← Eesti

1-10-104/14

Obsah (7)§ 238§ 180§ 39§ 224§ 40§ 175§ 179

1-10-104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-10-104 (08260102937) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör

§ 238lg 1 p 4, § 306, § 309 lg 3 Süüdi tunnistada K.T. Kar

S § 201 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra ning mõista K.T. karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 1 KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele kui K.T. ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksulö toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.04.2010. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 138 lg 1 ja § 1054 lg 1 alusel välja mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsus, Raekoja plats 3, Tartu) 79 750 (seitsekümmend üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni A.S., isikukood: XXX, kasuks.

§ 180lg 1 alusel välja mõista K.T.

11 198 (üksteist tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „K.T., 1-10-104, menetluskulud”. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud viimasel tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdimõistetud süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. aprillist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. maist 2010.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. K.T. süüdistatakse selles, et tema töötades sotsiaaltöötajana Tartus, Nisu 2a asuvas Tartu Laste Turvakodu filiaalis Noortekodu ajavahemikul 18.09.2004 kuni 23.11.2004.a. omastas talle usaldatud ja tema valduses olevat A.S. vara, võttes tema valduses oleva A.S. Hansapanga kaardiga A.S. pangakontolt nr XXX sularaha ja kandis A.S. AS SEB Pank arveldusarvelt nr XXX tema valduses olevate A.S. konto internetipanga koode kasutades oma isiklikule arveldusarvele nr XXX AS-s Hansapank ja J.M. arveldusarvele nr XXX AS-s Hansapank A.S. kuuluvat raha pöörates selle enda ja 3 isikute kasuks alljärgnevalt: - ajavahemikul 18.
  4. kuni 30.09.2004.a. võttis A.S. pangakontolt nr XXX A.S. pangakaardiga erinevatest pangaautomaatidest Tartu linnas välja sularaha 37 000 krooni, millest vähemalt 26 000 krooni omastas; 2 - ajavahemikul 06.
  5. kuni 30.10.2004.a. võttis A.S. pangakontolt nr XXX A.S. pangakaardiga erinevatest pangaautomaatidest Tartu linnas välja sularaha 33 300 krooni, millest vähemalt 31 300 krooni omastas; - ajavahemikul 02.11 kuni 17.11.2004.a. võttis A.S. pangakontolt nr XXX A.S. pangakaardiga erinevatest pangaautomaatidest Tartu linnas välja sularaha 21 700 krooni, millest vähemalt 19 700 krooni omastas; - ajavahemikul 20.11.2004.a. kuni 23.11.2004.a. kandis A.S. AS SEB Pank arveldusarvelt nr XXX internetipanga koode kasutades oma isiklikule arveldusarvele nr XXX AS-s Hansapank talle usaldatud A.S. kuuluvat raha kokku 3800 krooni ning 22.11.2004.a. J.M. arveldusarvele nr XXX AS-s Hansapank A.S. kuuluvat raha 200 krooni, seega omastas AS SEB Pank arveldusarvelt A.S. vara 4000 krooni, millest ajavahemikul 19.05 kuni 21.05.2005.a. kandis A.S. arvelduskontole tagasi 1250 krooni. Kokku omastas K.T. talle usaldatud ja tema korralduses olevat A.S. vara vähemalt 81 000 krooni. Seega pani K.T. toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. Kohtuistungil ei tunnistanud K.T. enneast talle esitatud süüdistuses süüdi. Ta soovis enda küsitlemist. K.T. andis ütlus, et A.S. oli tema kui sotsiaaltöötaja klient. Ta abistas lastekodust ellu astuvaid noori. Neid oli
  6. A.S. oli Tartusse tulek raske muudatus, ta ei olnud harjunud iseseisvalt elama ja temaga oli palju tegemist, tuli temaga kõike koos teha, sest Tartu oli talle võõras, tuli Tallinnast. Ta oli natuke üle 20 aasta vana. Raskusi oli sel momendil rahaga ringikäimisel ja sai käidud poes nii, et keegi oli temaga kaasa.
