1-11-5397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5397 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikm

§ 386lg 1 (alates 15.03.2007 on see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S §

§ 3891lg 2 järgi); Kaia Gutmani (endise nimega Kaia Kuus) süüdistuses Kar

S §

§ 386lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S §

§ 3891lg 2 järgi); Martin Uiga süüdistuses Kar

S §

§ 386lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S § 22 lg 3 § 3891 lg 2 järgi); Rene Heinala süüdistuses KarS §

§ 386lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S §

§ 3891lg 2 järgi); Marko Kalevi süüdistuses Kar

S §

§ 386lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S §

§ 3891lg 2 järgi); Nail Jagafäri süüdistuses Kar

S §

§ 386lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S § 22 lg 3 § 3891 lg 2 järgi) ja KarS § 4181 lg 1 järgi; Ake Andressoo süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates

1. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi); Aivar Tedremäe süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates
2. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi) üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. augusti
4. a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Prokuröri, kannatanu ja süüdistatavate Arnold Gutmani, Rein Heinala, Kaia Gutmani, Marko Kalevi, Nail Jagafäri, 1 Prokurör Kaitsjad Süüdistatavad Aivar Tedremäe, Ake Andressoo ja Martin Uiga kaitsjate apellatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tuulik Arnold Gutmani ja Rene Heinala kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu; Kaia Gutmani kaitsja vandeadvokaat Merle Järvala; Marko Kalevi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson; Nail Jagafäri kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil; Aivar Tedremäe kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa; Ake Andressoo kaitsja Ants Kuningas; Martin Uiga kaitsja vandeadvokaat Viktor Turkin Arnold Gutman ik: 37007080379, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: Nordic TFH OÜ, juhatuse liige, elukoht: XXXXXXXXX XXX XX-X, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXX, alates
5. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; Rene Heinala ik: 37010260303, Eesti Vabariigi kodanik, töötu, elukoht: XXXXXXXXXX XXX XX-X XXXXXXX, alates
6. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Kaia Gutman (endise nimega Kaia Kuus), ik: 47505136535, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht kohtule teadmata, elukoht: XXXXXXXXX XXX XX-X, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX, alates
7. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Marko Kalev ik: 37704080222, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht kohtule teadmata; elukoht: XXXXXXXX X-XX XXXXXXX, alates
8. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud; Nail Jagafär ik: 36111220303, Eesti Vabariigi kodanik, töötab Soome Vabariigis, elukoht: XXXXXXXX XX-X XXXXXXX, alates
9. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Aivar Tedremäe ik: 36010050261, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: OÜ Nurmak, tegevdirektor, elukoht: XXXX XXX XX XXXXXXX, alates
10. märtsist 2007 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Ake Andressoo ik: 36309260220, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: Pinnasetööde OÜ, juhatuse liige, elukoht: XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX ja XXXX XXX XX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, alates
11. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; 2 Kannatanu Kannatanu esindaja Martin Uiga isikukood: 37609120317, Eesti Vabariigi kodanik, töötu, elukoht: XXXXXXX XX, XXXX, XXXXX XXXXXXX, alates
12. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse jurist Ester Kuivas RESOLUTSIOON
13. Tühistada Harju Maakohtu
14. augusti
15. a otsus alljärgnevas: 1) osas, milles Nail Jagafär ja Marko Kalev tunnistatakse süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
16. märtsist 2007 KarS §

§ 3891

lg 2) järgi; 2) süüdistatavatele mõistetud karistuste osas; 3) osas, milles jäeti rahuldamata kannatanu Eesti Vabariigi tsiviilhagid; 4) osas, milles maakohus vabastas arestist Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku

1. märtsi
2. a määrusega arestitud Arnold Gutmani, Kaia Gutmani, Martin Uiga, Rene Heinala, Ake Andressoo ja Aivar Tedremäe vara; 5) läbiotsimistel äravõetud ja MTA deposiitkontol asuva Arnold Gutmani, Martin Uiga ja Marko Kalevi raha tagastamise osas.
3. Teha uus otsus alljärgnevalt. 2.
4. Süüdi tunnistada Nail Jagafär KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
5. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 1) järgi. 2.2. Karistada Nail Jagafäri vangistusega 2 kuud. 2.3. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Nail Jagafäri eelvangistuses viibitud aeg –

1. veebruar kuni
2. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus üks kuu ja kakskümmend seitse päeva. 2.
3. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Nail Jagafärile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
4. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29 .augustist
5. 2.
6. Süüdi tunnistada Marko Kalev KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
7. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 1) järgi. 2.7. Karistada Marko Kalevit vangistusega kolm kuud. 2.8. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Marko Kalevi eelvangistuses viibitud aeg –

1. veebruar kuni
2. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva. 2.
3. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Marko Kalevile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
4. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o
5. augustist
6. 2.
7. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
8. jaanuari
9. a otsusega Marko Kalevile mõistetud rahaline karistus kuulub vastavalt KarS §-dele 65 lg 1 ja 64 lg 1 ja 2 täitmisele iseseisvalt. 3 2.
10. Karistada Arnold Gutmani KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
11. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kuus kuud. 2.13. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Arnold Gutmani eelvangistuses viibitud aeg

1. veebruar kuni
2. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus viis kuud ja kakskümmend seitse päeva. 2.
3. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, mõistes liitkaristust kohtuotsuste kogumis, lugeda Arnold Gutmanile käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus kaetuks temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
4. septembril 2011 tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega kaks aastat. 2.
5. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Arnold Gutmanile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
6. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o
7. augustist
8. 2.
9. Karistada Kaia Gutmani KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
10. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kolm kuud. 2.18. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Kaia Gutmani poolt eelvangistuses viibitud aeg –

1. veebruar kuni
2. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva. 2.
3. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Kaia Gutmanile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
4. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o
5. augustist
6. 2.
7. Karistada Martin Uigat KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
8. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kolm kuud. 2.22. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Martin Uiga eelvangistuses viibitud aeg –

1. veebruar kuni
2. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva. 2.
3. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Martin Uigale mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
4. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o
5. augustist
6. 2.
7. Karistada Rene Heinalat KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
8. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kolm kuud. 2.26. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Rene Heinala eelvangistuses viibitud aeg –

