Obsah (5)

§ 9§ 11§ 18§ 8§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi Hagihind Menetlusosalised ja esindajad Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Pi

§ 9

lõikele 1 ja

§ 11lõikele 1 tuginedes seisukohal, et poolte vahel sõlmiti 25.

mail 2012 Saue linna ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirja punkti 1.3.

1. kohane veeettevõtjate vaheline leping veevarustuse -ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumiseks Saue linnas, XXX elurajoonis, kuna poolte aktsepteeritud ning kooskõlastatud lepingu allkirjastamine oli määratud
2. maile 2012, kuid jäi nimetatud kuupäeval hageja jaoks arusaamatul põhjusel vormistama. Hageja on korduvalt kinnitanud omapoolset valmidust ning kavatsust täita hageja ja kostja vahel kooskõlastatud lepingut. Kostja väljendas hagejale korduvalt soovi lepingu sõlmimiseks ning pärast mõningast arutelu 2 lepingu tingimuste üle otsustas ka hageja lepingu sõlmida. Fakt, et
3. mail
4. aastal jäi leping hageja ja kostja esindajate vahel vormistamata, ei anna alust väita, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole. Lepingu sõlmimiseks tehtud kostja poolne pakkumine ja selle aktsepteerimine hageja poolt toimus oluliselt varem kui
5. mail
6. Hageja leiab ka, et kostja käitumine on olnud pahauskne, kuna ta ei ole arvestanuid

§-s 14 lg 1 sätestatud kohustusega arvestada hageja huvidega ja õigustega ning pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahtega ning, et veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lõpetamine kostja poolt alates

1. juunist
2. aastal XXX elurajoonis oleks õigusvastane. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt soovib hageja hagi esitamisega vältida oma faktilise õiguseellase, AS-i XXX, lepinguliste kohustuste täitmist kostja ees, kuna kokkuleppe I järgsete kohustuste täitmise ja välja ehitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kostjale üleandmise asemel andis AS XXX need üle hagejale; nii AS-i XXX kui ka hageja juhatuse liikmeks oli XXX, kes hageja moodustamisel tema õiguseellase jagunemise teel vältis AS-i XXX vara ja võlgade üleminekut uude moodustatavasse äriühingusse; hageja soovib hagi esitamisega vältida AS-i XXX võla (24 461,58 €), mis tekkis tarbitud teenuse eest alates 2009.aasta jaanuarist, tasumist kostjale; hageja tegelik eesmärk on XXX piirkonnas teenust mitte osutada ja anda piirkonnas asuvad torustikud tasu eest üle kas kostjale või Saue linnale ning sundida viimaseid maksma hagejale veel teistkordselt tasu vara väljaehitamise eest, mille ehituskulud on hageja kasumiga piirkonna kinnistute müügihinnas üks kord juba kätte saanud; poolte vahel ei ole 25.05.2012 sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste lepingut, kuna kohtumisel võttis kostja hagejapoolse pahatahtliku käitumise tõttu oma 27.04.2012 hagejale edastatud lepingu sõlmimise pakkumise tagasi; kostja saatis lepingu sõlmimise pakkumuse hagejale e-posti teel 27.04.2012.a koos sooviga kiire tagasiside saamiseks, kuna hageja viivitas põhjendamatult vastuse andmisega vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning teatas nõustumusest leping sõlmida alles 18.05.2012, siis oli selleks ajaks nõustumuse andmiseks

§ 18

lg 2 ja § 19 lg 2 sätestatud vajalik aeg möödunud; täitmata oli lepingu sõlmimise eeldus - hageja õiguseellase, AS-i XXX, võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku sõlmimine; veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lõpetamine kostja poolt alates 01.juunist 2013.a XXX elurajoonis on õiguspärane. Kohtuotsuse põhjendused Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on 25.05.2012 sõlmitud veevarustuse -ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise leping.

§ 8

lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja väitel sõlmiti leping vastavalt

§ 9

lõikele 1, mille kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja ei ole selle väitega nõustunud ega pea lepingut sõlmituks.

§ 11

lõikest 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lõike 2 kohaselt kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Poolte e-kirjavahetusega ja lepingu projektiga on tõendatud, et hageja, kostja ja AS XXX pidasid läbirääkimisi hageja ja kostja vahelise veevarustuse -ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu ning kostja ja AS-i XXX vahelise lepingu sõlmimiseks. Hageja ja AS-i XXX esindajate 18.mai 2012 e-kirjast nähtuvalt tegid nad kostjale ettepaneku lepingute ja kokkulepete allakirjutamiseks kostja pakutud tingimustel vahemikus 23.-25.05.2012 kostjale sobivas kohas ja ajal. 3 Kostja pakkus kohtumise ajaks välja 25.05.2012 kell 14.00 Ädala 10, mis hageja ja AS-i XXX esindajatele sobis. Seega ei saa lugeda poolte vahel lepingut sõlmituks e-kirjades vahetatud lepingu projekti saatmisega pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel

§ 9

lg 1 mõttes, kuna pooled leppisid lepingueelsetes läbirääkimistes kokku, et leping sõlmitakse

§ 11lg 2 mõttes kirjalikus vormis lepingu allkirjastamise teel.