  7. a käis juba ise poes kui anti kaasa paber, mida pidi ostma. Tal oli väga raske. Kui tal oli raha käes, siis jagas seda lahkelt sõpradega, ei hinnanud raha väärtust. ID kaart oli tal käes, millega sai raha välja võtta pangast. Seal majas elas ka vanglast vabanenud noori, kes üritasid kerget kasu lõigata teiste arvelt. Raha sai välja võetud 3 kuu jooksul põhjusel, et see oleks kaitstud. Kasutasid seda raha 2005.a lõpuni. K.T. tunnistab, et tema probleem, et ei ole neid dokumente säilitanud. 2004.a. oli A.S. käes suitsupaki ostmise raha. Toidu ostis K.T. või I.S. või oli ka sellised noored, keda usaldati ja saadeti temaga koos poodi. A.S. olid külaskäigud Tallinna, lastekodu sõprade juurde. Bussipiletid ja kulurahas, sest oli seal paar päeva, käis kas iga kuu või üle kuu. Soome sõidu piletid, käis Soomes 2 korda selle aja jooksul, tagasi tuli tugipere rahadega. Ostsid söögi nädalaks ja juhtus, et ta helistas ja ütles, et keegi käis ja sõi ära tema söögi. Tahtis häid suhteid hoida selle raske kontingendiga, kellega koos seal majas elas ja oli sunnitud oma asju ära andma. See maja oli raske tema jaoks. Ei olnud ööpäevalist valvet, ka laupäeval ja pühapäeval piirasid noored Veeriku linnaosast, kui ei olnud sotsiaaltöötajaid tööl. 2006.a.-l oli valve juba ja siis ei pääsenud võõrad sisse. Sai ostetud palju mobiiltelefone talle, et saaks suhelda tugiperega Soomest. Telefonid läksid katki või kadusid ära. Ei ostnud kalleid telefone, hind 1000 krooni ringis. Sai ostetud 5-6 telefoni selle aja jooksul. Üüri pidi ta maksma ise, korterikulud. Ei oska täpselt öelda kuu kulusid, aga umbes 4000 krooni, hiljem kui sai ainult pensioni ja ei olnud lisaraha, siis tuli summaga 2500 krooni hakkama saada, siis oli valve juba ja võõraid ei pääsenud sinna. 3 Väljavõetud rahast kaeti kõik 2005.a kulud. Ta sai ka pensioni, aga see oli 2000 krooni. Saab öelda, et saab ka kokkuhoidlikumalt, aga ei saa talle öelda, et ei anna raha, kui küsis. Kulude kohta pidas arvestust, aga kuna ei olnud pretensioone, siis 2007.a likvideerisin need dokumendid. A.S. dokumendid andis K.T. kätte K.K. , kes koos R.S. käisid Tallinnas A. toomas. A. oli nõus sellise korraga. Ka 2007.a kui nad olid koos, ta ütles, et on sotsiaaltöötajaga rahul ja ei ole probleeme. Selle 3 kuu jooksul, kui raha välja võeti A.S. ei kahjustanud kuidagi oma vara. Arvab, et olid mingid kaardilimiidid ja seepärast ei saanud korraga raha välja kontolt. Ei olnud kehtestatud kord kuidas hoolealuste rahaga ümber käia. Tööjuhend oli, aga see ei puudutanud rahaga ümberkäimist. A.S. raha oligi K.T. käes. Alguses oli kokkulepe, et ta on nõus, et tema raha ja dokumendid on tema käes. Teised tõid vabatahtlikult. Väljavõetud rahast kandis K.T. enda üks kord, ei mäleta seda, see oli vist üüri maksmiseks.. A. S ei küsinud, kas võib, sest oli kokkulepe, et võib seda kasutada. J.M. arveldusarvele kandis ainult 200 krooni. Tõenäoliselt ei küsinud A. S nõusolekut. A.S. ei olnud ka K.T. millegi eest võlgu. Kannatanu A.S. andis ütlusi, et oli 24 aastane kui läks Tartu noortekodusse. Ei tea kui palju raha tal siis oli. Teab, et kui lastekodust tuli, siis üks Tartu Linnavalitsuse töötaja tuli Tartusse bussijaama vastu ja teda anti K.T. üle. Tema kätte anti pass ja pangakaart. ID kaarti tal ei olnud. Ta ei olnud seni iseseisvalt raha kasutanud, sest ei teadnud pangakaarti ja siiani ei oska kasutada seda. K.T. ei öelnud kui palju raha tal on. K.T. ei küsinud temalt kunagi mida rahaga teha.