1. veebruar kuni
2. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva. 4 2.
3. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Rene Heinalale mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
4. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o
5. augustist
6. 2.
7. Karistada Ake Andressood KarS 386 lg 1 (alates
8. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kuus kuud. 2.
9. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Ake Andressoo eelvangistuses viibitud aeg –
10. veebruar kuni
11. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus viis kuud ja kakskümmend seitse päeva. 2.
12. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Ake Andressoole mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
13. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o
14. augustist
15. 2.
16. Karistada Aivar Tedremäed KarS § 386 lg 1 (alates
17. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega neli kuud. 2.
18. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Aivar Tedremäe eelvangistuses viibitud aeg –
19. veebruar kuni
20. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kolm kuud ja kakskümmend seitse päeva. 2.
21. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Aivar Tedremäele mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
22. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o
23. augustist
24. 2.
25. Rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi Arnold Gutmanilt, Kaia Gutmanilt, Rene Heinalalt ja Martin Uigalt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 150 587,06 eurot ja mõista eelnimetatud summa süüdistatavatelt Eesti Vabariigi kasuks välja. 2.
26. Rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 181 571,47 eurot; Ake Andressoolt, Aivar Tedremäelt, Arnold Gutmanilt, Rene Heinalalt, Martin Uigalt ja Kaia Gutmanilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 304 017,56 eurot; Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt, Marko Kalevilt ja Nail Jagafärilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 30 226,07 eurot. 2.
27. Mõista eelnimetatud summad süüdistatavatelt Eesti Vabariigi kasuks välja alljärgnevalt: 1) Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt solidaarselt 181 571,47 eurot; 2) Ake Andressoolt, Aivar Tedremäelt, Arnold Gutmanilt, Rene Heinalalt, Martin Uigalt ja Kaia Gutmanilt solidaarselt 304 017,56 eurot; 3) Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt, Marko Kalevilt ja Nail Jagafärilt solidaarselt 30 226,07 eurot. 2.
28. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku
29. märtsi
30. a määrusega arestitud Arnold Gutmani vara – arvelduskonto 5 nr XXXXXXXXXXX Swedpangas, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Sampo Pangas ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas, koos arvelduskontodel oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. 2.
31. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku
32. märtsi
33. a määrusega arestitud Kaia Gutmani vara – arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Swedpangas, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Sampo Pangas koos arvelduskontodel oleva rahaga ning elamumaa aadressil XXXX XXXX, XXXX XX XX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXX – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. 2.
34. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku
35. märtsi
36. a määrusega arestitud Martin Uiga vara – arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedpangas, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, koos arvelduskontodel oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. 2.
37. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku
38. märtsi
39. a määrusega arestitud Rene Heinala vara – arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Swedpangas, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas ja arvelduskontod nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, koos arvelduskontodel oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. 2.
40. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku
41. märtsi
42. a määrusega arestitud Aivar Tedremäe vara – arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas koos arvelduskontol oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. 2.
43. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku
44. märtsi
45. a määrusega arestitud Ake Anderssoo vara: - arvelduskontod nr XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX ja kasutushoius nr XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas, koos seal oleva rahaga; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXXX; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXX; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXX; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXX; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXX; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXX; 6 - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXXX, registriosa nr XXXXXXX; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXX – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. 2.
46. Läbiotsimise käigus Martin Uigalt ära võetud sularaha summas 49 000 eesti krooni (3131 eurot ja 67 senti), mis asub Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol, konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks. 2.
47. Läbiotsimise käigus Arnold Gutmanilt ära võetud sularaha summas 189 250 eesti krooni (12095 eurot ja 28 senti), mis asub Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol, konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks. 2.
48. Läbiotsimise käigus Marko Kalevilt ära võetud sularaha – 150 eurot, 245 Läti latti ja 50 Vene rubla, mis asub Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol, konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks.
49. Muus osas jätta Harju Maakohtu
50. augusti
51. a otsus muutmata.
52. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioon.
53. Rahuldada Nail Jagafäri ja Marko Kalevi kaitsjate apellatsioonid osaliselt.
54. Jätta Arnold Gutmani ja Rene Heinala kaitsja, Kaia Gutmani kaitsja; Ake Andressoo kaitsja, Aivar Tedremäe kaitsja ja Martin Uiga kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
55. Rahuldada prokuröri apellatsioon osaliselt.
56. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt AB Mahlapuu ja Partnerid kasuks 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt Arnold Gutmanile ja Rene Heinalale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
57. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Järvala ja Partnerid kasuks 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Merle Järvala poolt Kaia Gutmanile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
58. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Simson ja Variku kasuks 1 086 (üks tuhat kaheksakümmend kuusd) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Andres Simsoni poolt Marko Kalevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
59. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Vanalinna Advokaadibüroo kasuks 1 017,60 eurot (üks tuhat seitseteist eurot ja 60 senti), sh käibemaks vandeadvokaat Leelo Viili poolt Nail Jagafärile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
60. Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu katteks Ake Andressoo kasuks välja 4 884 (neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot.
61. Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu katteks Aivar Tedremäe kasuks välja 5 140 (viis tuhat ükssada nelikümmend) eurot. EDASIKAEBE KORD Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 7 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Süüdistused
62. Arnold Gutmanile, Kaia Kuusile (Gutman), Martin Uigale ja Rene Heinalale esitati süüdistus KarS § 22 lg 3 – § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates
63. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 järgi), mis seisnes selles, et ajavahemikul jaanuarist 2004 kuni veebruarini 2007 aitas ta kaasa Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ poolt maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata üle 500 000 krooni (31955,82 eurot). 1.1.
64. A. Gutman organiseeris maksupettuse toimepanemise eesmärgil rea variäriühinguid: Baltcom Holding MTA OÜ (registrikood 11015179), Veramonte OÜ (registrikood 11019409), Baltcom Holding OÜ (registrikood 10888392), Bonamark OÜ (registrikood 11040095), Project Holding OÜ (registrikood 11081680), ABC Stores OÜ (registrikood 11011018), OÜ Trimonte Ehitus (registrikood 11156260), OÜ Meisterserv (registrikood 11152478), Montetrade OÜ (registrikood 11214394), OÜ Arquette Invest (registrikood 11203485), OÜ Hovercraft Invest (alates
65. veebruarist 2007 ärinimega Eugenstern OÜ, registrikood 11269886), EPV Projekt OÜ (registrikood 11269797). A. Gutmani või tema kaasosaliste R. Heinala ja M. Uiga palvel asusid nende äriühingute juhatuse liikmeteks kolmandad isikud, kes muu hulgas andsid A. Gutmanile üle äriühingutega seotud notariaalsed ja pangadokumendid ning kontrolli äriühingute pangakontode üle (sh internetipanga paroolid ja pangakaardid). Seeläbi omasid A. Gutman, K. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala ja samuti nendega koos tegutsenud Tarmo Veensalu kontrolli eelnimetatud variettevõtete üle. 1.1.
66. Eelloetletud äriühingutel puudus igasugune majandustegevus ning need ei osutanud tegelikult teenuseid ega müünud kaupu. A. Gutman ning tema kaasosalised R. Heinala, M. Uiga, TV ja Kaia Gutman edastasid tasu eest nimetatud varifirmade nimelt koostatud fiktiivseid arveid tegutsevatele ettevõtetele Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ. Eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandsid Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, ATI Grupp OÜ ja AS Ühinenud Depood fiktiivsete arvete alusel raha eelnimetatud varifirmade arvelduskontodele. 1.1.
67. Vastavalt omavahelisele tööjaotusele A. Gutmani, K. Gutmani, M. Uiga ja R. Heinala vahel võttis A. Gutman eelnimetatud tegutsevate äriühingute juhtidelt tellimusi, millises summas ja millised dokumendid tuleb varifirmade nimelt koostada. 1.1.
68. Pärast tellimuse vastuvõtmist andis A. Gutman K. Gutmanile korralduse koostada varifirmade nimelt vastavad dokumendid (aktid, arved ja lepingud). Samuti oli K. Gutmani ülesandeks nimetatud äriühingute pangakontodel ülekannete tegemine, mis oli vajalik reaalselt tegutsevate ettevõtete poolt laekunud summade sularahana pangaautomaatidest välja võtmiseks. Laekunud summad jagas K. Gutman mitmeks osaks, kandes nad Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ pangakontode vahel laiali. 8 1.1.
69. M. Uiga roll seisnes OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest juhatuse liikmeks olemises. Samuti oli M. Uiga ülesanne A. Gutmani korraldusel Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ pangakontodel sularahaautomaatidest raha välja võtta. Välja võetud rahasummad toimetas M. Uiga A. Gutmanile või edastas A. Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ juhatuse liikmetele (Ake Andressoole ja Aivar Tedremäele, AT-le, ES-le, UT-le, GZ-le ja VH-le). 1.1.
70. R. Heinala roll seisnes Project Holding OÜ ja ABC Stores juhatuse liikmeks olemises. Samuti leidis R. Heinala äriühingute juhatuse liikmeteks U-AK, OK, TI ja MK. Lisaks oli R. Heinala ülesandeks A. Gutmani korraldusel Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ pangakontodel sularahaautomaatidest raha välja võtta. Välja võetud rahasummad toimetas M. Uiga A. Gutmanile või edastas A. Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele, AT-le, ES-le, UT-le, GZ-le ja VH-le. 1.1.
71. Sularaha tagastamise eest arvas A. Gutman ja tema kaasosalised K. Gutman, R. Heinala, M. Uiga või TV maha omapoolse tasu (Pinnatöötluse OÜ puhul 8% üle kantud summast, OÜ Revalhaus Pluss puhul 6-7% üle kantud summast, AS Ühinenud Depood puhul sõltuvalt olukorrast 5-10% üle kantud summast, OÜ ATI Grupp puhul 10% ilma käibemaksuta üle kantud summast). 1.1.
72. Kui tellitud dokumendid olid valmis ning ülekantud raha väljavõetud, siis edastasid A. Gutman, R. Heinala või M. Uiga dokumendid ja raha peale omapoolse tasu mahaarvamist kas Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ juhatuse liikmetele. 1.1.
73. Seejuures olid nii A. Gutman kui ka tema kaasosalised K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga teadlikud, et väljastatud arvete alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud ning väljastatud arvete alusel esitavad tegutsevate äriühingute liikmed (A. Andressoo, A. Tedremäe, AT, ES, UT, GZ ja VH) maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmeid. 1.
74. Pinnatöötluse OÜ episood 1.2.
75. K. Gutman koostas ajavahemikul jaanuarist 2004 kuni jaanuarini 2007 A. Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ-le Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, Meisterserv OÜ, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid seejärel Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele. 1.2.
76. Kuna nendel arvetel kajastatud teenuseid ei ole maksukohustuslased tegelikkuses Pinnatöötluse OÜ-le osutanud ega kaupa müünud, siis ei vasta need arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendasid Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe eelnimetatud arvete alusel Pinnatöötluse OÜ maksukohustust alljärgnevalt kirjeldatud viisil. 9 1.2.
77. Pinnatöötluse OÜ juhatuse liige A. Andressoo ühiselt ja kooskõlastatult äriühingu teise juhatuse liikme A. Tedremäega, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada võltsitud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide jaanuar 2004 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide
78. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD
79. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa. 1.2.
80. Samuti tegi Pinnatöötluse OÜ Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest esitatud fiktiivsete arvete alusel ajavahemikul veebruarist 2004 kuni veebruarini 2007 ülekanded. Tegelikkuses ei ole eelloetletud variäriühingud Pinnatöötluse OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved olid tellitud A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid nimetatud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. 1.2.
81. Pinnatöötluse OÜ poolt arvete alusel ülekantud raha võtsid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) variäriühingute pangakontodelt sularahana välja. Pärast omapoolse tasu (Pinnatöötluse OÜ puhul 8% üle kantud summast) maha arvamist tagastasid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) sularaha Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole või A. Tedremäele. 1.2.
82. A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid variäriühingute fiktiivsed arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. Tulenevalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Pinnatöötluse OÜ ei ole tegelikkuses süüdistuses märgitud variäriühingute esitatud fiktiivsetel arvetel näidatud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TumS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TumS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. 1.2.
83. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ülalnimetatud arveid arvesse võttes Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid veebruari 2004 kuni veebruari 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust. 1.2.
84. Sel moel esitas A. Andressoo ühiselt ja kooskõlastatult A. Tedremäega vahendlikult maksuhaldurile Pinnatöötluse OÜ veebruar 2004 kuni veebruar 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata suurele kahjule vastav summa. 10 1.2.
85. Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduste andmise, nimetatud arvete Pinnatöötluse OÜ-le esitamise, Pinnatöötluse OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega A. Andressoole ja A. Tedremäele aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi Pinnatöötluse OÜ-lt maksudena laekumata kokku 13 613 660.- krooni (870 071,45 eurot), seega suurele kahjule vastav summa. 1.2.
86. Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu vähemalt 1 417 492 krooni (90 594,25 eurot). 1.
87. OÜ UPA Ehitus episood 1.3.
88. K. Gutman vormistas ajavahemikul maist 2005 kuni jaanuarini 2007 A. Gutmani korraldusel UPA Ehituse OÜ-le ABC Stores OÜ ja Project Holding OÜ nimelt rea fiktiivseid arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid UPA Ehituse OÜ juhatuse liikmele AT-le. 1.3.
89. Kuna neil arvetel kajastatud teenuseid ei ole maksukohustuslased tegelikkuses UPA Ehitus OÜ-le osutanud ega kaupu müünud, siis ei vasta arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid UPA Ehitus OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendas UPA Ehitus OÜ juhatuse liige AT eelnimetatud arvete alusel osaühingu maksukohustust, nimelt: 1.3.
90. UPA Ehitus OÜ juhatuse liige AT, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada need fiktiivsed arved UPA Ehitus OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel UPA Ehitus OÜ raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide mai 2005 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide
91. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD
92. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa. 1.3.
93. Samuti tegi UPA Ehitus OÜ eeltoodud fiktiivsete arvete alusel ajavahemikul juunist 2006 kuni veebruarini 2007 ülekandeid kokku 9 028 277 krooni. Tegelikkuses ei ole ABC Stores OÜ ja Project Holding OÜ UPA Ehitus OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved tellis UPA Ehitus OÜ juhatuse liige AT eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. AT esitas nimetatud arved UPA Ehitus OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. 1.3.
94. UPA Ehitus OÜ poolt fiktiivsete arvete alusel ülekantud raha võtsid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) sularahana välja. Pärast omapoolse tasu (UPA Ehitus OÜ puhul 6% üle kantud summast) maha arvamist tagastasid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) sularaha UPA Ehitus OÜ juhatuse liikmetele AT-le. 1.3.
95. AT esitas Project Holding OÜ ja ABC Stores OÜ arved UPA Ehitus OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise 11 isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd UPA Ehitus OÜ ei ole tegelikkuses ülal loetletud arvetel näidatud müüjatega arvetel näidatud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. 1.3.
96. UPA Ehitus OÜ raamatupidaja koostas ülal nimetatud arveid arvesse võttes UPA Ehitus OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid juuni 2006 kuni veebruar 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. UPA Ehitus OÜ raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust. 1.3.
97. Sel moel esitas AT vahendlikult maksuhaldurile UPA Ehitus OÜ juuni 2006 kuni veebruar 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata kokku 2 689 376 krooni. 1.3.
98. Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduste andmise, nimetatud arvete UPA Ehitus OÜ-le esitamise, UPA Ehitus OÜ ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega AT-le aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa juhatuse liikmete AT poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi UPA Ehitus OÜ-lt maksudena laekumata kokku 4 442 681 krooni (283939,07 eurot). 1.3.
99. Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu vähemalt 541 697 krooni. 1.
100. OÜ Meeskond episood 1.4.
101. Samuti aitas A. Gutman koos R. Heinala, M. Uiga, K. Gutmani ja TV-ga tahtlikult kaasa Meeskond OÜ juhatuse liikmel ES esitada maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel, mille tulemusel jäi Meeskond OÜ-lt maksudena laekumata kokku 1 115 090 krooni. 1.4.
102. ES, olles OÜ Meeskond juhatuse liige, tellis maksukohustuse vähendamise eesmärgil TV kaudu A. Gutmanilt fiktiivseid arveid. 1.4.
103. K. Gutman vormistas seejärel A. Gutmani korraldusel Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid TV vahendusel Meeskond OÜ juhatuse liikmele ES-le. 1.4.
104. Kuna arvetel kajastatud teenuseid ei ole maksukohustuslased tegelikkuses Meeskond OÜ-le osutanud ega kaupu müünud, siis ei vasta arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid Meeskond OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendasid eelnimetatud arvete alusel Meeskond OÜ juhatuse liige ES osaühingu maksukohustuse, nimelt: 12 1.4.
105. Meeskond OÜ juhatuse liige ES, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada need fiktiivsed arved Meeskond OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel Meeskond OÜ raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide mai 2006 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide
106. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD
107. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata 378 444 krooni. 1.4.
108. Samuti tegi Meeskond OÜ ülaltoodud arvete alusel ajavahemikul juunist 2006 kuni jaanuarini 2007 ülekandeid kokku 2 481 000 krooni. Tegelikkuses ei ole Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ Meeskond OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved tellis Meeskond OÜ juhatuse liige ES eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. ES esitas nimetatud arved Meeskond OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. 1.4.
109. Meeskond OÜ poolt ülal loetletud arvete alusel ülekantud summad võtsid A. Gutman või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga sularahana välja. Pärast omapoolse tasu (Meeskond OÜ puhul 7% üle kantud summast) maha arvamist tagastas A. Gutman või tema korraldusel Rene Heinala ja M. Uiga sularaha TV vahendusel Meeskond OÜ juhatuse liikmele ES-le. 1.4.
110. ES esitas Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ arved Meeskond OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. 1.4.
111. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Meeskond OÜ ei ole tegelikkuses ülal loetletud arvetel näidatud müüjatega arvetel näidatud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. 1.4.
112. Meeskond OÜ raamatupidaja koostas ülalnimetatud arveid arvesse võttes Meeskond OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid juuni 2006 kuni jaanuar 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Meeskond OÜ raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust. 1.4.
113. Sel moel esitas ES vahendlikult maksuhaldurile Meeskond OÜ juuni 2006 kuni jaanuar 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata 736 646 krooni. 1.4.
114. Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduse andmise, nimetatud arvete Meeskond OÜ-le esitamise, Meeskond OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega TV vahendusel Meeskond OÜ juhatuse liikmele ES-le aitas A. Gutman koos 13 K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa Meeskond OÜ juhatuse liikmete - poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi Meeskond OÜ-lt maksudena laekumata kokku 1 115 090 krooni (71 267,24 eurot). 1.4.
115. Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 173 670 krooni. 1.
116. OÜ Revalhaus Pluss 1.5.
117. K. Gutman vormistas A. Gutmani korraldusel Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ ja OÜ Arquette Invest nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmele UT-le. 1.5.
118. Nende arvete alusel oli OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmel UT-il võimalik vähendada osaühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et osaühing arvestas Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ ja OÜ Arquette Invest arvetel märgitud 554 632 krooni käibemaksu maha osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat, rikkudes käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t 1 ja 31 lg-t
119. 1.5.
120. Sel viisil esitas OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liige UT A. Gutmani ja tema kaasosaliste R. Heinala, M. Uiga ja K. Kuus kaasaaitamisel maksustamisperioodil veebruarist 2004 kuni detsembrini 2006 osaühingu käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksu 554 632 krooni. 1.5.
121. Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduse andmise, nimetatud arvete Revalhaus Pluss OÜ-le esitamise, Revalhaus Pluss OÜ ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega Revalhaus Pluss OÜ juhatuse liikmele UT-le) aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa Revalhaus Pluss OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata käibemaks 554 632 krooni (35 447,45 eurot). 1.5.
122. Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M Uigaga teenustasu kokku 218 155 krooni. 1.
123. AS Ühinenud Depood episood 1.6.
124. K. Gutman vormistas ajavahemikus oktoobrist 2004 kuni detsembrini 2006 A. Gutmani korraldusel Veramonte OÜ ja Project Holding OÜ nimelt AS-le Ühinenud Depood rea fiktiivseid arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid AS Ühinenud Depood juhatuse liikmele GZ-le. 1.6.
125. Nende arvete alusel vähendas AS Ühinenud Depood juhatuse liige GZ maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades äriühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et AS Ühinenud Depood arvestas Veramonte OÜ ja Project Holding arvetel märgitud käibemaksu 960 409.- krooni maha aktsiaseltsi 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat, rikkudes KMS § 29 lg-t 1 ja 31 lg-t
126. 1.6.
127. Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduse andmise, nimetatud arvete Ühinenud Depood AS-le esitamise, Ühinenud Depood AS poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise 14 ja selle tagastamisega Ühinenud Depood AS juhatuse liikmele GZ-le aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa Ühinenud Depood AS juhatuse liikme GZ poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 960 409 krooni (61 381,32 eurot). 1.6.
128. Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 314 800 krooni. 1.
129. ATI Grupp OÜ episood 1.7.
130. K. Gutman vormistas ajavahemikul augustist 2004 kuni novembrini 2006 A. Gutmani korraldusel ATI Grupp OÜ-le Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv ja OÜ Arquette Invest nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid ATI Grupp OÜ juhatuse liikmele VH-le. 1.7.
131. Eelnimetatud arvete alusel oli ATI Grupp OÜ juhatuse liikmel VH-il võimalik vähendada osaühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et osaühing arvestas Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv ja OÜ Arquette Invest arvetel märgitud käibemaksu summas 744 221.- krooni maha osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ja rikkudes KMS § 29 lg-t 1 ja 31 lg-t
132. 1.7.
133. ATI Grupp OÜ juhatuse liige VH esitas A. Gutmani ja tema kaasosaliste R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutmani kaasaaitamisel maksustamisperioodil augustist 2004 kuni novembrini 2006 osaühingu käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksu 744 221 krooni. 1.7.
134. Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduste andmise, nimetatud arvete ATI Grupp OÜ-le esitamise, ATI Grupp OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega ATI Grupp OÜ juhatuse liikmele VH-le aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa VH poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 744 221 krooni. 1.7.
135. Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 413 456 krooni (26 424,65 eurot). 1.
136. AS Gadox episood 1.8.
137. Samuti aitas A. Gutman koos enda kaasosaliste R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutmaniga kaasa MT poolt AS Gadox nimel maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksustamisperioodil juulist 2005 kuni detsembrini 2006, mil MT jättis arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. 1.8.
138. Nimelt tasus AS Gadox fiktiivsete arvete alusel 6 203 534 krooni MTF Orthopedic Service Limited arvelduskontodele, millelt sinna laekunud raha kanti edasi OÜ Project Holding arvelduskontodele. Kõnealused ülekanded/väljamaksed ei ole seotud AS Gadox majandustegevusega ja ei ole käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna AS Gadox ei soetanud kaupu ega teenuseid variettevõttelt MTF Orthopedic Service Limited. Viimane omakorda ei soetanud kaupu ega teenuseid variettevõttelt Project Holding OÜ. AS Gadox tasus ajavahemikul
139. juunist 2005 kuni
140. detsembrini 2006 MTF Orthopedic Service Limited arvelduskontole eelnimetatud äriühingu arvete alusel 6 203 534 krooni ning kassa väljamineku orderite alusel 770 376 krooni, seega kokku 6 973 910 krooni. 15 1.8.
141. Eelnimetatud väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p-de 3 ja 5 tähenduses. AS Gadox jättis kokku tasumata tulumaksu 2 114 120.- krooni, kuna TuMS § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu määr
142. a 24/76 ja
143. a 23/77 ning TuMS § 54 lg 2 kohaselt on kõik juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
144. kuupäevaks maksudeklaratsiooni ning TuMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti (MTA) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
145. kuupäevaks.
146. Marko Kalevile ja Nail Jagafärile esitati süüdistus KarS § 22 lg 3 – § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 järgi) selles, et ajavahemikul septembrist 2006 kuni veebruarini 2007 aitasid nad kaasa Pinnatöötluse OÜ poolt maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata üle 500 000 krooni. 2.
147. M. Kalev organiseeris maksupettuse toimepanemise eesmärgil varifirma Tekacom Baltic OÜ (registrikood 11095890). Tekacom Baltic OÜ asutati
148. jaanuaril
150. juulil 2006 asus MR eeluurimisel tuvastamata isiku palvel tasu eest Tekacom Baltic OÜ juhatuse liikmeks ning avas äriühingule pangakontod. Seejärel loovutas ta kõik ettevõttega seotud dokumendid, pangakaardid ning internetipanga paroolid eeluurimisel tuvastamata isikule, kelle kaudu nimetatud ettevõtte dokumendid ja esemed edastati samal kuupäeval M. Kalevile. M. Kalev andis Tekacom Baltic OÜ pangakaardid MS kätte korraldusega võtta nimetatud pangakaartidega välja Tekacom Baltic OÜ kontodel olev raha. Seega korraldas M. Kalev läbi MS, kelle käsutuses olid variettevõtte Tekacom Baltic OÜ pangakaardid ja pinkalkulaator, nimetatud äriühingu tegevust. 2.
151. Vastavalt sisemisele tööjaotusele M. Kalevi, MS ja N. Jagafäri vahel võttis N. Jagafär Pinnatöötluse OÜ äriühingute juhtidelt tellimusi, millises summas ja millised dokumendid tuleb varifirmade nimelt koostada. Seejärel edastas ta nimetatud teabe M. Kalevile, kes koostas varifirmade nimelt vastavad dokumendid (aktid, arved ja lepingud). 2.
152. Tekacom Baltic OÜ arveid ja muid dokumente koostas M. Kalev ning esitas variettevõtete nimelt fiktiivseid raamatupidamisdokumente – lepinguid, akte ja müügiarveid teenuste ja kaupade müügi kohta. 2.
153. Tegelikkuses puudus Tekacom Baltic OÜ-l igasugune majandustegevus ning see osaühing ei osutanud teenuseid ega müünud kaupu. M. Kalev edastas tasu eest varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid läbi N. Jagafäri Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele. Pinnatöötluse OÜ kasutas varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid selleks, et ebaseaduslikult suurendada Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu ja alusetult kajastada Pinnatöötluse OÜ-lt tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kulutustena, vähendades seeläbi maksukohustust. 2.
154. Eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis Pinnatöötluse OÜ fiktiivsete arvete alusel raha variettevõtte Tekacom Baltic OÜ arvelduskontole. Seejärel andis M. Kalev MS-le, kes kasutas Tekacom Baltic OÜ pangakontot, korralduse kanda Tekacom Baltic OÜ pangakontol olevad ja sinna Pinnatöötluse OÜ poolt kantud rahasummad edasi Tekacom Baltic OÜ teistele arvelduskontodele või võtta raha sularahas välja. MS andis väljavõetud sularaha üle M. Kalevile, kes andis väljavõetud raha ja Tekacom Baltic OÜ fiktiivsed arved edasi N. 16 Jagafärile. N. Jagafär tagastas omakorda summad ja andis üle fiktiivsed dokumendid peale omapoolse tasu mahaarvamist (9% üle kantud summast) Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele. 2.
155. M. Kalev, MS ja N. Jagafär olid teadlikud, et väljastatud arvete alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud ja väljastatud arvete alusel esitavad Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmed. 2.
156. M. Kalev vormistas ajavahemikul septembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 Pinnatöötluse OÜ-le rea arveid Tekacom Baltic OÜ nimelt, mille ta hiljem ise või N. Jägafäri kaudu edastas Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmete A. Andressoole ja A. Tedremäele. 2.
157. Kuna Tekacom Baltic OÜ tegelikult ei osutanud Pinnatöötluse OÜ-le arvetel osutatud teenuseid ega müünud ka kaupu, siis ei vasta need arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendasid Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe eelnimetatud arvete alusel osaühingu maksukohustust alljärgnevalt kirjeldatud viisil. 2.
158. Pinnatöötluse OÜ juhatuse liige A. Andressoo ühiselt ja kooskõlastatult äriühingu teise juhatuse liikme A. Tedremäega, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada võltsitud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel koostas Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide september 2006 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide
159. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD
160. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile käibemaksuna laekumata 293 352 krooni. 2.
161. Samuti tegi Pinnatöötluse OÜ eelkäsitletud arvete alusel ajavahemikul oktoobrist 2006 kuni veebruarini 2007 ülekandeid. Tegelikkuses ei ole OÜ Tekacom Baltic OÜ-le Pinnatöötluse arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud ja nimetatud arved tellisid A. Andressoo ja A. Tedremäe üksnes eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. 2.
162. M. Kalev andis MS-le, kes kasutades Tekacom Baltic OÜ pangakontot, korralduse kanda Tekacom Baltic OÜ pangakontol olevad ja sinna Pinnatöötluse OÜ poolt kantud rahasummad edasi Tekacom Baltic OÜ teistele arvelduskontodele või võtta raha sularahas välja. MS andis väljavõetud sularaha üle M. Kalevile, kes andis raha ja Tekacom Baltic OÜ fiktiivsed arved edasi N. Jagafärile, kes omakorda tagastas raha peale omapoolse tasu (9% üle kantud summast) mahaarvamist A. Andressoole ja A. Tedremäele, andes neile üle ka fiktiivsed dokumendid. 2.
163. A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid Tekacom Baltic OÜ arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Pinnatöötluse OÜ ei ole tegelikkuses ülal viidatud 17 arvetel näidatud müüjatega arvetel näidatud tehinguid teostanud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel teostatud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. 2.
164. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ülal nimetatud arveid arvesse võttes Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid oktoobri 2006 kuni veebruari 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Seejuures ei olnud raamatupidaja teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust. 2.
165. Sellisel viisil esitasid A. Andressoo ja A. Tedremäe ühiselt ja kooskõlastatult (M. Kalevi, MS ja N. Jägafäri kaasabil) vahendlikult maksuhaldurile Pinnatöötluse OÜ oktoobri 2006 kuni veebruari 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata suurele kahjule vastav summa. 2.
166. Fiktiivsete arvete vormistamise, nende Pinnatöötluse OÜ-le esitamise, Pinnatöötluse OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega A. Andressoole ja A. Tedremäele aitas M. Kalev koos MS ja N. Jägafäriga ajavahemikul septembrist 2006 kuni veebruarini 2007 tahtlikult kaasa A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 834 922 krooni (53 361,24 eurot).
167. N. Jagafärile esitati süüdistus ka KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta käitles
168. veebruaril 2007 oma elukohas aadressil XXXXXX XXX XX-XX, Tallinn tsiviilkäibes keelatud laskemoona. Nimelt leiti sel kuupäeval toimunud läbiotsimise käigus tema elukohast seaduslik tulirelv Browning SA seerianumbriga 245nx59981 koos kahe padrunisalve ja kahe padrunikarbiga. Ühes leitud ja ära võetud relvasalves sisaldus 2 õõnesotsalist mantliga padrunit 9MM Luger CBC ning halli värvi padrunikarbis “Magtech 9MM Luger centerfire cartridges” sisaldus 29 tk õõnesotsalist mantliga padrunit 9MM Luger CBC. Nimetatud 31 õõnesotsalist mantliga padrunit on relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 4 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon. N. Jagafär käitles seda laskemoona RelvS § 11 lg 2 mõttes – olles
169. veebruaril 2007 moona omanik ja valdaja.
170. Ake Andressoole ja Aivar Tedremäele esitati süüdistus KarS § 386 lg 1 järgi (alates
171. märtsist 2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi) selles, et eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ (pankrotis, reg.kood 10279003) maksukohustust, esitasid nad äriühingu juhatuse liikmetena ajavahemikul
172. märtsist 2004 kuni
173. veebruarini 2007 ühiselt ja kooskõlastatult raamatupidaja vahendusel jaanuari 2004 kuni jaanuari 2007 käibemaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmed, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksu kokku 4 556 318 krooni. Samuti esitasid nad eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid Pinnatöötluse OÜ veebruari 2004 kuni veebruari 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, jättes alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 9 057 342 krooni (578 869,66 eurot). Konkreetsemalt tegid A. Andressoo ja A. Tedremäe alljärgnevat. 18 4.
174. Käibemaks 4.1.
175. A. Andressoo tellis ühiselt ja kooskõlastatult teise Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikme A. Tedremäega A. Gutmanilt Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest nimelt fiktiivseid arveid selleks, et Pinnatöötluse OÜ-l oleks võimalik suurendada nende ostuarvete alusel sisendkäibemaksu, kuigi arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. A. Gutman andis tellimuse saamisel koheselt korralduse K. Gutmanile koostada fiktiivsete tehingute toimumist tõendavaid dokumente, s.o akte, arveid ja lepinguid. A. Andressoo ja A. Tedremäe said A. Gutmanilt, R. Heinalalt või M. Uigalt eeltoodud variäriühingute arveid ajavahemikul
176. a jaanuarist kuni
177. a jaanuarini. Samuti eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt fiktiivsete arvete alusel raha eelnimetatud varifirmadele. Seejärel võttis A. Gutman või tema korraldusel R. Heinala või M. Uiga üle kantud raha sularahana välja ja tagastas selle pärast 8% komisjonitasu maha arvamist A. Andressoole või A. Tedremäele. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja arvestas eelviidatud fiktiivsete arvete alusel kokku maha 2 644 743 krooni osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, vähendades nii tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. 4.1.
178. A. Andressoo tellis ühiselt ja kooskõlastatult teise Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikme A. Tedremäega SE-lt OÜ Exclusive Haldus nimelt fiktiivseid arveid selleks, et Pinnatöötluse OÜ-l oleks võimalik suurendada nende ostuarvete alusel sisendkäibemaksu, kuigi arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Tellitud OÜ Exclusive Haldus dokumendid (arved ja muud dokumendid) koostas SE või tema palvel KA. A. Andressoo ja A. Tedremäe said OÜlt Exclusive Haldus fiktiivseid arveid ajavahemikus
179. a oktoobrist kuni
180. a jaanuarini. Samuti eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt fiktiivsete arvete alusel raha OÜle Exclusive Haldus. Seejärel kandis SE ettevõtte kontole laekunud raha edasi OÜ PRO Arendusprojekt, OÜ Regular Baltic, OÜ Tekto Arendus ja OÜ TOM Marketing pangakontole, võttis siis raha sularahaautomaatidest või pangakontoritest välja ja tagastas selle pärast 5% komisjonitasu maha arvamist A. Andressoole või A. Tedremäele. Tegelikkuses puudus äriühingutel OÜ Exclusive Haldus, OÜ PRO Arendusprojekt, OÜ Regular Baltic, OÜ Tekto Arendus ja OÜ TOM Marketing igasugune majandustegevus ning tegelikult need osaühingud ei osutanud teenuseid ega müünud kaupu. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja arvestas eelviidatud fiktiivsete arvete alusel kokku maha 1 444 981 krooni osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. 4.1.
181. A. Andressoo tellis ühiselt ja kooskõlastatult teise Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikme A. Tedremäega N. Jagafäri vahendusel M. Kalevilt Tekacom Baltic OÜ nimelt fiktiivseid arveid selleks, et Pinnatöötluse OÜ-l oleks võimalik suurendada nende ostuarvete alusel sisendkäibemaksu, kuigi arvetel näidatud tehinguid reaalselt ei toimunud. Tekacom Baltic OÜ arveid ja muid dokumente koostas M. Kalev. A. Andressoo ja A. Tedremäe said Tekacom Baltic OÜ arveid ajavahemikus septembrist 2006 kuni jaanuarini
182. Samuti eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt fiktiivsete arvete alusel raha OÜ-le Exclusive Haldus. Seejärel andis M. Kalev MS-le korralduse kanda Tekacom Baltic OÜ pangakontol olevad ja sinna Pinnatöötluse OÜ poolt kantud raha edasi Tekacom Baltic OÜ teistele arvelduskontodele või võtta see sularahas välja. MS andis väljavõetud sularaha üle M. Kalevile, kes andis raha ja Tekacom Baltic OÜ fiktiivsed arved edasi N. Jagafärile. Viimane omakorda, peale omapoolse tasu maha arvamist, tagastas raha ning andis üle ka fiktiivsed dokumendid A. Andressoole ja 19 A. Tedremäele. Tegelikkuses puudus äriühingul Tekacom Baltic OÜ igasugune majandustegevus ning see ei osutanud teenuseid ega müünud kaupu. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja arvestas nimetatud fiktiivsete arvete alusel kokku maha 293 352 krooni osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. 4.1.
183. Samuti kajastasid A. Andressoo ja A. Tedremäe ajavahemikul jaanuarist 2006 kuni aprillini 2006 Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisarvestuses OÜ Baltmar Market fiktiivseid arveid. Sel ettevõtel ei olnud reaalset äritegevust ning väljastatud müügiarved olid fiktiivsed. Eeluurimisel ei õnnestunud aga tuvastada isikuid, kes OÜ Baltmar Market nimelt fiktiivseid arveid väljastasid. Fiktiivsete arvete alusel oli A. Andressool ja A. Tedremäel võimalik vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust, arvestades OÜ Baltmar Market arvetel märgitud käibemaksu 173 242 krooni maha Pinnatöötluse OÜ 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. 4.
184. Tulumaks 4.2.
185. Samuti eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust, esitasid juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe ühiselt ja kooskõlastatult raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid Pinnatöötluse OÜ veebruari 2004 kuni veebruari 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, jättes alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 9 057 342 krooni (578 869,66 eurot). 4.2.
186. A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo tegi Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest , OÜ Exclusive Haldus, OÜ Baltmar Market ja Tekacom Baltic OÜ nimelt väljastatud eelviidatud arvete alusel Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt ajavahemikul veebruarist 2004 kuni veebruarini 2007 ülekandeid kokku 29 597 987 krooni. 4.2.
187. Tegelikkuses ei ole Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest , OÜ Exclusive Haldus, OÜ Baltmar Market ja Tekacom Baltic OÜ Pinnatöötluse OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved tellisid A. Andressoo ja A. Tedremäe eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid nimetatud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. 4.2.
188. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Pinnatöötluse OÜ ei ole tegelikkuses eelviidatud arvetel näidatud müüjatega arvetel märgitud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. 4.2.
189. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ülal viidatud arveid arvesse võttes Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid veebruari 2004 kuni veebruari 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust. 20 4.2.
191. a kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 1 695 033 krooni võrra vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 595 551 krooni vähem (vastavalt
192. a kehtinud TuMS redaktsiooni §-le 4 lg 1 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 26/76).
193. a kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 10 071 516 krooni võrra vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 3 180 479 krooni vähem (vastavalt
194. a kehtinud TuMS redaktsiooni §-le 4 lg 1 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 24/76).
195. a kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 15 131 069 krooni võrra vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 4 519 670 krooni vähem (vastavalt
196. a kehtinud TuMS redaktsiooni § 4 lg-tele 1 ja 11 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 23/77).
197. a jaanuari ja veebruari kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 2 700 369 krooni vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 761 642 krooni vähem (vastavalt
198. a kehtinud TuMS redaktsiooni § 4 lg-tele 1 ja 11 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 22/78). II Maakohtu otsuse resolutsioon 5.
199. Harju Maakohtu
200. augusti
201. a otsusega mõisteti N. Jagafär KarS § 4181 järgi seoses süüdistusest loobumisega õigeks. 5.
202. A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga mõisteti KarS §

