TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1237 Otsuse tegemise kuupäev 04.11.2013, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartus Mare Priks OÜ Kaarese Kinnisvara kaebus Eesti Haigekassa 07.05.2013 ettekirjutuse nr. 2-45/952-5 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev ja 15.10.2013, viis avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja OÜ Kaarese Kinnisvara esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Siiri Malmberg: Eesti Haigekassa esindaja Martin Pärn volikirja alusel Resolutsioon Jätta OÜ Kaares Kinnisvara kaebus haldusasjas 3-13-1237 rahuldamata. Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 04.12.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus OÜ Kaares Kinnisvara esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Siiri Malmberg on esitanud 06.06.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustatakse Eesti Haigekassa 07.05.2013 ettekirjutust nr. 2-45/952-
- Nimetatud ettekirjutus on antud Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg 4 alusel. Eesti Haigekassa on kohustanud osaühingut Kaares Kinnisvara tasuma haigekassale 422 494,79 eurot. RaKS § 62 lg 4 sätestab, et kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või sama seaduse § 61 lg 1 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. Ettekirjutuses on viide kriminaalasjas nr. 1-11-1409 tuvastatule, mille kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksis aastatel 2005-2010 Janika Kaaresele haigekassalt välja petetud kelmuse teel ( ajutise töövõimetuse hüvitis) määratud ja makstud ebaseaduslikult. On tuvastatud, et Janika Kaares osaühingus Kaares Kinnisvara ei töötanud, tema tööleping nimetatud äriühinguga oli fiktiivne, sotsiaalmaks Janika Kaarese eest deklareeriti valeandmeid esitades. Ettekirjutuses asutakse seisukohale, et kuna osaühing Kaares Kinnisvara on esitanud haigekassale Janika Kaarese kohta valeandmed ning töövõimetuse hüvitise maksed toimusid alusetult, on haigekassa teinud ettekirjutuse ja nõudnud OÜ Kaares Kinnisvaralt tagasi alusetult makstud hüvitise. Kaebaja esindajate põhjendused ja taotlused Kaebuses taotletakse Eesti Haigekassa 07.05.2013 ettekirjutuse nr 2-45/952-5 (kehtetuks tunnistamist) tühistamist ja menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Kaebuses on märgitud, et kaevatavas ettekirjutuses on haigekassa tuginenud kriminaalasjas nr 1-11-1409 tuvastatule ning ettekirjutus on olulises osas kontrollimatu ja motiveerimata ning ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 nõuetele. Kaebuses märgitu kohaselt eeldab RaKS § 62 lg 4 kohaldamine kehtivat töösuhet töötaja Janika Kaarese ja OÜ Kaares Kinnisvara vahel ning juhul kui töösuhe puudub, siis ei ole isikul ka tööandjat. Kuna haldusaktis on mööndud, et Janika Kaaresel puudus töösuhe OÜ-ga Kaares Kinnisvara etteheidetaval perioodil, see on 2005-2010, siis ei saanud olla OÜ Kaares Kinnisvara ka Janika Kaaresele tööandja. Kaebuses on märgitud, et haldusaktis ei ole üldse analüüsitud, kes konkreetselt Eesti Haigekassale taotlused väljamaksete tegemiseks esitas. Kaebuses märgitu kohaselt on haldusakti andmisel rikutud HMS § 40 lg 1 nõudeid, OÜ Kaares Kinnisvara ei olnud teadlik menetluse alustamisest ning kaebaja ei olnud teadlik tema suhtes läbiviidavast haldusmenetlusest ning kaebaja suhtes on rikutud ärakuulamisõiguse põhimõtet. Kaebaja esindajad on märkinud, et olulises osas on haigekassa nõue aegunud. Kaebaja esindajad on seisukohal, et tegemist on alusetult rikastumise nõudega haigekassa poolt ning tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 tulenevalt on aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kaebuses toodud väidete kohaselt on haigekassal võimalus teada saada juba