  8. aastal sai teada, et oli raha, siis kui uued sotsiaaltöötajad tulid. Tema televiisor oli teisel korrusel ühe tüdruku käes. Sai selle tagasi. Halvasti elas seal noortekodus, tüüdati iga päev, raha küsiti, siiani on inimesed võlgu mulle. Kui sinna läks, siis oli voodi, tavaline mööbel oli, külmkappi ei olnud. Hiljem tuli asju juurde. Televiisor tuli, Panasonic makk, hügieenitarbed mõne aja pärast. Televiisor ja makk olid K.T.ga ostetud Lõunakeskusest, koos käisid ostmas. Toitu ostsid. 3 mobiili on koos K.T.ga ostetud. Esimese mobiiltelefoni sai K. ilma passita. Need 3 mobiiltelefoni olid 2004.a. Ta ei käinud iga kuu Tallinnas, käis siis kui oli vaja, kui oli pidu või lastekodu kokkutulek. Reedeti anti ainult 500 krooni talle, mitte
  9. Mobiiltelefonidest üks maksis 700 krooni ja teine 600-700 krooni. Mobiiltelefoniga rääkimisele järelmaksu ei võtnud. Maksid kohe ära arved, Elisa kaart oli. Helistamiseks oli peal 500 krooni. 2 korda aastas käis Soomes. Andis mobiili kaardi K. kätte, ta pani ümbrikusse ja kappi, aga kui tagasi tuli siis seda ei olnud enam. Ühe telefonikaardiga sai rääkida kuu aega. Siis ostis ise ZEN-kaardi. K.T. ei öelnud, et võtab tema arvelt kogu raha välja. 200-300 krooni läks nädalas toidu peale, kokku üle 500 krooni ei läinud nädalas. Toiduks ostis leiba, saia, piima 4 liitrit, makarone. Ka praegu ei oska pangakaarti kasutada ja ei julge. Kardab, et paneb vale koodi, siis neelab kaardi ära. Usaldab oma sotsiaaltöötajat. Ei ole õrna aimugi kuidas on võimalik pangast raha kätte saada ja ei tahagi teada. Pangakaart on sotsiaaltöötaja käes. Sotsiaaltöötaja aitab sisseoste teha, ütleb talle ja tema ostab või annab raha, pangakaarti ta ei anna, sest ei oska kasutada seda. Poes käimiseks anti vähe talle raha. I.S. andis. Tasuraha kui oli, siis suitsupaki raha ainult. Iga asja peale tõi tšeki. Ka Tallinnas elades ei olnud pangakaart tema käes, oli lastekodu direktori käes. Enne ei saanud kasutada, kui laps läheb oma ellu. Ta ei saanud kaarti enda kätte, kui Tartusse tulin, läks K.T. kätte. Kriminaalmenetlus on alustatud kannatanu A.S. avalduse (I kd tl 1, 3) ja Imastu Koolkodu direktori avalduse (I kd tl 2) alusel. Kirjavahetusest Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonnaga (I kd tl 4) 4 järeldub, et osakond on suunanud kuriteokahtlusega teate K.T., kes osutas sotsiaaltöötajana Noortekodu teenust. Arstliku ekspertiisi otsusega 02.07.
  10. a on A.S. määratud raske puue üldhaigestumise tõttu, mis põhjustab lisakulutusi koolkodu teatise alusel, töövõimekaotus 80% (I kd tl 36). 16.10.
  11. a on A.S. välja antud pensionitunnistus (I kd tl 37). K.T. ja Tartu Laste Turvakodu vaheline tööleping on sõlmitud 03.05.
  12. a (I kd tl 97-98). K.T. on tööle võetud 03.05.
  13. a turvakodu filiaali Noortekodu katseajaga 4 kuud. Tema töö sisuks oli sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine. Tööleping on lõpetatud 31.12.
  14. a omal soovil TLS § 79 alusel. A.S. AS-s Hansapank asuva konto nr XXX väljavõtted ( I kd tl 5-12; 20-27) kajastavad kannatanu rahaliste vahendite liikumist pangakontol ajavahemikus 01.01.