§ 3891lg 2 järgi (enne 15. märtsi 2007 oli see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S §

§ 386

lg 1 järgi) UPA Ehitus OÜ tulumaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamise episoodis seoses süüdistusest loobumisega õigeks. Samuti tunnistati nimetatud süüdistatavad seoses süüdistusest loobumisega KarS §

§ 3891lg 2 järgi (enne 15. märtsi 2007 oli see kuritegu kvalifitseeritav Kar

S §

§ 386

lg 1 järgi) õigeks AS Gadox, OÜ ATI Grupp ja AS Ühinenud Depood maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises. 5.

1. A Gutman tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
2. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest loeti Kar

S § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg, kolm päeva. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, mõistes liitkaristust kohtuotsuste kogumis, luges maakohus A. Gutmanile mõistetud karistuse kaetuks talle Harju Maakohtu

1. septembri
2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga, s.o kahe aasta vangistusega. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A. Gutman ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva, s.o
3. augusti
4. 5.
5. K. Gutman tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
6. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti Kar

S § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et K. Gutman ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja 21 kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013. 5.5. M. Uiga tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti Kar

S § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et M. Uiga ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013. 5.6. R. Heinala tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti Kar

S § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et R. Heinala ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013. 5.7. M. Kalev tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti Kar

S § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et M. Kalev ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o.

1. augusti
2. Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega M. Kalevile mõistetud rahalise karistuse jättis maakohus vastavalt KarS §-dele 65 lg 1 ja 64 lg-tele 1 ja 2 iseseisvalt täitmisele. 5.
5. N. Jagafär tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
6. märtsist 2007 KarS §

§ 3891lg 2) järgi ja teda karistati seitsme kuu pikkuse vangistusega, millest loeti Kar

S § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et N. Jagafär ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o.