- aastast, et Janika Kaaresele on ajutine töövõimetushüvitis välja makstud alusetult. Kaebuses on märgitud, et vaidlustatud ettekirjutuses esitatud nõude suurus ei ole selge. Kohtuistungil viitab kaebaja esindaja, et ettekirjutuses on käsitletud ka teisi äriühinguid, kellega Janika Kaares on vormistanud töölepingud ning pole näha kas ka teiste äriühingute töövõimetuslehed kajastuvad ettekirjutuses toodud tabelis. Samuti on olnud Janika Kaares äriühingus juhatuse liikmena ning tal on olnud õigus saada ka selle eest töötasu. Kohtuistungil toodi välja asjaolu, et kohtuotsus kriminaalasjas ei kajastanud tabelit, mis on ettekirjutuses ning ettekirjutuses puudub väljamaksete kohta arvutuskäik, kuidas on haigekassa Janika Kaaresele välja arvutanud töövõimetuse hüvitise. Täiendava argumendina toob kaebaja esindaja välja asjaolu, et kriminaalasja kohtuotsusest ei nähtu, millises osas see põhineb jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele. 2 Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja kohtule menetluskulude nimekirja ning hiljemalt on esitatud menetluskulude nimekiri seonduvalt kohtuistungiga. Vastustaja seisukohad ja põhjendused Vastustaja on seisukohal, et kaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebaja taotlused täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et RaKS § 62 lg 4 on õigesti kohaldatud õigusnorm. Vastustaja märgib, et kaebaja jätab siinkohal tähelepanuta, et Janika Kaarese töövõimetuslehed esitas vastustajale just kaebaja kui Janika Kaarese tööandja. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja esitas töövõimetuslehti, mille alusel maksti alusetult hüvitist, siis kannab kaebaja selle eest ka vastutust. Vastustaja märgib, et kaevatav ettekirjutus on kontrollitav ja arusaadav ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud Janika Kaarese nende töövõimetuslehtede, mis esitati vastustajale kaebaja poolt aastatel 2005 – 2010, numbrid, töövõimetuslehtede perioodi ja väljamakse summa iga töövõimetuslehe kohta eraldi. Samuti märgib vastustaja esindaja, et hüvitis on arvestatud Janika Kaarese kui töötaja (ärijuht) töövõimetuslehtede alusel, mitte kui juhatuse liikmele vormistatud töövõimetuslehelt ning tabel ettekirjutuses kajastab väljamakseid , mis on esitatud läbi OÜ Kaares Kinnisvara, mille alusel maksis haigekassa Janika Kaaresele välja ajutise töövõimetuse hüvitisi. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et nõue on aegunud, kuna vastustaja arvates kuulub kohaldamisele TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest ning aegumistähtaeg hakkab kulgema 02.08.2011, mil jõustus kriminaalasjas tehtud kohtuotsus. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et Janika Kaares, Peeter Kaares ja Aino Kaares petsid haigekassalt välja 438 288 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lõid süüdistatavad OÜ Kaares Kinnisvara, OÜ Kaares Hulgi ja Lossi Rent OÜ raamatupidamisdokumentides tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamise ning Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassa töötajates, kes menetlesid Eesti Haigekassale esitatud töövõimetuslehtede ja Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel töövõimetushüvitiste väljamaksmist, väära ettekujutuse Janika Kaarese töötamisest osaühingutes Lossi Rent, OÜ Kaares Kinnisvara ja OÜ Kaares Hulgi. Tuvastamist leidis ka asjaolu, et 17.08.2005.a. tööleping nr 2 OÜ Kaares Kinnisvara ja Janika Kaarese vahel oli sõlmitud fiktiivselt. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et nõue on selge ning selgitab kohtuistungil töövõimetuslehe alusel makstava hüvitise arvutusmetoodikat ja viitab RaKS § 55 lg 1 ja lg
- Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pidanud vajalikuks täiendavalt haigekassalt kaebaja menetlustoimikut välja nõuda, kuna vastustaja esindaja sõnade kohaselt kohtuistungil kajastuvad toimikus peale kohtule esitatud dokumentide ainult töövõimetuslehed, mille võrdlemist ettekirjutuses tooduga (tl.11-11-pöördel) kohus ei pidanud vajalikuks. 1.Eesti Haigekassa on teinud OÜ-le Kaares Kinnisvara ettekirjutuse nr 2-45/952-5 07.05.2013, millega on Eesti Haigekassa kohustanud tasuma OÜ-l Kaares Kinnisvara haigekassale 422 494,79 eurot Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimub ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või sama seaduse § 61 lg 1 nimetatud 3 keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitis tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. Antud juhul kuulub kohaldamisele eelnimetatud säte, kuna käesoleval juhul on Tartu Maakohtu 10.05.2011 otsusega (jõustus 02.08.2011) kokkuleppemenetluses kriminaalasjas 1-11-1409 tuvastatud, et Peeter Kaares, Janika Kaares ja Aino Kaares mõisteti süüdi selles, et nad eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu ja varalise kasu saamise eesmärgil on vormistatud Peeter Kaares ja Janika Kaares äriühingutega Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi fiktiivsed töölepingud, sealhulgas 17.08.2005 fiktiivse töölepingu nr. 2 OÜ Kaares Kinnisvara ja Janika Kaarese vahel, mille kohaselt asus Janika Kaares OÜ-s Kaares Kinnisvara tööle ärijuhina 40 tundi nädalas palgaga 40.000 EEK´i kuus. Ettekirjutus sisaldab tabelit, kus läbi OÜ Kaares Kinnisvara on esitatud loetletud töövõimetuslehed haigushüvitise ja hooldushüvitise saamiseks , milles sisaldub töövõimetuslehe number, periood ja väljamakstav summa. Janika Kaarese töövõimetuslehed esitas vastustajale OÜ Kaares Kinnisvara kui Janika Kaarese tööandja. Antud juhul ei ole tegemist teiste äriühingutega kus Janika Kaares oli tööle vormistatud. Kuna tööleping Janika Kaarese ja OÜ Kaares Kinnisvara vahel (OÜ Kaares Kinnisvara oli tööandjaks vormistatud Janika Kaaresele) oli sõlmitud fiktiivselt, siis poleks õigust äriühingul töövõimetuslehti haigekassale esitada. OÜ Kaares Kinnisvara on esitanud ettekirjutuses nähtuvas tabelis toodud töövõimetuslehed haigekassale ning haigekassa maksis Janika Kaaresele esitatud töövõimetuslehtede alusel alusetult hüvitised välja. Seega on kohaldatud õigesti RaKS § 62 lg 4 sätet, mille alusel võib haigekassa teha ettekirjutuse ja nõuda tagasi alusetult makstud hüvitise kindlustatud isiku tööandjalt. Kohus märgib, et vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et kui kaebaja esitas töövõimetuslehti, mille alusel maksti alusetult hüvitist, siis kannab kaebaja selle eest ka vastutust. Kohus peab vajalikuks märkida, et Janika Kaaresele on makstud hüvitist ärijuhina töötamisel OÜ-s Kaares Kinnisvara, mitte juhatuse liikmena olles, J. Kaares oli ka äriühingutes juhatuse liige, mille eest ta võis töötasu saada. Kohtuistungil tõi vastustaja esindaja välja töövõimetuslehtede alusel makstavate ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutuskäigu, mis põhineb õigusaktidel ja RaKS § 55 sätetel. Arvutusmetoodika eraldi kajastamine ettekirjutuses ei ole vajalik ja nõutav. Kaebuse esitajal on õigus, et kohtuotsus kriminaalasjas ei sisalda tabelit, kus on välja toodud töövõimetuslehe number , töövõimetuslehe periood ja summa väljamakse suurus. Kohus on seisukohal, et puudub õigus arvustada kriminaalasjas tehtud kohtulahendit ja võtta seisukohta, kas selline tabel oleks olnud kohtuotsuses vajalik või mitte. Samuti puudub halduskohtul vajadus välja selgitada, mil viisil kriminaalmenetluses on tõendeid kogutud või arvestatud ning kas kohtuotsus põhines ka jälitustegevuse tulemusena kogutud tõenditel. Ettekirjutuses on tabel välja toodud , millest nähtuvalt on näha kui palju maksis haigekassa Janika Kaaresele OÜ Kaares Kinnisvara kaudu esitatud töövõimetuslehtede alusel hüvitist , see on 422 494,79 eurot. See on alusetult makstud hüvitis, mille haigekassa ettekirjutusega tagasi nõuab, kohus loeb nõude suurust selgeks ja üheselt mõistetavaks. Asjaolu, et vastustaja on summad tabeli kujul ettekirjutuses välja toonud, on vaid selguse huvides ning annab võimaluse kontrollida töövõimetuslehtede numbrit ja arvu , perioodi ja summat. Kuna töövõimetuslehtede arvu, numbrite ja perioodi kohta vaidlust ei olnud, ei pidanud kohus vajalikuks seda ka täiendavalt kontrollida. Vaidlus käib selle üle, kas üldse on õigus ettekirjutusega kaebajalt eelnimetatud summat nõuda. 