kinnisasjal paiknev tehnovõrk või – rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Kuna kohus tuvastas, et AS XXXkasutab Trasse lepingulisel alusel, ei oma trasside omandiõigus asja lahendamisel tähtsust. 7 Veel leiab AS XXX, et AS XXXon nõudnud hagis üldistes huvides isikliku kasutusõiguse seadmist. AS XXXon seisukohal, et antud seisukoht on ebaõige. AS XXXon kohtusse pöördunud ohu ja kahju tekkimise vältimiseks, oma õiguste kaitseks ning kohustuste täitmise võimalikkuse huvides. Kohus leiab, et kuna XXX tee vee- ja kanalisatsioonitorustik on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osa, on see hageja kui vee-ettevõtja täiel vastutusel. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad Trassid ühisveevärki- ja kanalisatsiooni ja AS XXX on õigustatud AS-le XXXkuuluvat kinnistut valdama ulatuses, milles tal on vajalik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi hooldada, parendada ja vallata. Asjaõigusseaduse (
) § 225 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
lg 1 kohaselt reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
lg 2 kohaselt isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
kohaselt lisaks §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Seega isikliku kasutusõiguse osas kuuluvad lisaks reaalservituudi sätetele kohaldamisele ka kasutusvalduse sätted kuivõrd kinnisasja kasutamine on seotud muuhulgas selle valdamisega.
kohaselt kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. Hageja leiab, et nimetatud sättest tulenevalt tuleb isikliku kasutusõiguse sisu määratleda ÜVVKS-ga. Isikliku kasutusõiguse sisu palub hageja kohtul määratleda järgnevalt: AS-il XXXon tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistut vallata ja kasutada kõikide ÜVVKS-is toodud ning sellest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmiseks.
lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Vaidlust ei ole, et AS XXXkande muutmiseks nõusolekut andnud ei ole. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et AS-i XXXhagi AS XXXvastu tuvastada, et XXX vallas XXX külas asuval transpordimaal (kinnistu registriosa nr XXX) on XXX Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks ja et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistu (registriosa nr XXX) registriosa kolmandasse jakku piiratud asjaõigusena isikliku kasutusõiguse seadmiseks AS-i XXXkasuks, mille kohaselt AS-il XXXon tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistut ja selle maapõue vallata ja kasutada kõikide ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduses toodud ja sellest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmiseks, kuulub rahuldamisele. AS XXXlõplikeks vastuhagi nõueteks on: 8 tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXoleva XXX transpordimaa kinnistul asuvate vee ja – kanalisatsioonitrasside suhtes AS-ga XXXkokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, sh AS XXXtakistamiseks nimetatud trasside kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping, ja alternatiivselt tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX Transpordimaa kinnistul asuvate vee ja –kanalisatsioonitrasside suhtes AS-ga XXXkokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, mis ei tulene AS XXXvee-ettevõtjaks olemisest, sh AS-i XXXtakistamine nimetatud trasside kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping; tuvastada AS-i XXXkui XXX teel ja XXX põigul asuvate AS-ile XXXkuuluvate veetrasside ning nende pikenduste kasutaja kohustus tasuda trasside kasutamise eest igakuiselt hüvitis trasside amortisatsioonisumma ulatuses ja kui selle veetorustikuga on liidetud täiendavaid tarbijaid (kelle varustamine toimub või on toimunud XXX trasside kaudu), siis tasuda ka 15.10.1998.a. liitumislepingu nr 29 punktis 5 ettenähtud tasu proportsionaalse osana magistraaltorustike ehituskuludest vastavalt nende osale kõigist käsitletavat torustikku kasutanud ja/või kasutavate tarbijate arvust. AS XXXvastuhagi ei tunnista ja palub jätta vastuhagi rahuldamata. AS XXXleiab, et vastuhagi esimene nõue ei põhine ühelgi õigusnormil ning on vastuolus ÜVVKS § 3¹ lõigetes 1 ja 2 tooduga. ÜVVKS § 3¹ lg 1 kohaselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. Sama §-i lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1)tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2)ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid. Kohus nõustub AS-ga XXX , et ühisveevärgi valdus on ainult vee-ettevõtjal ning