1. augusti
2. 5.
3. A. Andressoo tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1 (alates
4. märtsist 2007 KarS § § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et R. Heinala ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o.
5. augusti
6. 5.
7. A. Tedremäe tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1 (alates
8. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et R. Heinala ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o.
9. augusti
10. 5.
11. Juhindudes TsÜS §-st 150 lg-st 1 jättis maakohus rahuldamata Eesti Vabariigi alljärgnevad tsiviilhagid: 22 - A. Gutmanilt, K. Gutmanilt, R. Heinalalt ja M. Uigalt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 150 587,06 eurot; - A. Andressoolt ja A. Tedremäelt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 181 571,47 eurot - A. Andressoolt, A. Tedremäelt, A. Gutmanilt, R. Heinalalt, M. Uigalt ja K. Gutmanilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 304 017,56 eurot; ning - A. Andressoolt ja A. Tedremäelt, M. Kalevilt ja N. Jagafärilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 30 226,07 eurot. 5.
12. Maakohus vabastas Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku
13. märtsi
14. a määrusega arestitud A. Gutmani, K. Gutmani, M. Uiga, R. Heinala, A. Andressoo ja A. Tedremäe vara. 5.
15. Asitõendiks olevad raamatupidamisdokumendid, muud dokumendid, panga-, konto- ja muud kaardid, märkmikud jättis maakohus kriminaalasja materjalide juurde. Samuti asitõendiks olevad pin-kalkulaatorid, OÜ ABC Stores, OÜ Veramonte ja OÜ Meisterserv pitsatid, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. 5.
16. Läbiotsimisel M. Uigalt ära võetud sularaha 49 000 eesti krooni (3131 eurot ja 67 senti), mis asub MTA deposiitkontol, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist M. Uigale tagastada. Läbiotsimisel A. Gutmanilt ära võetud sularaha 189 250 eesti krooni (12 095 eurot ja 28 senti), mis asub MTA deposiitkontol, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist A. Gutmanile tagastada. Läbiotsimisel M. Kalevilt ära võetud sularaha 150 eurot, 245 Läti latti ja 50 Vene rubla, mis asuvad MTA deposiitkontol, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist M. Kalevile tagastada. 5.
17. Maakohus mõistis A. Gutmanilt menetluskuludena välja sundraha 480 eurot, 4700 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 181 alusel muus osas kaitsjatasu riigi kanda. 5.
18. K. Gutmanilt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 480 eurot ja 5000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ja § 181 alusel muus osas kaitsjatasu riigi kanda. 5.
19. M. Uigalt mõistis maakohus menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 480 eurot ja 5000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 181 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda. 5.
20. R. Heinalalt mõistis maakohus menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 480 eurot ja 4700 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 181 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda. 5.
21. N. Jagafärilt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 480 eurot ja 3000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning 181 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda. 5.
22. M. Kalevilt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 480 eurot ja 5000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda. 23 5.
23. A. Andressoolt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 480 eurot, jättes KrMS § 180 lg 1 alusel rahuldamata tema taotluse kaitsjatasu ja sõidukulude hüvitamiseks. 5.
24. A. Tedremäelt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 480 eurot. III Maakohtu põhjendused 6.
25. Maakohtu istungil ükski süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. K. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala keeldusid ütluste andmisest, samuti nagu nad olid ütlust andmisest keeldunud juba ka kohtueelses menetluses. 6.
26. A. Gutman, A. Andressoo ja N. Jagafär andsid kohtuistungil ütlusi, milles eitasid süüdistusi ja väitsid, et tehingud, mida Pinnatöötluse OÜ väidetavate variäriühingutega tegi, olid reaalsed tehingud, tegemist oli tegutsevate ettevõtetega. 6.
27. A. Tedremäe ja M. Kalev keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast, mistõttu avaldati prokuröri taotlusel nende kohtueelses menetluses kahtlustavana antud ütlused.
28. Kohtulike vaidluste käigus loobus prokuratuur süüdistatava N. Jagafäri osas süüdistusest KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti loobus prokuratuur A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uiga suhtes süüdistusest UPA Ehitus OÜ tulumaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises ning samuti AS Gadox, OÜ ATI Grupp ja AS Ühinenud Depood maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises. Seetõttu tegi maakohus neis episoodides KrMS § 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva kohtuotsuse ega andnud kohtupoolset hinnangut kohtuliku uurimise käigus nendes episoodides kohtule esitatud tõenditele.
29. Ühe tõendina taotles prokurör maakohtus uurida jälitusprotokolli, kuid kaitsjad vaidlesid sellele vastu, leides, et tegemist on lubamatu tõendiga. 8.
30. A. Andressoo kaitsja hinnangul ei ole A. Andressoole süüksarvatav kuritegu selline, mis lubaks tõendeid koguda jälitustoimingutega kooskõlas KrMS §-ga 110 lg
31. A. Andressoole esitatud süüdistus on kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, samas näeb KrMS § 110 lg 1 ette, et jälitustoimingutega võib tõendeid koguda muuhulgas tahtlikult toime pandud II astme kuritegude puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust. 8.
32. K. Gutmani kaitsja taotles, et kohus jätaks jälitusprotokolli tõendina vastu võtmata kui lubamatu tõendi, sest kriminaalmenetluse kohtueelse uurimise käigus ei ole eeluurimiskohtuniku poolt väljastatud luba K. Gutmani suhtes jälitustoimingute teostamiseks ning seega on tema suhtes teostatud jälitustoimingud ebaseaduslikud. 8.
33. Samuti leidsid kaitsjad, et jälitusprotokoll on tõendina lubamatu, sest sellele on alla kirjutanud MTA töötajad. Vastavalt KrMS § 113 lg-le 3 peavad aga jälitusprotokollile alla kirjutama jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Kõnealused jälitustoiminguid on teinud Keskkriminaalpolitsei mitte Maksu-ja Tolliamet. 24 8.
34. Maakohus lubas oma
35. juuni
36. a määrusega prokuröril esitada kohtule tõendina jälitusprotokolli koos lisadega ning samuti kuulata prokuröri taotlusel jälitusprotokolli lisadena esitatud salvestusi CD plaadilt kontrollimaks jälitusprotokolli vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule. Samuti tutvus kohus jälitustoimikutega, refereeris protokolliliselt vastava pädevusega eeluurimiskohtunike poolt selle kriminaalasjas eeluurimisel välja antud kohtumäärusi, mille alusel olid läbi viidud jälitustoimingud ning võimaldas süüdistatavatele ja nende kaitsjatele juurdepääsu piiratud tasemega riigisaladusele, et oleks võimalik tutvuda kriminaalasja nr 06930000161 menetluse käigus iga konkreetse süüdistatava suhtes jälitustegevuse käigus kogutud infoga. 8.
37. Puutuvalt kaitsjate vastuväidetesse märkis maakohus kõigepealt, et vaidlusaluste jälitustoimingute tegemiseks on eeluurimiskohtunikud andnud nõuetekohased jälitusload ja jälitustoiminguid on tehtud lubades märgitud ajavahemikel ning neis märgitud ulatuses. 8.
38. A. Andressoo kaitsja tõlgendus KrMS § 110 lg-s 1 sätestatust on ebaõige, sest kuritegu, milles A. Andressood süüdistatakse, oli toimepanemise ajal karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, mis võimaldas KrMS § 110 lg 1 kohaselt koguda tõendeid ka jälitustoimingutega. 8.
39. Kohus ei jaganud ka K. Gutmani kaitsja seisukohta selles, nagu olnuks jälitustoimingutega tõendite kogumine K. Gutmani suhtes ebaseaduslik põhjusel, et tema suhtes ei olnud väljastatud kohtu luba jälitustoimingute tegemiseks. Jälitustoimingute tegemise ajal kehtinud KrMS §-s 118 reguleeritud jälitustoimingu – tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamise – käigus talletatakse pealt kuulatavate isikute omavahelist vestlust. Maakohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et telefonikõnede pidamiseks on vaja vähemalt kahte isikut – seda, kes helistab ja seda, kellele helistatakse. Kohtu loal läbi viidud telefonikõne salajase pealtkuulamise eelduseks on see, et vähemalt ühe telefonikõne osapoole suhtes on väljaantud kohtu luba niisuguseks jälitustoiminguks. Sellised seadusega kooskõlas olevad load on arutatavas kriminaalasjas väljastatud kõigi nende isikute suhtes, kelle telefonivestlusi K. Gutmaniga on salvestatud. Riigikohtu varasema praktika kohaselt on ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et selle kogumisele seadusega seatud nõudeid on järgitud (KrMS §-des 110, 112, 113 ja 114) ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu (n-ö juhuleid) vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Seega ei saa kindlasti olla välistatud ka olukord, kus ühe ja sama kriminaalasja raames kuulatakse kohtu määrusega lubatud jälitustoimingu käigus pealt loas märgitud isiku vestlust kuriteos osaleva teise isikuga, kelle suhtes jälitusluba ei ole antud, ning sellisel viisil kogutud tõendeid kasutatakse ka selle teise isiku, praegusel juhul K. Gutmani süü tõendamiseks. 8.
40. Seoses kaitsjate vastuväitega jälitusprotokollile allakirjutanud isiku kohta märkis maakohus, et jälitustoimingute tegemise ja jälitusprotokolli koostamise ajal kehtinud KrMS § 113 lg 3 sätestas tõepoolest, et jälitusprotokollile kirjutab alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Arutatavas kriminaalasjas on jälitustoimingu teinud asutuseks Keskkriminaalpolitsei, kuid jälitusprotokolli on koostanud MTA uurimisosakonna Põhja I talituse vaneminspektor HT, kes on ühena isikutest ka protokolli allkirjastanud, teiseks allakirjutanud isikuks on MTA uurimisosakonna osakonnajuhataja kt RK. Seega on tegemist olukorraga, kus jälitusprotokolli on allkirjastanud isikud, kes ei ole jälitustoimingu teinud asutuse juht ega kohtule teadaolevalt ka tema poolt määratud ametnik. 25 8.
41. Menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud KrMS §-st 111 järeldus, et erinevalt muudest tõendi kogumise viisidest tõi mistahes jälitustoimingu käigus toimunud seaduserikkumine endaga automaatselt kaasa saadud teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Arutataval juhul maakohus aga ei tuvastanud, et jälitustoiminguga tõendite kogumisel oleks seaduse nõudeid rikutud. 8.
42. Jälitustoimingu protokollile esitatavad nõuded sisaldusid protokolli koostamise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis KrMS §-s
43. KrMS § 118 alusel teostatud jälitustoimingu nõuetekohane kajastamine jälitustoimingu protokollis tähendab, et protokollist peab nähtuma, millal on jälitustegevuse luba antud, millal ja mis ajavahemiku suhtes on teostatud teabepäring ning viimaks ka see, millal on koostatud jälitusprotokoll. Nende andmete põhjal on võimalik kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust ja põhjendatust. Need nõuded on praegusel juhul täidetud. Kohtulikul arutamisel kontrolliti vahetult ka jälitusteabe kirjaliku fikseerimise tulemuse ehk jälitusprotokolli stenogrammi vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule kuulates kohtuistungil helilinte. Selle käigus ei tuvastanud peale üksikute trükivigade protokollide ja teabesalvestiste vahel sisulisi vastuolusid, mistõttu pidas maakohus jälitustoimingute protokolle usaldusväärseks ja lubatavaks tõendiks. 8.
44. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et kuigi jälitusprotokolli vormistamisel esines KrMS § 113 lg 3 sätete rikkumine, ei too see rikkumine kaasa jälitustoiminguga saadud tõendi lubamatuks tunnistamist, sest tegemist ei ole jälitustoimingu käigus aset leidnud seaduserikkumisega, vaid tõendi vormistamise käigus toimunud rikkumisega.
45. Maakohus ei nõustunud kaitsjate vastuväidetega kriminaalasjas asitõenditeks olevate dokumentide ja esemete kajastamise kohta süüdistusaktis ja nende seisukohaga, nagu oleks arutatavas kriminaalasjas esitatud asitõendid lubamatud tõendid. 9.
46. Maakohus märkis, et süüdistusaktile asitõendite osas tehtud etteheidete analüüsimisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku süüdistusakti koostamise ajal kehtinud redaktsioonist. Süüdistusakt on aga koostatud ja isikud kohtu alla antud enne
47. septembrit
48. 9.
49. KrMS § 123 lg 2 kohaselt on dokument asitõend, kui sel on KrMS § 124 lg-s 1 loetletud tunnused, s.t kui tegemist on kuriteo objektiks olnud asja, kuriteo toimepanemise vahendi, kuriteojäljega asja või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objektiga, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega, KrMS § 123 ja 124 koostoimes tõlgendades tuleb märkida, et dokument võib olla ka asitõend, kui ta muuhulgas on kas kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend või muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. 9.