4 Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt on Peeter Kaares, äriühingute juhatuse liige, teinud äriühingutele raamatupidamisteenust osutavatele isikutele korralduse arvestada Janika Kaaresele töötasu ja preemiat ning teha Janika Kaaresele alusetuid töötasu ja preemia väljamakseid. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt - Janika Kaaresele osaühingutest Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi fiktiivsete töölepingute alusel töötasuna arvestatud ja väljamakstud tasudelt deklareerisid OÜ Lossi Rent, OÜ Kaares Kinnisvara ja OÜ Kaares Hulgi tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides sotsiaalmaksu. Seejuures ei tasunud OÜ-d Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi Janika Kaaresele väljamakstud summadelt sotsiaalmaksu riigi eelarvesse äriühingute majandustegevusest laekunud tuludest, vaid tasaarvestasid sotsiaalmaksuna tasumisele kuuluvad summad eelnevalt enda poolt fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonides näidatud sisendkäibemaksuga tekitatud käibemaksu enammaksega ning tasusid sotsiaalmaksu tuvastamata allikatest pärinevate sularahasissemaksete arvelt. Selle tegevuse tulemusena sai Janika Kaaresest RaKS § 5 kohaselt kindlustatud isik, kellel on õigus saada rahalist kompensatsiooni, kui tal jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Janika Kaares esitas läbi nimetatud äriühingute Eesti Haigekassale haigushüvitise saamiseks töövõimetuslehti haigushüvitise ja hooldushüvitise saamiseks. Nagu eespool mainitud, puudutab vaidlustatud ettekirjutus ainult OÜ Kaares Kinnisvara, kuna ettekirjutuses kajastuvas tabelis nähtuvalt on tehtud väljamaksed nendelt töövõimetuslehtedelt, mis on esitatud läbi OÜ Kaares Kinnisvara.
- Kohus on seisukohal, et kaevatav haldusakt on kontrollitav, selge ja üheselt mõistetav, mille kohaselt tuleb OÜ-l Kaares Kinnisvara Eesti Haigekassale tasuda 422 494,79 eurot, mis on makstud haigekassa poolt Janika Kaaresele OÜ Kaares Kinnisvara kaudu esitatud töövõimetuslehtede alusel alusetult. Kohus peab õiguspäraseks, et ettekirjutuse tegemisel on aluseks võetud kriminaalasjas 1-111409 tehtud jõustunud kohtuotsus kokkuleppemenetluses ja selles tuvastatud asjaolud. Kokkuleppemenetlust kohaldades juhindutakse kohtuotsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku sätetest, mille kohaselt kohtuotsuses asutakse seisukohale, kas tegu on aset leidnud, milles süüdistatavat süüdistatakse; süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida ning asutakse seisukohale, kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises ja milline karistus tuleb määrata. Mis puudutab muid asjasse puutuvaid andmeid, mille alusel Janika Kaaresele alusetult hüvitist maksti ( OÜ Kaares Kinnisvara, OÜ Kaares Hulgi ja Lossi Rent OÜ poolt Jaanika Kaaresele arvestatud töötasu ja preemia), siis on nimetatud andmete olemasolu tuvastatud Tartu Maakohtu kohtuotsusega ja nimetatud andmed sisalduvad maakohtu otsuses. Kokkuvõttes on ettekirjutus õiguslikult kontrollitav, kuna selles on näidatud viide seaduse paragrahvile ja lõikele, mille aluselt on ettekirjutus antud ja haldusakt kajastab haldusaktile vajalikke põhjendusi, seega vastab ettekirjutus haldusmenetluse seadustiku § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 nõuetele. Kohus nõustub vastustaja poolt kirjutatuga, et töövõimetuslehed ja andmed, mille alusel vastustaja Janika Kaaresele alusetult hüvitist maksis ja mis kaebaja väitel ei ole kontrollitavad, on kaebaja vastustajale aastatel 2005 – 2010 ise esitanud. Raamatupidamiskohustuslane peab raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Praegu on 2013.aasta, seega saab eeldada, et kaebajal on säilinud dokumendid vähemalt aastast 2006, seega on Janika Kaarese töövõimetuslehtede andmed kaebaja poolt hõlpsasti kontrollitavad ka kaebaja enda raamatupidamisdokumentide alusel.