  15. a kuni 26.12.2007.a. 01.01.
  16. a seisuga oli A.S. Hansapanga kontol 69 148.48 krooni. Perioodil 01.
  17. kuni 04.06.
  18. a on pangakontole toimunud ainult laekumised Sotsiaalkindlustusametilt ja Tallinna linnalt. Perioodil 18.-30.09.2004 on pangakontolt välja võetud 37 000 krooni; perioodil 06.
  19. kuni 30.10.2004 on pangakontolt välja võetud 33 300 krooni; perioodil 02.11 kuni 17.11.2004 on pangakontolt välja võetud 21 700 krooni. Tunnistaja I.S. andis ütlusi, et A.S. oli Noortekodus tema klient. Tal oli raske vaimupuue. A.S. sai pensioni ja tema rahaasjadega tegeles ainult K.T.. Asju ostis A.S. ile K.T.. Kannatanu Tartusse saabumisel olid tal toas olemas voodi, kapp ja riidekapp. Kõikide kasvandiku tubades oli vana kasutatud mööbel. Kannatanule osteti ribikardin, makk, ka televiisor. Kui tunnistaja käis A.S. iga kaupluses toitu ostmas, sai ta selle jaoks K.T. käest raha, 200 krooni üheks ostukorraks. Toit osteti nädalaks, reeglina makaronid, toiduõli. Midagi luksuslikku temale ei ostetud. K.T. ei teavitanud tunnistajat, et võtab A.S. i pangakontolt raha välja. Tunnistaja valduses kannatanu pangakaarti ei olnud. (I kd tl 40-41; 42-43; II kd tl 9-12). Tunnistaja T.L. andis ütlusi, et A.S. on tema ristipoeg
  20. aastast. Tavaliselt käib ta ristivanemate juures 2 korda aastas, jõulude ajal ja suvel.
  21. a septembrist elas A.S. Tartus, Nisu 2 a sotsiaalmajas, kuhu läks Tallinna vaimsete puuetega lastekodust.
  22. aastal pakkus K.T. tunnistajale, et kontrolliks A.S. i pangakontor. Tunnistaja ei teinud seda, sest usaldas K.T. täielikult. Tunnistaja teab, et lastekodust lahkudes peab olema pangaarvele kogunenud raha elamiseks.
  23. a kohtus tunnistaja uue sotsiaaltöötaja E.A. , kes oli juba koondatud ning neil oli omavahel juttu A.S. i rahadest. Tunnistaja pöördus
  24. a probleemiga S.P. poole. Jaanuaris 2007 E.A. poolt koostatud A.S. i arvelduse andmetel oli perioodil 09.06.2004 kuni 05.12.2004 kontolt välja läinud 96 200 krooni. (I kd tl 44-47). Tunnistaja E.A. andis ütlusi, et ta töötas 01.
  25. kuni 31.12.
  26. a Tartus Nisu 2a asuvas sotsiaalmajas. K.T. ja I.S. olid töölt ära läinud 15.12.
  27. a tunnistajale teadmata põhjusel. Kord tuli tunnistaja juurde lastekodus elav A.S. i sõber, kes tundis huvi, miks Aleksandril ei ole raha. Lastekodust lahkudes oli suur summa raha arvel. Nad kontrollisid koos kannatanuga kontoväljavõtet ning selgus, et ajavahemikus septembrist 2004 kuni detsembrini 2005 oli tema arvelt kulutatud 100 000 krooni. A.S. seletas, et tema rahaasju korraldas K.T. (I kd tl 69-71). 5 Tunnistaja H.H. andis ütlusi, et ta oli MTÜ Noorte Abistamiskeskuse Carpe Diem juhatuse liige asutamise aastast
  28. Esialgu oli Noortekodu Tartu Lasteturvakodu filiaal, mis asus Nisu 2a Tartus. MTÜ osutas noortele tugiisiku teenust. Enne tunnistaja tulekut töötasid sotsiaaltöötajatena K.T. ja I.S.. Kuni
  29. aastani olid mõlemad linna palgal.