50. Läbiotsimisprotokollides on kirjeldatud, milliseid tõendeid on isikute korterite, autode ja kontorite läbiotsimisel leitud, ära võetud, asitõendite vaatlusprotokollides on neid tõendeid vaadeldud. Samas möönis maakohus, et suurem osa kriminaalasja kohtueelsel uurimisel koostatud asitõendite vaatlusprotokollidest on oma sisult vaid vaadeldud asitõendite loetelu ning asitõendiks olevaid esemeid ja dokumente ei ole asitõendite vaatlusprotokollides tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud. Asitõendi vaatlusprotokolli puudused ei tähenda siiski seda, et asitõendid tõendina lubamatud oleks – asitõendi vaatlusprotokoll ja asitõend on KrMS § 63 lg 1 kohaselt iseseisvad tõendid. 26 9.
51. Süüdistusakti koostamise ajal kehtinud KrMS § 154 ei sätestanud kohustust märkida süüdistusakti põhiosas andmeid asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta, nagu seda teeb kehtiv KrMS § 154 lg 2 p
52. 9.
53. Seega olukord, kus prokuratuur süüdistusakti 61 lehel märgib asitõendite kohta, et vaadeldud dokumendid ja eseme asuvad kriminaalasja materjalide juures, lisatoimikutes 1-26, ei ole vastuolus tollal kehtinud seaduse redaktsiooniga. Kohtueelse menetluse lõpuleviimisel andis prokuratuur kaitsjatele kriminaaltoimiku koopia KrMS § 223 lg 3 ja 224 lg 1 sätestatud korras. Vastavalt KrMS §-le 224 lg 3 kohaselt kaitsja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend. 9.
54. Kaitsjad ei ole aga kohtueelse uurimise lõpuleviimisel esitanud taotlust asitõenditega tutvumiseks. Kaitsja hoolsuskohustusest tulenevalt on tal kohustus tutvuda kriminaalasja toimiku materjalidega, kohtule esitatud tõenditest – eelkõige läbiotsimis- ja asitõendite vaatlusprotokollidest on üheselt mõistetav, et kriminaalasjas on asitõendid, süüdistusakti punktis 5 oleva tõendite loetelu lõpus on viide sellele, et vaadeldud dokumendid asuvad lisatoimikutes. Kohtu arvates oleksid kaitsjad KrMS § 224 lg 3 alusel pidanud esitama prokuratuurile taotluse asitõenditega tutvumiseks, kuid seda kaitsjad teinud ei ole. Kuna kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtus üheselt, et kriminaalasjas on olemas asitõendid, siis lubas kohus prokuratuuril asitõendid kohtule esitada, sest KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib maakohus tugineda vaid tõendile, mida on kohtuistungil vahetult uuritud. Samas, andis kohus kaitseõiguse täies mahus realiseerimiseks kohtuliku uurimise käigus kaitsjatele võimaluse enne asitõendite sisulise avaldamise ja kontrollimise juurde asumist nendega tutvuda. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et asitõendite näol on tegemist lubatavate tõenditega.
55. Nõustumata kaitsjate sellekohaste väidetega, leidis maakohus, et mõistlik menetlusaeg ei ole arutatavas kriminaalasjas möödunud ja seetõttu puudub alus rahuldada kaitsjate taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel. 10.
56. Maakohus leidis, et kriminaalmenetlus kestis alates selle algusest süüdistatavat suhtes
57. veebruaril 2007 kuni I astme kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamiseni
58. augustil 2013 täpselt 6 aastat ja 6 kuud. 10.
59. Kohus osutas, et arutatav kriminaalasi ei ole küll õiguslikult väga keerukas, kuid esimese astme kohtus kohtuotsuse tegemisele eelnev menetlus oli asja mahukuse tõttu aeganõudev. Kriminaalasja kohtusse saabudes oli selles 16 süüdistatavat. Kohtuotsuse tegemise ajaks on neist alles jäänud 8 füüsilist isikut, teiste osas on menetlus erinevatel alustel lõpetatud või on osa isikuid õigeks mõistetud seoses prokuratuuri poolt süüdistusest loobumisega. Kriminaalasjas olevate tõendite maht on suur, tegemist on grupilise kriminaalasjaga, milles menetlusosaliste suur hulk põhjustab samuti menetluse viivitust. Seega on tegemist keskmisest mahukama ja keerukama kriminaalasjaga, mille lahendamisele kulunud aeg on olnud seetõttu keskmisest pikem. 10.
60. Kohus märkis, et süüdistatavad on osalenud kohtuistungitel korrektselt ega ole põhjustanud kohtuliku uurimise venimist. Küll aga on kaitsjad jätnud tegemata töö, mis tulnuks teha juba kohtueelses menetluses, sest nad on jätnud kasutamata võimaluse tutvuda nende suhtes jälitustoimingutega kogutud materjalidega ja kohus on selleks andnud neile eraldi täiendavalt aega varasemalt istungiteks ettenähtud aja arvelt. Samuti on kaitsjad prokuröri poolt kohtule asitõendite esitamisel avaldanud, et nad ei ole asitõendite olemasolust teadlikud. Maakohus leidis, et kaitsjad oleks pidanud KrMS § 224 lg 3 kohtueelse menetluse 27 lõpuleviimisel esitama taotluse asitõenditega tutvumiseks, mida aga keegi kaitsjatest ei teinud. Samas pidas kohus kaitseõiguse täies mahus realiseerimiseks oluliseks, et kaitsjad saaksid enne kohtuistungil asitõendite sisulise avaldamise ja kontrollimise juurde asumist nendega tutvuda. Selleks andis kohus tähtaja kuni 24.septembrini 2012.a, seega mõni päev vähem, kui 3 kuud. Selle tähtaja jooksul soovisid vaid A. Andressoo ja tema kaitsja asitõenditega kohtus tutvuda, sedagi kohtu poolt antud tähtaja viimasel tunnil, ehk 24.septembril 2012.a kell 15.
61. Samuti märkis maakohus, et kaitsjad on oma mitmete taotlustega püüdnud kohut järjekindlalt eksitada. Selliste taotluste läbivaatamine ja neile vastamine on kulutanud rohkesti kohtu istungiteks ettenähtud aega. 10.
62. Maakohus ei tuvastanud prokuratuuri poolt kriminaalasja arutamise kuritahtlikku venitamist. Asja arutamise venimist vähem kui kuu võrra põhjustas asjas prokuröri vahetumine. Eelistungil plaanitud aja jooksul ei õnnestunud kriminaalasjas istungeid lõpuni pidada mh aga põhjusel, et kohus oli sunnitud andma kaitsjatele korduvalt lisatähtaegu tõenditega tutvumiseks. 10.
63. Viimaks märkis maakohus, et mitme süüdistatava puhul, kes oma süüd tunnistasid, on kriminaalmenetlus juba lõppenud, sest prokuratuuri taotlusel on neil puhkudel kohaldatud alternatiivseid meetmeid. Järgi jäänud süüdistatavate jaoks on asja arutamine jätkunud üldmenetluses, et nad saaksid asjas sisulise ja lõpliku kohtulahendi, milles otsustataks nende süüdiolek või õigeksmõistmine.
64. Asudes põhistama kohtu seisukohti süüdistatavatele etteheidetavate tegude suhtes, märkis maakohus alljärgnevat. 11.
65. Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud U-AK, OK, TI ja MK ütlustest nähtub, et A. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala palusid variisikutel asuda tasu eest mitme äriühingu (Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ) juhatuse liikmeks, kuid tegelik kontroll nende äriühingute (sh äriühingute pangakontode) üle jäi A. Gutmanile, M. Uigale ja R. Heinalale. Variisikud ei teadnud äriühingute tegevusest, mille juhatusse nad kuulusid, midagi. 11.
66. Kirjalike tõendite, eelkõige aga jälitustoimingutega kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et A. Gutman, R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutman edastasid tasu eest varifirmade nimelt koostatud fiktiivseid arveid tegutsevatele ettevõtetele (sh Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss) eesmärgiga näidata tehingute toimumist, ning nimetatud tegutsevad ettevõtted kandsid nende fiktiivsete arvete alusel raha eelnimetatud varifirmade arvelduskontodele, kust see süüdistatavate poolt sularahas välja võeti ja tagastati. Kogutud tõendite pinnalt saab teha järeldusi ka ülesannete jaotuse kohta grupis sees, nii nähtub jälitustoimingutega salvestatud kõnedest, et A. Gutman, saades eelnimetatud tegutsevate äriühingute juhtidelt tellimuse, millises summas ja millised dokumendid tuleb koostada varifirmade nimelt, annab korralduse K. Gutmanile koostada varifirmade nimelt vastavad dokumendid (lepingud, aktid, arved). Samuti oli K. Gutmani ülesandeks nimetatud äriühingute pangakontodel ülekannete teostamine, mis oli vajalik reaalselt tegutsevate ettevõtete poolt laekunud summade sularahana pangaautomaatidest välja võtmiseks. 11.
67. Kogutud tõendite (eeskätt jälitustoimingutega kogutud tõendid) pinnalt seisnes süüdistatava M. Uiga roll OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest juhatuse liikmeks olemises ning sularaha pangaautomaatidest väljavõtmises. Välja võetud rahasummad toimetas Martin Uiga Arnold Gutmanile või edastas 28 Arnold Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmetele (A. Andressoole ja A. Tedremäele, AT-le, ES-le, UT-le). 11.
68. R. Heinala roll seisnes tunnistajate U-AK, OK, TI ja MK ütlustest nähtuvalt Project Holding OÜ ja ABC Stores juhatuse liikmeks olemises, samuti nn „tankistide“ värbamises. Lisaks oli R. Heinala ülesandeks sularahaautomaatidest raha välja võtta ja see edastada A. Gutmanile või tegutsevate ettevõtete juhatuse liikmetele. Sularaha tagastamise eest arvestati maha omapoolne tasu (sõltuvalt ettevõttest 6-8% üle kantud summast) Nende protsentide suurusi tõendavad muuhulgas pangakontode väljatrükid, millised võeti ära läbiotsimise käigus XXXXX XX-XX/XX tänava kontorist ja mida on vaadeldud vaatlusprotokollis (Tõend nr 6). Nimetatud vaatlusprotokoll ja selle lisa on kohtus uuritud, muuhulgas on uuritud ABC Stores OÜ Hansapanga a/a nr 221027260660 arvelduskonto väljavõtet 9 lehel perioodist
69. juuli
70. juuli 2006, millest nähtub, et ülekande teinud firmade taha on kirjutatud käsitsi numbrid ja summad. 11.
71. Samuti on kogutud tõenditega tõendamist leidnud ka skeemi viimane osa, nimelt see, et ettevalmistatud dokumendid ja ülekantud ja pangaautomaadist välja võetud summad andsid kas A. Gutman, R. Heinala või M. Uiga peale omapoolse tasu mahaarvamist Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond või OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmetele. 12.
72. OÜ-d Meeskond puudutavates tegudes kuulas maakohus kohtuistungil süüdistatavana üle OÜ Meeskond juhatuse liikme ES. ES sõnul tunneb ta nii TV kui ka A. Gutmanit, kellega on paar-kolm korda kohtunud ja arutanud, kuidas vormistada lepinguid ja arveid. Reaalselt ei ole süüdistuses märgitud äriühingud OÜ-le Meeskond teenust osutanud, ülekantud raha tagastati hiljem TV vahendusel OÜ-le Meeskond, tavaliselt jättis TV raha ümbrikus ettevõtte postkasti. A. Gutman võttis sellise tegevuse eest ca 5-6% nö vahendustasu. Tellimused arvetele märgitavate tööde kohta esitas ta läbi TV A. Gutmanile. Kõik sularaha tagasisaamisega üksikasjad leppis tavaliselt kokku aga TV-ga, kellega telefoni teel sel teemal suhtes. Samasisulisi ütlusi andis ka kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud TV. 12.
73. Seda, et ES esitas Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ arved Meeskond OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks kinnitab tõend nr 256, s.o väljatrükk OÜ Meeskond pearaamatu käibemaksu kontost (konto nr 1470 – teistele tasutud käibemaks) ajavahemikust
74. mai 2006 –
75. jaanuar 2007 ning ka OÜ Meeskond poolt esitatud arvete koopiad ajavahemikust
76. mai 2006 –
77. jaanuar
78. Neist dokumentidest nähtub, et OÜ Meeskond on tasunud eelloetletud äriühingute arveid väga mitmesuguste teenuste eest kokku vastavalt: OÜ-le ABC Stores kokku 9 ülekannet perioodil 08.06.2006-17.08.2006 summas 640 450 krooni; OÜ-le EPV Projekt perioodil 3 ülekannet perioodil 15.12.2006-15.01.2007 summas 122 200 krooni; OÜ-le Project Holding kokku 16 ülekannet perioodil 2006 juuni-2007 jaanuar summas 762500 krooni; OÜ-le Arquette Invest kokku 13 ülekannet perioodil 08.06.2006-15.01.2007 summas 756 350 krooni; OÜ-le Meisterserv kokku 2 ülekannet perioodil 05.06.2006-29.06.2006 summas 165 000 krooni; OÜ-le Hovercraft Invest ühe ülekande 15.01.2007 summas 34 500 krooni. 29 12.
79. Maakohus tugines ka asitõendi vaatlusprotokollile ja selle lisadeks olevatele pangakonto väljavõtetele (tõend nr 6). Vaatlusprotokollis on vaadeldud A. Gutmani töökohast XXXXX XX-XX/XX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud dokumente (kontoväljavõtted), millest nähtuvad OÜ Meeskond tehtud ülekanded varifirmadele ja ülekandeid kajastava info juurde tehtud käsikirjalised märkmed, mis maakohtu hinnangul kajastavad variäriühingute fiktiivsete arvete alusel tasutu sularahana tagastamise eest võetava teenustasu protsenti ja sellele vastavat summat ülekantud rahast, mille said A. Gutman ja teised arvevabrikuga seotud isikud. 12.
80. Veel tõendab A. Gutmani ja K. Gutmani süüd jälitusprotokoll, millest (ja mille lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et A. Gutman ja K. Gutman on TV kaudu seotud OÜle Meeskond fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega. Samuti nähtub kohtu hinnangul neist kõnedest, et igal grupi liikmel oli oma konkreetne ülesanne. K. Gutman koostas fiktiivseid arveid, edastas neid TV-le, samuti kandis laekunud summasid edasi teistele variettevõtetele. A. Gutman aga annab nt K. Gutmanile ülesande kanda Hovercraft OÜ kontole laekunud summasid edasi teistele kontodele. 12.
81. A. Gutmani ütlusi, et ta tegi OÜ-ga Meeskond koostööd ja osutas neile reaalseid teenuseid, ei lugenud maakohus usaldusväärseks, sest need on vastuolus muude tõenditega. 12.
82. Kohus jõudis uuritud tõendite põhjal järeldusele, et OÜ Meeskond ülekannete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Erinevate variettevõtete poolt esitatud arvete alusel sai OÜ Meeskond juhatuse liige ES esitada oma mai 2006 – jaanuari 2007 käibedeklaratsioonidel valeandmeid, mille tulemusena vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Selle tulemusel jäi riigil käibemaksuna laekumata 378 444 krooni. 12.
83. Samuti jättis OÜ Meeskond oma 2006 aasta juuli kuni 2007 aasta veebruari tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed süüdistusaktis märgitud varifirmadele ning samuti deklareerimata nendelt väljamaksetelt arvestatud tulumaksu, mistõttu jäi riigil tulumaksuna laekumata 736 646 krooni. 12.