tema poolt volitatud isikutel ja mitte kellelgi teisel. ÜVVK § 7 lg 2¹ kohaselt kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Vaidlust ei ole, et AS XXXei ole XXX Vallale teinud ettepanekut vee-ettevõtja määramiseks. Veel leiab AS XXX, et AS-il XXXpuudub kõnealuste torustike kasutamiseks AS-iga XXXkokkulepe ja muu õiguslik alus. Kohus on eespool tuvastanud, et 19.06.1998.a. ja 15.10.1998.a. lepingute alusel valdab AS XXXantud torustikke lepingulisel alusel, lepingud on sõlmitud tähtajatult ja lepingud ei ole lõppenud. AS XXXvaldus tuleneb ka ÜVVKS § 7 lg-st 3, mille kohaselt vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. XXX Vallavolikogu on 11.04.2006.a. määrusega nr 13 määranud XXX valla, so sealhulgas ka antud torude suhtes vee-ettevõtjaks AS XXX Vesi. 9 ÜVVKS § 7 lg 4 kohaselt kuni §-s 7 ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud tähtajani. 19.06.1998.a. ja 15.10.1998.a. sõlmitud lepingutest nähtub, et need on sõlmitud tähtajatult. Veel leiab AS XXX, et AS XXXon AS-ga XXXsõlmitud lepinguid rikkunud. AS XXXsellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt kõik tarbijad – XXX tee 1, XXX põik 6 ja XXX tee 13 – on tasunud liitumistasu XXXele temaga sõlmitud kinnistu ostumüügilepingutes toodu kohaselt (kd II, lk 90). 29.01.2008.a. tehnovõrkude mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust (kd II, lk 118-137) nähtuvalt oli XXX trasside omanik nimetatud kinnistute müügi ajal ja seega on liitumistasu tasutud ka õigele isikule. Eeltoodust tulenevalt vastuhagi nõue tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX transpordimaa kinnistul asuvate vee-ja kanalisatsioonitrasside suhtes AS-ga XXXkokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, sh AS XXXtakistamiseks nimetatud trasside kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping, ja alternatiivselt tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX Transpordimaa kinnistul asuvate veeja kanalisatsioonitrasside suhtes hagejaga kokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, mis ei tulene AS XXXvee-ettevõtjaks olemisest, sh AS XXXi takistamine nimetatud kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping, ei kuulu rahuldamisele. AS XXXvastuhagi teise nõude suhtes palub AS XXXkohaldada aegumist ja jätta haginõue rahuldamata. 1994.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 kohaselt kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Kuna veetoru on liidetud teiste torudega aastatel 2000 ja 2001, siis algas AS-i XXXväidetav lepingulise tasu nõue hiljemalt 31.12.2001.a. AS XXXteadis oma väidetava nõude aegumisest alates Taluranna võrgu ehitamisest aastatel 2000 ja 2001, sest oli piirkonnas tegev arendaja, hooldaja ja ehitaja. AS-i XXX03.03.2004 kirjast (kd II, lk 83) nähtub, et AS XXXoli teadlik võrkude ehitamisest ümbruskonnas vähemalt antud ajal. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. AS XXXesitas kohtule vastuhagi 19.11.2009.a., seega peale väidetava nõude aegumistähtaega, milleks on 01.07.2005.a. ja seega hageja teine nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS XXXhagi kuulub rahuldamisele ja AS XXXvastuhagi tuleb jätta rahuldamata. AS XXXtaotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks 28.11.2011.a. esitas AS XXXkohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1. Taotluse kohaselt tasus AS XXXvastuhagi esitamisel riigilõivu 9000 krooni, millest 5000 krooni oli lõiv juriidilise fakti tuvastamise ja 4000 krooni kahjuhüvitise väljamõistmise nõudelt. Põhjusel, et hageja asendas kahjuhüvitise nõude samuti juriidilise fakti tuvastamise taotlusega, taotleb AS XXXesialgse kahju hüvitamise nõude eest tasutud lõivu tagastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 sätestab ammendavalt riigilõivu tagastamise. Hagejal on õigus muuta oma nõuet, kuid seda ei saa siduda asjaoluga, et sel juhul oleks tasutud 10 riigilõivu enam kui seaduses ette nähtud. Hageja ei saa ilma tõendeid kaalumata esitada kohtule hagi, mille hagihind kuulub menetluses korduvalt täpsustamisele või muutmisele, ilma et ta kannaks riski kanda menetluskulusid. TsMS ei näe ette riigilõivu tagastamise võimalusi kui hageja muudab oma nõuet. Seega tuleb AS XXXtaotlus riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses AS XXXkanda. Hagi tagamine Harju Maakohtu 25.05.2009.a. määrusega rahuldas kohus AS XXXhagi tagamise avalduse (kd II, lk 31-32). Juhindudes TsMS § 445 lg-st 2 jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.