  30. a jaanuaris, veebruaris sõlmis nimetatud isikutega töölepingu MTÜ Noorte Abistamiskeskus. Mõlemad töötajad olid harjunud töötama omaette ja neile ei meeldinud tähelepanu osutamine nende tööle. Eriti ei meeldinud see K.T.. Raamatupidamine suunati käima MTÜ kaudu. Tunnistaja märkas, et K.T. aruannetes märgitud kaupade nimekirjad ei vastanud sotsiaalmajas elavate noorte vajadustele. Tunnistaja lõpetas
  31. a detsembris mõlema eelnimetatud töötajaga töölepingu.
  32. aastal olid A.S. i dokumendid K.T. käes. A.S. i pangakontodelt on näha, et tema Tartusse tuleku päevast hakkasid metsikud väljaminekud tema pangakontolt (I kd tl 72-74). Tunnistaja L.A. andis ütlusi, et tema töötas Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskuse juhatajana alates
  33. a, varem samas sotsiaaltöötajana alates
  34. a. A.S. oli lastekodu kasvandik ja lahkus seoses täiskasvanuks saamisega 20.09.
  35. a Tartu Noortekodusse, Nisu 2a Tartus. Kui A.S. lastekodust lahkus, oli tema pangakontol Hansapangas umbes 70 000 – 80 000 krooni. 17.09.
  36. a andis tunnistaja Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna lastekaitsespetsialistile R.S. üle A.S. dokumendid: passi, sünnitunnistuse, pensionitunnistuse, pangakaarti, hoiuraamatu, haigekassakaarti, arstliku ekspertiisi otsuse ja tervisetoimiku. A.S. pangakaart anti üle koos PIN-koodiga (I kd tl 81-83). Koopa Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskuse väljastatavate dokumentide registreerimise raamatust kinnitab eelnimetatud dokumentide üleandmist ja vastuvõtmist R.S. poolt (I kd tl 84-86). Tunnistaja R.S. andis ütlusi, et tema käis
  37. a septembris koos K.K. Tallinnas ja võttis ümbrikuga dokumendid vastu. Dokumendid andis ta K.K. u kätte edasiandmiseks K.T. (I kd tl 87-88; 89-90). Tunnistaja K.K. u ütlused kinnitavad dokumentide äratoomist eelpoolnimetatud asjaoludel. Tunnistaja K.K. andis samal õhtul dokumendid ümbrikuga K.T. kätte allkirja võtmata (I kd tl 92-93). Tunnistaja S.P., kes töötas Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonnas, andis ütlusi, et saanud Ellen Aulinilt avalduse, vestles ta isiklikult K.T.ga. K.T. ütles, et tema enam Carpe Diemis ei tööta ning et mingeid kuludokumente temal esitada ei ole. K.T. ei eitanud seda, et A.S. i pangakaart oli tema käes. Mingit selgitus tunnistaja K.T. ei saanud A.S. i pangakonto kohta (I kd tl 94-96). Tunnistaja S.V. andis ütlusi, et ta elas samal ajal A.S. iga Tartus, Nisu 2a sotsiaalkorteris ja käis viimasega koos ka sisseoste tegemas. Aleksandr ostis endale reeglina kuivtoitu: piima, saia, leiba, vahel ka vorsti. Tema söögid olid väga tagasihoidlikud. Maksis sularahaga. Pangakaarti tema käes ei olnud, summad olid reeglina 50 – 100 krooni. Sotsiaaltöötaja K.T. aitas A.S. it igatpidi (I kd tl 100-101). Swedbank AS-i (varasemalt Hansapank) on teavitanud panga sularahaautomaatide asukohad ning info K.T. ja A.S. väljastatud pangakaartide kohta (I kd tl 163-164). Politseiinspektor Z.P. on teinud konto väljavõtete analüüsi (I kd tl 166-172). AS SEB Pank kinnitab A.S. ja K.T. pangakontode olemasolu pangas ning teatab pangaautomaadist Viljandi mnt 13 Tartus Veeriku kaupluses (I kd tl 174). 6 K.T. Hansapanga arvelduskontode nr XXX ja XXX väljavõtted kajastavad K.T. pangakontol raha liikumist (I kd tl 103-147; 148-156). 22.-23.11.
  38. a on kontole korduvalt laekunud raha A.S. arvelt SEB pangas summas 3800 krooni. A.S. AS SEB Pank konto väljavõtte andmetel on tema kontolt 20.