84. Sellele kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 173 670 krooni. 13.
85. OÜ-d Revalhaus Pluss puudutavates tegudes tugines kohus Harju Maakohtu
86. novembri
87. a otsusele kriminaalasjas 1-07-12778, millega mõisteti Revalhaus Pluss OÜ KarS § 386 lg 2 (alates
88. märtsist 2007 § 3891 lg 3) järgi süüdi selles, et OÜ Revalhaus Pluss kajastas oma raamatupidamises OÜ Veramonte, OÜ Baltcom Holding, OÜ Baltcom Holding MTA, OÜ ABC Stores, OÜ Arquette Invest ja OÜ Project Holding fiktiivseid arveid, millega vähendas perioodil 2004 veebruar- 2006 detsember tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 554 632 krooni. Kohtuotsusega tuvastati, et eelloetletud äriühingud ei osutanud OÜ-le Revalhaus Pluss reaalselt teenuseid ega müünud kaupu. Esitatud arvete eest tasutu tagastasid A. Gutman, R. Heinala või M. Uiga peale omapoolse teenustasu mahaarvamist sularahas Revalhaus Pluss OÜ juhatuse liikmele UT-le. UT oli samas menetluses kahtlustatav, kuid tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ühes kohustusega tasuda riigituludesse 56 000 krooni. Maakohus järeldas eelnevast, et UT ja Revalhaus Pluss puhul on tuvastatud, et A. Gutmani kontrollitud variäriühingutest esitati neile fiktiivseid arveid, mille alusel sai Revalhaus Pluss OÜ esitada oma maksudeklaratsioonides valeandmeid. 13.
89. Maakohus tugines ka asitõendi vaatlusprotokollile ja selle lisadeks olevatele pangakonto väljavõtetele (tõend nr 6 VI kd tl 60 jj). Vaatlusprotokollis on vaadeldud A. Gutmani töökohast 30 XXXXX XX-XX/XX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud dokumente (kontoväljavõtted), millest nähtuvad OÜ Revalhaus Pluss tehtud ülekanded varifirmadele ja ülekandeid kajastava info juurde tehtud käsikirjalised märkmed, mis maakohtu hinnangul kajastavad variäriühingute fiktiivsete arvete alusel tasutu sularahana tagastamise eest võetava teenustasu protsenti ja sellele vastavat summat ülekantud rahast, mille said A. Gutman ja teised arvevabrikuga seotud isikud. 13.
90. Kohus jõudis uuritud tõendite põhjal järeldusele, et OÜ Revalhaus Pluss ülekannete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Erinevate variettevõtete poolt esitatud arvete alusel sai OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liige UT esitada oma veebruari 2004 – detsembri 2006 käibedeklaratsioonidel valeandmeid, mille tulemusena vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Selle tulemusel jäi riigil käibemaksuna laekumata 554 632 krooni. 13.
91. Sellele kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku summas 218 155 krooni. 14.
92. OÜ-d UPA Ehitus puudutavates tegudes tugines maakohus muu hulgas OÜ UPA Ehitus ruumides teostatud läbiotsimise protokollile, asitõendi vaatlusprotokollile koos lisadega ja UPA Ehitus maksuarvestusele
93. oktoobrist
94. 14.
95. Lisaks eelpool viidatud tõenditele kinnitab OÜ ABC Stores poolt esitatud arvete alusel rahade laekumist ABC Stores arveldusarvele muuhulgas
96. veebruaril 2007 toimunud läbiotsimise käigus A. Gutmani töökohast aadressil XXXXX XX-XX/XX ära võetud
97. a juuli pangaväljavõte (tõend nr 6). Sellelt on näha, et 2006 aasta juulis UPA Ehitus OÜ poolt tehtud ülekannete juures on samuti märgitud teenustasu protsent ja ülekande summalt arvestatud teenustasu. See, et nimetatud pangaväljavõte leiti A. Gutmani juurest
98. a, kinnitab kohtu hinnangul, et ka pärast R. Heinala poolt OÜ ABC Stores
99. augustil 2005 RPle võõrandamist oli nimetatud variettevõte jätkuvalt A. Gutmani ja tema kaasosaliste kontrolli all. Seda kohtu veendumust kinnitavad ka tunnistaja KT poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused selle kohta, et tunnistaja ettevõte tegi
100. aastal OÜ-le ABC Stores raamatupidamisteenust ning isegi pärast seda, kui uueks juhatuse liikmeks sai RP, kontakteerus tunnistaja selle ettevõttega seotud küsimustes ikkagi A. Gutmaniga. 14.
101. Asitõendi vaatluse käigus (tõend nr 6) on vaadeldud A. Gutmani töökohast XXXXX XXXX/XX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud dokumente, muuhulgas pangaväljavõtteid, millelt nähtub, et UPA Ehitus OÜ on kandnud mitme arve eest raha ABC Stores OÜ ja tundmatu äriühingu (kohus on järeldanud, et tegemist pidi olema Projekt Holding OÜ-ga) pangakontodele. Väljavõtetel on käsikirjaliselt märgitud numbrid, mida maakohus peab arvevabriku teenustasu protsendiks ja teenustatu summadeks konkreetsete ülekannete alusel tasutud summade sularahas tagastamise eest. 14.
102. Kohus luges vastuolu tõttu muude tõenditega ebausaldusväärseks A. Gutmani ütlused selle kohta, et tehingud UPA Ehitusega olid reaalsed. Project Holding olevat teinud alltöövõtu korras töid nii Lõuna-Eestis kui ka Tallinnas. Lõuna Eestist on meeles vähitiikide tööd, mida tehti tehnikaga. Tallinnas tehti alltöövõtte Hansaplanti kaubamajas, samuti erinevatel objektidel Tallinna ümbruses. 14.
103. Süüdistatavate osalust selles kuriteoepisoodis tõendab kohtu hinnangul eelkõige jälitusprotokoll, millest (ja mille lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et A. Gutman, R. Heinala ja K. Gutman on seotud UPA Ehitus OÜ-le fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega. 31 14.
104. Kohus jõudis uuritud tõendite põhjal järeldusele, et UPA Ehitus OÜ ülekannete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Variettevõtete Project Holding OÜ ja ABS Stores OÜ poolt esitatud arvete alusel sai UPA Ehitus OÜ Meeskond juhatuse liige AT esitada oma mai 2005 – jaanuari 2007 käibedeklaratsioonidel valeandmeid, mille tulemusena vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Selle tulemusel jäi riigil käibemaksuna laekumata 1 814 324 krooni.
105. Asudes arutama Pinnatöötluse OÜ-ga seonduvaid kuritegusid, märkis maakohus esmalt, et see äriühing on Harju Maakohtu
106. veebruari
107. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1645 KarS § 386 lg 2 (alates
108. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 3) järgi kvalifitseeritavas kuriteos seoses süüdistusest loobumisega õigeks mõistetud. 16.
109. Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uiga kontrollitud variettevõtetega seotud episoodides tuvastas maakohus, et ajavahemikul
110. jaanuarist kuni
111. novembrini 2004 on Baltcom Holding OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 10 arvet; ajavahemikul
112. veebruarist 2005 kuni
113. juunini 2006 on Bonamark OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 7 arvet; ajavahemikul
114. maist 2005 kuni
115. jaanuarini 2007 on Project Holding OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 34 arvet; ajavahemikul
116. aprillist 2005 kuni
117. septembrini 2006 on ABC Stores OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 53 arvet;
118. septembril 2005 on Meisterserv OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 1 arve; ajavahemikul
119. juunist kuni
120. augustini 2006 on OÜ Arquette Invest nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 2 arvet; ajavahemikul
121. oktoobrist kuni
122. detsembrini 2006 on OÜ Hovercraft Invest nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 4 arvet. 16.
123. Arvete esitamist ja nende alusel maksete tegemist tõendavad tõend nr 3 – OÜ Project Holding kontoris aadressil XXXXX XX-XX/XX toimunud läbiotsimise protokoll; tõend 4 – asitõendite vaatlusprotokoll, tõend 6 – pangakontode väljatrükkide vaatlusprotokoll koos lisadega, tõend 71 – vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Pinnatöötluse OÜ pangakontode väljavõtet ning fikseeritud ülekanded OÜ-le Baltmar Market, OÜ ABC Stores, Baltcom Holding, Bonamark OÜ Project Holding ja OÜ Hovercraft Invest pangakontodele; aga samuti tõendid nr 249 ja 250 – Pinnatöötluse OÜ
124. veebruaril 2008 koostatud maksuarvestus nr 12-3/140 ja Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammi sisendkäibemaksu konto väljavõte, mis tõendavad nimetatud arvete kajastumist Pinnatöötluse OÜ raamatupidamises. 16.
125. Maakohus pidas ebausaldusväärseks ja jättis seetõttu tõendite kogumist välja A. Andressoo ütlused selle kohta, et kõik tehingud ülaltoodud äriühingutega olid reaalsed. Kohus luges A. Andressoo ütlused ebausaldusväärseteks põhjusel, et need on erinevates menetlusetappides oluliselt erinevad ja süüdistatav ei ole suutnud neid erinevusi mõistlikult selgitada. Samuti pidas kohus ebausaldusväärseks ja jättis tõendite kogumist välja A. Gutmani ütlused selle kohta, et Project Holding OÜ ja M. Uigaga seotud ettevõtted tegid Pinnatöötluse OÜ-le palju alltöövõtte, sest need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. 16.
126. Mitmete isikute (sh tunnistaja YB ja Pinnatöötluse OÜ juhatuse süüdistatavast liikme A. Tedremäe kohtueelsel menetlusel antud ja prokuröri taotlusel kohtuistungil avaldatud) ütlustele tuginedes leidis maakohus, et A. Andressoo ja A. Tedremäe lõid korduvalt tööle võetavates isikutes mulje, et nad asuvad tööle Pinnatöötluse OÜ-s, kuid tegelikult vormistati nad tööle teise äriühingusse, mille pangakontolt maksti neile osa palgast. Teise osa palgast maksid aga A. Andressoo või A. Tedremäe neile sularahas nn ümbrikupalgana. Tunnistajate ütlusi 32 ümbrikupalga osas kinnitavad ka kohtus uuritud asitõendid (LK töötasu arvestusleht
127. a jaanuari kohta ja ülevaade LK töödest, koos selle juurde märgitud töötasu summaga). 16.
128. Ka jälitustoimingutega kogutud tõenditest selgub, et eelviidatud arvetele kajastatud teenuseid Pinnatöötluse OÜ-le ei osutatud ega kaupu müüdud. A. Andressoo ja A. Tedremäe tellisid arved üksnes eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust. Jälitusprotokollist (ja selle lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et A. Gutman ja K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga on seotud Pinnatöötluse OÜ-le fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega. Seejuures märgib kohus, et jälitustoimingutega saadud teave langeb kokku kirjalikest tõenditest nähtuvaga – telefonitsi kokkulepete sõlmimise järel tõepoolest esitatakse kokkulepitud suuruses ja numbritega arveid, samuti võetakse varifirmade pangakontodelt välja kokkulepitud summas sularaha. 16.
129. Maakohus on samuti tuginenud tõendile nr 249, s.o Pinnatöötluse OÜ
130. veebruaril 2008 koostatud maksuarvestus nr 12-3/140; tõendile nr 250, s.o Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammi sisendkäibemaksu konto väljavõte; ja tõendile nr 251, s.o Pinnatöötluse OÜ käibedeklaratsioonide koondväljatrükk 2004-
131. Neist tõenditest nähtuvalt tuvastas maakohus, millises kogusummas on süüdistuses märgitud A. Gutmani ja tema kaasosalistega seotud variäriühingud Pinnatöötluse OÜ-le arveid väljastanud; kui suures summas on Pinnatöötluse OÜ raamatupidamise arvestuses nende arvete alusel arvestatud sisendkäibemaksu; ja millises summas (sisendkäibemaksu kontol märgituga kattuvalt) on Pinnatöötluse OÜ süüdistuses märgitud perioodil käibemaksu deklareerinud. Maakohus hinnangul on eelneva põhjal tõendatud, et OÜ Pinnatöötluse 2004-
132. a raamatupidamise arvestuses ja sellest tulenevalt ka käibedeklaratsioonidel on süüdistuses nimetatud firmade poolt väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu arvestatud Pinnatöötluse OÜ maksukohustuse deklareerimisel. 16.
133. Kokku deklareeris Pinnatöötluse OÜ eelnimetatud varifirmade fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu 2 644 743 krooni. Samuti jättis Pinnatöötluse OÜ 2004 - 2007 veebruari tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerimata nimetatud variettevõtetele tehtud väljamaksed kokku summas 17 337 782 krooni ja sellelt arvestatud tulumaksu 5 295 390 krooni. 16.
134. Maakohus leidis, et need valeandmed esitati A. Andressoo ja A. Tedremäe teadmisel ja heakskiidul, sest nad olid teadlikud, et variäriühingud ei osutanud Pinnatöötluse OÜ-le mingeid reaalseid teenuseid. See on tõendatud A. Andresoo ja A. Tedremäe telefonikõnedega A. Gutmaniga, kus räägitakse konspireeritult näilistest tehingutest ja sularaha tagastamisest. Samuti on see tõendatud ka sellega, et Pinnatöötluse OÜ maksis regulaarselt oma töötajatele nn ümbrikupalku ja osa A. Gutmanilt tagasisaadud sularahast läks kindlasti ka selle jaoks. Töölistele musta palga maksmine nõudis igakuiselt aktiivset tegevust selle nimel, et sularaha „tekitada“, et seda õigeaegselt saada oleks ning kuivõrd ehitusobjekte oli palju, siis pidid sellega tegelema ja kursis olema mõlemad juhatuse liikmed. 17.
135. Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates Exclusive Haldus OÜ ja SE-ga seotud episoodides tuvastas maakohus, et OÜ Exclusive Haldus esitas Pinnatöötluse OÜ-le ajavahemikul oktoobrist 2004 kuni jaanuarini 2007 kokku 73 fiktiivset arvet. Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe edastasid need arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale, kes arvestas neil arvetel märgitud käibemaksu maha Pinnatöötluse OÜ 18% määraga maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksust, seda kokku 1 444 981 krooni. See nähtub maakohtu hinnangul muu hulgas kohtus uuritud tõendist nr 249, s.o Pinnatöötluse OÜ
136. 33 veebruaril 2008 koostatud maksuarvestus nr 12-3/140; ja tõendist nr 250, s.o Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammi sisendkäibemaksu konto väljavõte. 17.
137. Maakohus märkis, et Harju Maakohtu
138. veebruari
139. a määrusega lõpetati KrMS § 202 alusel SE suhtes neis tegudes KarS §