Pooltel ei ole vaidlust, et 25.05.2012 kohtumisel lepingut ei allkirjastatud. Lepingu allkirjastamata jätmist kinnitasid poolte seaduslikud esindajad XXX ja XXX ka kohtus vande all antud ütlustes. Kuivõrd leping tuli sõlmida kirjalikult, siis ei saa lugeda hageja ja kostja vahelise veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingut 25.05.2012 kohtumisel sõlmituks, sest leping jäi pooltel allkirjastamata. Vaidlust ei ole, et 25.05.2012 kohtumisel keeldus lepingu allkirjastamisest kostja. Hagis on hageja väitnud, et lepingu allkirjastamata jätmisel käitus kostja pahauskselt.

§ 14

lg 3 teise lause kohaselt ei või isik pahauskselt lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid katkestada. Kohus tuginedes allpool olevatele tõenditele on seisukohal, et kostja ei ole pahatahtlikult jätnud lepingut sõlmimata, vaid tal olid selleks objektiivsed kaalukad põhjused. Nii on Leho Võrgu ütlustega tõendatud, et kostja keeldus 25.05.2012 lepingu allkirjastamisest põhjusel, et hageja ei ole jätkusuutlik ning tema poolt teenuse osutamine ei olnud jätkusuutlik, kliendid olid hagejaga rahulolematud, lepingus ei olnud vee voolu hulka kindlaks määratud ja senini olid paigaldamata arvestid vee voolu mõõtmiseks, kuid teenust saab osutada vaid mõõdetava koguse järgi. Lepingu sõlmimise eelduseks pidas kostja ka AS-iga XXX võla tasumise maksegraafiku sõlmimist. Kostja 04.07.2012 e-kirjaga on tõendatud, et kostja põhjendas 25.05.2012 vaidlusaluse lepingu allkirjastamisest hageja pahatahtliku ja ebaeetilise ärikäitumise tõttu, mis seisnes teenuse eest mittemaksmises, pikaaegses lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmises, kliendikaebustega tegelemisest kõrvalehoidmises, mis näitab vee-ettevõtjana tegutsemise võimetust ning et kohtumisel võttis kostja oma 27.04.2012 hagejale edastatud lepingu sõlmimise pakkumise tagasi. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja õiguseellase, AS-iga XXX, võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafikut sõlmitud ei ole. Kostja kirjadega hagejale alates oktoobrist 2011 on tõendatud, et hageja hoidus pikka aega kõrvale kostjaga veeettevõtjate vahelise lepingu sõlmimisest, tuues esile erinevaid põhjusi. Konkurentsiameti kirjaga 16.02.12 on tõendatud, et hageja ei ole vaatamata konkurentsiameti korduvatele kirjadele esitanud ametile kooskõlastamiseks veeteenuse hinda, mistõttu ei saa hageja kliendid tarbida veeteenust ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud ja ÜVVKS § 14.2 lg 1 kohaselt kooskõlastatud hinnaga. XXX piirkonna elanike pöördumistega Saue Linnavalitsuse poole - e-kiri 04.06.2012, hageja poole - e-kirjad 11.09.2011, 27.04.2012 ja kostja poole - e-kirjad 05.07.2012, 07.09.2012, on tõendatud, et XXX elurajooni elanikud ei olnud rahul hageja kui veeettevõtja tegevusega. Hageja 14.06.2012 kirjaga on tõendatud, et hageja on valmis tehtud kulutuste suuruses ja tasumise tingimustes kostjaga kokkuleppimisel XXX piirkonna taristu kostjale võõrandama, millest saab järeldada, et tal ei ole tõsiselt võetavat huvi XXX elurajooni elanikele veeettevõtjana teenust pakkuma hakata. Asjaolu, et hageja on Saue XXX elurajooni veeettevõtja, ei tekita kostjale kohustust temaga veeettevõtjate vahelise lepingu sõlmimiseks. Eeltoodud tõenditega on hageja väited selle kohta, et kostja jättis lepingu allkirjastamata pahatahtlikult, ümber lükatud.

§ 14

lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kuna lepingut ei allkirjastatud, siis ei saa hageja poolt kostjale 19.06.2012, 23.07.2012 ja 13.08.2012 tasutud igakordset nominaalset summat 576,50 € viitega 25.05.2012 sõlmitud 4 lepingule – lugeda lepingu täitmiseks. Selliselt on kostja ka 04.07.2012 kirjas hagejale vastanud ning selgitanud veelkord seniseid hageja ja tema õiguseellase AS-i XXX ning kostja vahel aset leidnud faktilisi asjaolusid. Hageja poolt kolmel korral nominaalsete summade maksmist viitega 25.05.2012.a väidetavalt sõlmitud lepingule on kostja lugenud hageja õiguseellase, AS-i XXX, võla katteks tehtud makseteks. Kuna kohtule esitatud hagis ei ole vaidlustatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lõpetamist kostja poolt alates 01. juunist 2013, siis ei ole poolte sellekohased väited ja tõendid asjasse puutuvad, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXOÜ hagi Aktsiaselts XXX vastu 25.05.2012 sõlmitud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5