  39. novembrini
  40. a tehtud neli ülekannet K.T. arvele summas 3800 krooni . 22.11.
  41. a on 200 krooni kantud J.M. arvele (I kd tl 179-180). Tartu linna ja A.S. vahel on 09.09.
  42. a sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping ja üleandmise-vastuvõtmise aktiga on A.S. ile antud eluruumi XXXX, Tartu. Eluruumi üldpind on 14,7 m
  43. Üürnik on kohustatud tasuma üüri üürileandja poolt esitatud arvete alusel (I kd tl 183-187). Väljavõte hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest XXXX, Tartu ja väljavõte laekumiste arvestusest kajastab XXXX eluruumi kasutamisel esitatud arveid septembrist
  44. a kuni juuli
  45. a. Arvete kohaselt on tasumisele kuuluv summa olnud 3737.10 krooni. Tasutud on 2496.40 krooni (I kd tl 188; 189). Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna andmetel A. S sõlmitud üürilepingute järgset üürivõlga 01.01.2005.a seisuga ei olnud (I kd tl 190). Makseid kinnitavad AS Hansapanga konto väljavõtted (I kd tl 191-194). Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et A.S., sündinud 14.12.1981.a., elas kuni 16.09.2004.a. Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskuses. Ta on invaliid üldhaigestumise tõttu, töövõimekaotusega 80%. Tema teovõimet ei ole piiratud, samuti ei ole talle määratud eestkostjat. 20.09.2004.a. asus A. S elama Tartusse aadressil Nisu 2a asuvasse Noortekodusse, Tartu Laste Turvakodu filiaali. Eluruumi üürileping Tartu linna ja A.S. vahel sõlmiti 09.09.2004.a. Kuni 2004.a. lõpuni kuulus Tartu Laste Turvakodu filiaal Noortekodu Tartu linnale. Noortekodu ülesandeks oli toetada lastekodust lahkuvate laste iseseisvasse ellu astumist. K.T. oli ajavahemikul 03.05.
  46. a 31.12.
  47. a sotsiaalhoolekandeasutuse Tartu Laste Turvakodu filiaali Noortekodu sotsiaaltöötaja, kes tegeles vahetult A.S.. Viimast asjaolu tõendavad ka süüdistatava K.T., kannatanu A.S. ning tunnistajate I.S. ja H.H. ütlused. Pärast A.S. lahkumist Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskusest, andis keskuse juhataja L.A. 17.09.2004.a. A.S. isiklikud dokumendid üle Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna lastekaitsespetsialist R.S., kes omakorda andis dokumendid K.K. u vahendusel K.T.le kui Noortekodu sotsiaaltöötajale. Üleantud dokumentide hulgas oli ka Hansapanga kaart ja PIN-kood. Seda tõendavad tunnistajate L.A., R.S. ja K.K. u ütlused, samuti dokumentaalsed tõendid, väljastatavate dokumentide registreerimise raamat, Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti Tallinna Lastekodu vastused A.S. dokumentide üleandmise kohta R.S. (I kd tl 206; II kd tl 60). Lisaks arveldusarvele Hansapangas, mille kasutamiseks vajalik deebetkaart ja PIN-kood anti üle K.T., sõlmiti A.S. nimel 19.11.2004.a. AS-s Eesti Ühispank arveldusarve nr XXX U-Neti liitumislepingu arveldusarve kasutamiseks. Süüdistatava K.T. ja kannatanu A.S. ütlustega on tõendatud, et A.S. Hansa- ja Ühispanga deebetkaardid ning Ühispanga internetipanga paroolid olid K.T. valduses. Nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole. K.T.l oli ametijuhendist (I kd tl 213-214) tulenevalt muuhulgas kohustus täita ja hoida korras kliente puudutavat dokumentatsiooni; nõustada kliente abivahendite ja teenuste osas, püüda leida soodsamaid pakkumisi; osaleda noorte korteri ja töökoha otsingutel ja abistada keeruliste asjaajamiste 7 korral lahenduste leidmisel. Ametijuhendist tulenevalt ei olnud K.T.l õigus käsutada Noortekodu elanike vara. Dokumentaalsed