§ 386lg 1 (alates 15. märtsist 2007 Kar

S §

§ 3891lg 2) järgi toimunud kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud SE tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja andis ütlusi selles, et ta esitas OÜ Exclusive Haldus juhatuse liikmena A. Andressoo palvel äriühingu nimel arveid Pinnatöötluse OÜ-le tööde eest, mida OÜ Exclusive Haldus ei ole tegelikkuses sooritanud. Arved ja muud dokumendid valmistas ette A. Andressoo. Kui Pinnatöötlus OÜ oli arvete alusel raha üle kandnud, tagastas ta selle sularahas, võttes teenustasuna 5% käibemaksust. SE kinnitas ka, et ta on teinud Pinnatöötluse OÜ-le töid, kuid mitte süüdistuses nimetatud arvete alusel. 17.

1. Ka jälitustoimingutega kogutud tõenditest selgub, et OÜ Exclusive Haldus arvetel kajastatud teenuseid Pinnatöötluse OÜ-le ei osutatud ega kaupu müüdud. A. Andressoo ja A. Tedremäe tellisid arved üksnes eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust. Jälitusprotokollist (ja selle lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et SE on seotud Pinnatöötluse OÜ-le fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega. 17.
2. Kohus tugines ka A. Tedremäe kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtuvale, et vähemalt ühel korral on ta saanud SE-lt Ake korraldusel tagasi sularaha ning seda raha kasutati töömeestele mitteametliku palga maksmisel. 17.
3. Kriminaalasjas selles episoodis kogutud tõendeid kogumis hinnates ja neid teiste tõenditega kõrvutades jõudis maakohus järeldusele, et tegelikku majandustegevust OÜ Exclusive Haldus ja Pinnatöötluse OÜ vahel ei toimunud, esitatud arved olid fiktiivsed ja nende alusel üle kantud raha tagastas SE sularahas A. Andressoole. 17.
4. A. Andressoo end õigustavad ja SE mustavad ütlused jättis maakohus ebausaldusväärsetena tõendite kogumist välja, sest need on vastuolus muude kogutud tõenditega. 17.
5. Maakohus leidis, et tõenditest nähtuvalt olid A. Andressoo ja A. Tedremäe ka teadlikud sellest, et esitatud arved olid fiktiivsed ja nende alusel ei toimunud reaalset tööd. Samuti olid nad teadlikud ja kiitsid heaks, et nende arvete alusel esitas raamatupidaja maksuhaldurile valeandmeid. Kohus märkis eraldi, et juba tulenevalt fiktiivsete arvete esitamise pikast kestusest (enam kui kaks aastat) oli ka A. Tedremäe juhatuse liikmena fiktiivsetest tehingutest teadlik. 18.
6. Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates M. Kalevi ja N. Jagafäri ja MS kontrolli all olnud Tekacom Baltic OÜ-ga seotud episoodides tuvastas maakohus Pinnatöötluse OÜ maksuarvestuse lisast 7 nähtuvalt (tõend nr 249), et Pinnatöötluse OÜ on Tekacom Baltic OÜ-lt saanud ajavahemikus
7. septembrist 2006 kuni
8. jaanuarini 2007 15 arvet ja nende arvete alusel arvelduskontole ülekandeid teinud. Maakohus tugines seda asjaolu tuvastades ka tõendile nr
9. 18.
10. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud MR (Tekacom Baltic OÜ juhatuse liikmeks palgatud variisik) ütluste põhjal tuvastas maakohus, et Tekacom Baltic OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing. 34 18.
11. Maakohus osutas, et MS suhtes on kriminaalmenetlus prokuratuuri taotlusel
12. aprilli
13. a kohtumäärusega lõpetatud. Kohtuistungil on ta aga andnud ütlusi selle kohta, et tema käes olid
14. a veebruaris paari nädala jooksul Tekacom Baltic OÜ pangakaardid ja M. Kalevi antud juhised, kuidas selle äriühingu arvetelt raha välja võtta, sh, millist tasu ta selle eest saab. Neid ütlusi kinnitab
15. veebruaril 2007 MS kasutuses olnud sõiduki läbiotsimise protokoll, millest nähtuvalt leiti tema valdusest Tekacom Baltic OÜ pangakaardid, PIN-kalkulaator ja A4 paber koos M. Kalevi trükitud juhistega, kuidas raha välja võtta ja seda dokumenteerida, ning et see tuleb toimetada M. Kalevi abikaasa kätte. 18.
16. Maakohus luges ebausaldusväärseteks N. Jagafäri kohtuistungil antud ütlused, milles ta eitab enda seost maksukuriteoga ja Tekacom Baltic OÜ-ga, sest need ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütluste ja muude asjas kogutud tõenditega. N. Jagafär ei ole suutnud ütluste erinevust mõistlikult selgitada. Ebausaldusväärsed on ka M. Kalevi kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused selle kohta, et Tekacom Baltic OÜ nimeline firma ei ole talle teada. Ka need ütlused on vastuolus muude kogutud tõenditega. Samuti pidas maakohus ebausaldusväärseks ja jättis tõendite kogumist välja A. Andressoo ütlused selle kohta, et tal olid N. Jagafäriga ärilised suhted – ta rentis N. Jagafärilt tellinguid, samuti olid neil omavahel laenusuhted. Needki ütlused on vastuolus muude tõenditega. 18.
17. Maakohus osutas A. Tedremäe kohtueelses menetluses antud ja prokuratuuri taotlusel avaldatud ütlustele, millest nähtuvalt on Pinnatöötluse OÜ võtnud N. Jagafärilt rendile tellinguid. OÜ Tekacom Baltic oli A. Tedremäe teda N. Jagafäri firma. Ühel korral on ta N. Jagafäri käest saanud tagasi sularaha, mida kasutati töömeestele mitteametlike palkade maksmiseks. Tavaliselt suhtles N. Jagafäriga sel teemal aga A. Andressoo. Kohus möönis, et N. Jagafär on ehk kunagi tõepoolest Pinnatöötluse OÜ-le tellinguid rentinud, kuid leidis, et asjas uuritu tõendite põhjal ei olnud tema suhtlus A. Andressoo ja A. Tedremäega süüdistuses kirjeldatud perioodil kindlasti mitte seotud tellingute rentimisega. 18.
18. Süüdistatavate ütlustele tuginedes tuvastas maakohus, et Pinnatöötluse OÜ esindajatega suhtles üksnes N. Jagafär, kes omakorda suhtles M. Kaleviga ja see omakorda MS-ga. Selline isikute suhtlus ja selle sisu on fikseeritud ka jälitusprotokollile lisatud stenogrammis, mis seega samuti kinnitab N. Jagafäri, M. Kalevi ja MS seotust A. Andressoo ning A. Tedremäe kaudu Pinnatöötluse OÜ-le arvete esitamise, sealt ülekannete saamise ja seejärel ülekantud raha teenustasu eest tagastamisega. Samuti nähtub kohtu hinnangul pealt kuulatud kõnedest, et N. Jagafäril, M. Kalevil ja MS-l oli igaühel oma konkreetne ülesanne A. Andressoo ja A. Tedremäe toime pandavale maksukuriteole kaasaaitamisel. 18.
19. Samuti tuvastas maakohus kogutud tõenditele tuginedes (eeskätt MS ütlused ja temalt läbiotsimisel äravõetud esemed), et Tekacom Baltic OÜ oli M. Kalevi ja tema kaasosaliste N. Jagafäri ja MS kontrolli all. 18.
20. Tekacom Baltic OÜ arveid ja muid dokumente koostas M. Kalev ning esitas variettevõtete nimelt fiktiivseid raamatupidamisdokumente – lepinguid, akte ja müügiarveid teenuste ja kaupade müügi kohta. Tegelikkuses äriühingul Tekacom Baltic OÜ igasugune majandustegevus puudus ning tegelikult ei osutanud osaühing teenuseid ega müünud kaupa. M. Kalev edastas tasu eest varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid läbi N. Jagafäri Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele. Pinnatöötluse OÜ kasutas varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid selleks, et ebaseaduslikult suurendada Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu ning alusetult 35 kajastada Pinnatööstuse OÜ-lt tehtud väljamaksed ettevõtlusega seotud kulutustena, ehk vähendada maksukohustust. 18.
21. OÜ Pinnatöötluse sisendkäibemaksu konto raamatupidamisprogrammi väljavõtte (tõend nr 250) ja käibedeklaratsioonide koondi (tõend nr 251) kohaselt arvestas ka deklareeris Pinnatöötluse OÜ eelnimetatud varifirmade fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu 293 352,49 krooni. 18.
22. Need valeandmed esitati A. Andressoo ja A. Tedremäe teadmisel ja heakskiidul, sest nad olid teadlikud, et Tekacom Baltic OÜ ei osutanud Pinnatöötluse OÜ-le mingeid reaalseid teenuseid. 19.
23. Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates OÜ-ga Baltmar Market seotud episoodides tuvastas maakohus, et Pinnatöötluse OÜ raamatupidamises kajastatakse 14 OÜ Baltmar Market arvet, mille A. Tedremäe on
24. oktoobril 2007 Pinnatöötluse OÜ-s toimunud läbiotsimisel ka välja andnud. Samuti nähtub raamatupidamise materjalidest, et neil arvetel märgitud käibemaksusummasid on kajastatud Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammis sisendkäibemaksu kontol. 19.
26. augusti
27. a asitõendite vaatlusprotokollist (tõend nr 54) nähtub, et A. Andressoo töökohast Pinnatöötluse OÜ kontoris XXXXXX XXX X-XXX Tallinnas on
28. veebruaril 2007 toimunud läbiotsimise käigus leiti muu hulgas HU passikoopia; pabeririba OÜ Baltmar Market juriidilise aadressi, kontaktide, arveldusarve numbri ja käsikirjalise märkmega HU; ning kollase post-it paberi millel käsikirjalised märkmed „Nail uus alates Dets 2005“. 19.
29. Maakohus leidis, et Baltmar Market OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Selle äriühingu nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud arved on aga fiktiivsed ning A. Andressoo ja A. Tedremäe olid sellest faktist teadlikud. 19.
30. Eelnimetatud arvete alusel oli Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetel A. Andressool ja A. Tedremäel võimalik vähendada osaühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et osaühing arvestas OÜ Baltmar Market arvetel märgitud käibemaksu summas 173 242 krooni maha osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Kohus leidis ka, et Pinnatöötluse OÜ poolt OÜ-le Baltmar Market tehtud väljamaksete näol oli tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega, millelt TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb tasuda tulumaks. 19.
31. Maakohus märkis, et Pinnatöötluse OÜ kontorist leitud HU passikoopia, Baltmar Market infoleht ning märkmepaber, millele oli tehtud märge „Nail uus alates Dets 2005“, annavad alust arvata, et OÜ Baltmar Market on seotud N. Jagafäriga. OÜ Baltmar Market näol oli maakohtu arvates tegemist varifirmaga, mis alustas oma tegevust
32. a detsembris ja tegutses kuni
33. a maini. Lähtudes modus operandi argumendist, siis ei erinenud Baltmar Market OÜ mitte millegi poolest teistest varifirmadest, kelle arveid Pinnatöötluse OÜ regulaarselt alates
34. a jaanuarist kuni
35. a veebruarini oma raamatupidamises kajastas. RKKKo nr 3-1-1-16-04 p 9 märgitakse, et kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud käitumisaktid, võivad anda ka