lg.2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada xxxxxxxxxxxx temale Viru Maakohtu 08.09.2006.a. otsusega kriminaalasjas 1-06-7082 mõistetud ja
lg.1 alusel moodustatud liitkaristuse 3( kolm) aasta 4(neli) kuud 28 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 5 kuud. Kohustada xxxxxxxxxxxxxxt katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1
lg.2 p.2,4,5,7,8 alusel määrata xxxxxxxxxxxxxxxx katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2.asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest 3. tasuda katseajal alates vabanemisele järgnevast teisest kuust igakuuliselt vähemalt 800 krooni väljamõistetud rahaliste nõuete katteks 4.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja nõusolekuta, s.h. mitte suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Määrata xxxxxxxxxxxx kriminaalhoolduse teostamiseks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata xxxxxxxxxxxxxx katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxx karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. xxxxxxxxxxxl mõisteti süüdi Viru Maakohtu 08.09.2006a otsusega
lg p 4, 8; § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistati liitkaristusega 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistusega. Kohtuotsus jõustus 19.06.2007a Riigikohtu määrusega. Vangistuse algust arvestada 08.09.2006a, karistuse lõpp 05.02.2010a. Tartu Vangla on esitanud kohtule xxxxxxxxxxxl kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla iseloomustusest xxxxxxxxxxxxx kohta nähtub, et isikut on eelnevalt korduvalt kohtulikult karistatud, vangistuses viibides on korduvalt distsiplinaarkaristusi määratud. Haridus 8-klassi. Isik kannab esmakordselt vanglakaristust. Kinnipidamiskohas ei tööta, on motiveeritud õppimisele, õpib Tartu Vangla9-klassis. Vabaduses garanteeritud töökoht ja elukoht vanemate juures. Kinnipeetaval on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused, käitumine on vangistuse ajal olnud mässumeelne, viimasel aastal on ilmnenud, et kinnipeetav suudab motiveerituse korral tegutseda eesmärgipäraselt ja omab normaalset enesevalitsust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub xxxxxxxxxxxxx vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 2
lg.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt (p.1) poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub… elektroonilise valve kohaldamisega või (p.2) kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on xxxxxxxxxxxx temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, ½ täitus 22.06.2008a. (aga mitte 22.mail 2008 nagu on märgitud vangla iseloomustuses). Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui jõustunud kohtuotsusega on isikule mõistetud karistus, siis tuleks isikul arvestada, et toimepandud kuriteod on ta ühiskonna ees lunastanud alles pärast kogu karistusaja ärakandmist. Teisalt- kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt 1/2, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. 3
järgi: 1)eesmärgist mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest 2)õiguskorra kaitsmise huvist. Praegu ei ole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, mille põhjal võiks arvata, et xxxxxxxxx puhul esineb kindlasti uute kuritegude toimepanemise oht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on sellise ohu tekkimine tõenäolisem, kui isik viibib kriminaalselt karistatud seltskonnas, tema väärtushinnangutest ja hoiakutest sellist ohtu iseenesest ei ilmne. Järelikult võib lugeda, et eesmärk- mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest- on saavutatud. Tõsi küllxxxxxxxxxxxl on kinnipidamiskohas viibimise esimesel aastal sooritanud korduvaid distsiplinaarüleastumisi, mille eest teda on karistatud distsiplinaarkorras. Valdavas osas jäävad need rikkumised eelvangistuse perioodi. Samas on mõistetav, et 18-aastane isik, keda on karistatud 3 aasta 4-kuulise vangistusega ja eelmine tingimuslik karistus on pööratud täitmisele, vangistusse sattununa ei kasva ümber päevapealt ja vangistuse kandmise esimene periood seisneb tema seniste hoiakute muutmises ja murdmises. xxxxxxxxxxxxx seletusest ilmneb, et vangistuse kestel on muutunud tema hoiakud puutuvalt suhetesse vanematega, õppimisse ja kooli. Selliste hoiakute muutumise tulemusena on ta asunud kinnipidamiskohas õppima, õppinud väga hästi ja on motiveeritud jätkama õppimist ka vabaduses, leppinud kokku kooliga. Võrdluseks: enne kinnipidamiskohta minekut ta koolikohustust ei täitnud. Suhetes vanematega on ta saavutanud uue suhtlemistasandi: vanemad on aidanud hüvitada tekitatud kahjusid, kuid nõusolek lubada xxxxx koju elektroonilise valveseadme järelevalve alla on vanemate poolt xxxxxxxx antud viimane võimalus tõestada oma paranemist. Selline olukord osutab, et vanemates on tekkinud usk xxxxxxxxxxxxx muutumisse. Võrdluseks: varem olid vanemad lootuse kaotanud, et xxxxxxxxon võimalik vanglata muuta (xxxxxxxxx seletusest). xxxxxxxxxxxxi seletusest saab kohus teha järelduse, et ta on analüüsinud kuritegude toimepanemise põhjusi ja tulnud õigetele järeldustele, s.h. on ta enda jaoks selekteerinud, millisest suhtlusringkonnast peab ta hoiduma. Kohtu hinnangul vangistus peabki sellist mõju avaldama- et on muutunud isiku hoiakud, suhtumine, et ta mõistaks oma kuritegude õigeid põhjusi, et oleks valmis aktsepteerima ühiskonna käitumisnorme. xxxxxxxx on kinnitanud, et ta on valmis seaduskuulekalt käituma ja on andnud nõusoleku, et tema üle peetaks pidevat järelevalvet. Tööandja on nõustunud elektroonilise järelevalve all oleva xxxxxxxxx tööle võtma. Ka kriminaalhooldusametnikud, kelle juures xxxxxxxxxvarem kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkus, on näinud temas potentsiaali õiguskuuleka kodanikuna ja toetavad vabastamist. Kohus, hinnates karistuse eesmärkide juures teise eesmärgi saavutamise võimalikkustõiguskorra kaitsmise huvisid, tuleks püstitada küsimus sellest, kas xxxxxxxxxxpoolt ära kantud 1 aasta 10 kuud vangistust on piisav, et demonstreerida ühiskonnale õiguskorra kaitstust. Siin on kohus seisukohal, et ühiskond ei saa lugeda ainsaks aktsepteeritavaks karistuseks reaalset vangistust, karistus on ka vabaduse piiramine elektroonilise järelevalvega isiku üle ja sellele järgnev kriminaalhooldaja järelevalve. Sellised järelevalve teostamise viisid – koosmõjus eelnenud reaalse vangistusega- võivad samuti tulemuslikud olla. Kõige selle alusel on kohus seisukohal, et xxxxxxxxxxxxx saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3,
§ -st 75, § 751, §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.