tõendid, pangakonto väljavõtted tõendavad, et ajavahemikul 18.09.2004 kuni 17.11.2004.a. on A.S. Hansapanga arveldusarvelt nr XXX deebetkaardiga erinevatest pangaautomaatidest Tartu linnas välja võetud kokku 92 000 krooni, sellest septembris 37 000 krooni, oktoobris 33 300 krooni ja novembris 21 700 krooni. Vahetult peale A.S. Tartusse elama asumist käisid A. S ja sotsiaaltöötajad K.T. ja I. S Tartu Lõunakeskuses A.S. vajalikke asju ostmas. Osteti televiisor TCL, lamellkardin, raadio-makk Panasonic, veekeedukann, wc-hari. 22.09.2004.a. on K.T. Ringtee 75, Tartu (Lõunakeskuse asukoht) sularahaautomaadist A.S. Hansapanga arveldusarvelt võtnud sularahas välja 10 000 krooni. Kannatanu ütlustest tulenevalt ta tahtis televiisorit ja võib eeldada, et väljavõetud summa kulus vajalike ostude sooritamiseks. Ajal, mil A. S elas Tartus, ostis K.T. A.S. ka mobiiltelefone. Muid suuremaid oste A.S. vahenditest ei tehtud. Kulutused toidule, riietele ja eluasemele olid tagasihoidlikud. Seda asjaolu kinnitavad kannatanu ja tunnistajate I.S. ja S.V. ütlused. Süüdistatava ütluste järgi oli raha kulutatud ära juba enne
  48. a lõppu. A.S. tegelikust eluviisist ja tõendatud kulutustest järeldub, et tema tavapäraseks elamiseks pärast noortekodus sisseseadmist kulutas ta kuus vaid saadud pensioni – noortekodusse asumisest kuni
  49. a alguseni 2000 krooni, hiljem pensioni tõstmisega 2500 krooni. Eeltoodud kirjeldatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et Tartusse elama asumisel kulus A.S. eluruumi sisseseadmiseks 10 000 krooni ja tavapärasteks elamiskuludeks 2000 krooni kuus. A.S. Hansapanga kontolt väljavõetud rahast omastas K.T. septembris 2004.a. vähemalt 26 000 krooni. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et A. S elas septembris Tartus vaid pool kuud. Oktoobris omastas K.T. 31 300 krooni ja novembris 19 700 krooni, kokku sularaha 77 000 krooni. Süüdistatava ütlused ja dokumentaalne tõend, SEB panga kontoväljavõte tõendavad, et K.T. kandis A.S. AS SEB Pank arveldusarvelt nr XXX tema valduses olevate A.S. konto internetipanga koode kasutades oma isiklikule arveldusarvele nr XXX AS-s Hansapank 3800 krooni ja J.M. arveldusarvele nr XXX AS-s Hansapank A.S. kuuluvat raha 200 krooni. Ajavahemikul 19.05 kuni 21.05.2005.a. kandis A.S. arvelduskontole tagasi 1250 krooni. Seega on K.T. pööranud enda kasuks 79 550 krooni A.S. vara viimasele kahes pangas asuvatelt kontodelt ja 3.isiku J.M. kasuks 200 krooni Seb pangas asuvalt kontolt. A.S. rahaliste vahendite kulutamisega tegelesite ainult K.T.. Ta tunnistab, et süüdistuse kohaselt tema arvele kantud raha oli A.S. omand ja selle üle vaidlust ei ole. K.T. tunnistab ka, et käsutas A.S. raha tema nõusolekuta. Asjaolu, et temalt raha pangaarvelt väljavõtmiseks ja käsutamise nõusolekut ei küsitud, kinnitab ka kannatanu A.S.. Vaidlust ei ole selles, et A.S. raha oli K.T.le võõras raha. Raha on vallasasi. A.S. dokumentide üleandmisega K.T.le usaldati temale kannatanu vara, mida K.T. kasutas vara omaniku nõusolekuta. Kui teised kasvandikud andsid ise oma .raha sotsiaaltöötajale hoiule, siis A.S. puhul rääkis süüdistatav mingist suulisest kokkuleppest, mille sisust kannatanu ei olnud teadlik, kuna ta ei olnud teadlik temal noortekodusse tulles raha olemasolust. K.T. ei säilitanud pangadokumente ja muid kuludokumente. Täiskasvanud isiku dokumentide säilitamist ei peetud vajalikuks. Ta ei andnud neid dokumente ka A. S, tehes sel viisil võimatuks igasuguste kulude kontrollimise.