- Mis puudutab ärakuulamispõhimõtte rikkumist , on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole rikutud HMS § 40 nõudeid. Kohus möönab, et kaebajale ei ole otseselt teavitatud haldusmenetluse alustamise täpsest kuupäevast, kuid asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud haigekassaga 5 kirjavahetuses ning 11.03.2013 kirjaga teatas haigekassa, et on huvitatud kaebajaga kohtuvälise kokkuleppe saavutamisest vastustaja nõude osas ning palus teatada, kas kaebaja annab oma nõusoleku talle kuuluvate ja vastustaja kasuks arestitud kinnistute müügiks. Nimetatud kirjas teatas vastustaja, et nõusoleku andmisest keeldumisel on vastustaja sunnitud tegema ettekirjutuse või esitama kohtusse hagi. Kohus leiab, et nimetatust lähtuvalt on olnud kaebajale arusaadav, et vastustaja alustab kaebaja suhtes menetlust kui kaebaja ei nõustu eeltooduga. Kaebaja on esitanud ka vastuskirja, milles märkis, et kaalub nõusoleku andmist, hilisemalt on vastanud, et ootab ära kohtuvaidluse 26.11.2010 tehtud ettekirjutuse peale (haldusasi 3-11-1007). Eeltoodust nähtub, et kaebaja on kirjalikus vormis saanud menetluses osaleda, samas ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud omapoolseid täiendavaid selgitusi anda. Kaebajale on teatavaks tehtud vastustaja seisukoht ning võimalikud rakendatavad meetmed. Kaebajale on olnud piisav aeg oma seisukoha formuleerimiseks kuni ettekirjutuse tegemiseni (07.05.2013).
- Kohus on seisukohal, et vastustaja rahaline nõue ei ole aegunud Kaebaja põhjendab aegumist asjaoluga, et vastustaja nõudele kohalduvad alusetu rikastumise nõuete sätted. Alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 151 lg 1 on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kaebaja leiab, et nõude algusaeg hakkab kulgema märtsist 2008, mil alustati kriminaalmenetlust. Ravikindlustusseadus aegumissätet ette ei näe. Vastustaja leiab, et vastustaja nõudele ei ole kohaldatav alusetust rikastumisest tulenevale nõudele kohalduv aegumistähtaeg, kuna tegemist ei ole alusetu rikastumise nõudega, vaid viitab TsÜS § 149 see on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis on 10 aastat. Kohus on antud juhul seisukohal, et kaebaja suhtes nõudeõigus hakkab kulgema arvates kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest, kohtuotsus jõustus 02.08.2011 Riigikohtu määrusega (tl.98) ning olenemata sellest kas kohaldada aegumise korral alusetu rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaega või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaega, on kohus seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna vaidlustatud ettekirjutus on tehtud 07.05.2013 ning arvates 02.08.2011 hakkas aegumistähtaeg kulgema, seega on ettekirjutus tehtud enne aegumistähtaja saabumist. Nõue muutus sissenõutavaks Tartu Maakohtu 10.05.2011 otsuse jõustumisega kriminaalasjas nr 1-11-1409, millega mõisteti süüdi Peeter Kaares, Janika Kaares, Aino Kaares, Tauno Räästas, Aivar Sarapuu, Sirje Tampel, OÜ Kaares Kinnisvara, Kaares Hulgi OÜ ja Lossi Rent OÜ.
- Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses. Kaevatav ettekirjutus on õiguspärane ning kuulub täitmisele. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. Menetluskuludest Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebaja pool soovinud menetluskulude väljamõistmist. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. Eesti Haigekassa ei ole omapoolsete menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 6