  50. aasta novembriks oli raha kulutatud. Eeltoodud tõenditega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ajavahemikus 18.
  51. – 17.11.
  52. a ja koht, erinevad pangaautomaadid Tartu linnas ja internetipank. Omastatud vara väärtus on süüdistusega 8 võrreldes tõendatud 1250 krooni võrra väiksemas ulatuses. Nimetatud summa on K.T. A.S. tagasi kandnud. Tartu Linnavolikogu 05.11.1998.a. otsusega nr 257 kinnitatud Tartu Laste Turvakodu põhimääruse kohaselt on Tartu Laste Turvakodu ja selle filiaal noortekodu Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna haldusalas tegutsev Tartu linna hoolekandeasutus. Noortekodu põhitegevuseks on üle 15-aastastele lastekodu ja erikooli endistele kasvandikele eale ja seisundile vastav hoolekanne, rehabilitatsioon, kasvatamine pedagoogiline ja kutsealane arendamine. Tartu Laste Turvakodu ja selle filiaal noortekodu on loodud kohalikule omavalitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel pandud avalike ülesannete täitmiseks. K.T. töötas Tartu linna hallatavas Noortekodus töölepingu alusel 03.05.1999 - 31.12.2004.a. K.T. töö sisuks oli sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine, mis on sotsiaaltöötaja tööülesanded ja pidi lähtuma Tartu Laste Turvakodu filiaali Noortekodu sotsiaaltöötaja ametijuhendist. A.S. pangadokumendid olid usaldatud K.T. valdusesse tema tööülesannetest tulenevalt. A.S. kui sotsiaalabi vajav isik usaldas oma pangakaardi sotsiaaltöötajate kätte, kes pidid hea seisma A.S. toimetuleku ja neile usaldatud hoolealuse vara säilimise eest. K.T. on ära kasutanud A.S. puuet ja arusaamisvõimetust ning oskamatust rahaga ümber käia. K.T., kes oleks pidanud igati aitama oma hoolealust toime tulema igapäeva eluga ja seisma hea tema heaolu eest, on hoopis silmas pidanud oma heaolu ja isiklikult rikastunud oma hoolealuse vahenditest. Ta pani kuriteo toime otsuse tahtlusega. Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab kaudsest tahtlusest. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Kohus ei tuvastanud K.T. karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 58 p 4 nimetatud asjaoluga: süüteo toimepanemisega isiku suhtes, kes oli süüdlasest majanduslikus sõltuvuses, mis tulenes lepingulistest kohustusest. Süüdlane oli teadlik kannatanu raskest puudest ja sellega kaasnevatest iseseisva majandamise raskustest. Karistusregistri andmetel on K.T. varem karistamata isik. K.T. ei tööta ja seetõttu ei ole tal tööst tulenevat sissetulekut. Rahalise karistuse mõistmine võib panna süüdlase raskesse olukorda. K.T. lasuvad menetluskuludest tulenevad rahalised kohustused, samuti kahju hüvitamise kohustus regressnõude esitamise korral. Kohustuste ulatust ja sissetulekute puudumist arvestades ei ole reaalseid võimalusi rahalist karistust kanda. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik mõista kergemaliigilist karistust. Raskemaliigilise karistuse mõistmist põhjendab KarS § 58 p 4 sätestatud karistust raskendava asjaolu esinemine ja karistust kergendavate asjaolude puudumine, samuti tekitatud kahju oluline ulatus. KarS §-ga 201 kaitstav õigushüve on omand, selle koosseisus olev vallasasi. Omastamise koosseisu üks eesmärke on tagada koos varguse koosseisuga omanikule vara täielik karistusõiguslik kaitse, nähes ette vastutuse nii valduse ebaseadusliku kehtestamise kui ka valduses oleva asja omastamise eest. K.T. isikut iseloomustavaid materjale ei ole kohtule esitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt iseloomustas teda sotsiaaltöötajana väga iseseisev tegutsemine ja soovimatus probleeme arutada. eelkõige tema korduv karistatus ja see asjaolu annab alust järeldada aktiivselt õiguskorda eiravat isikut. Isikut arvestades ei ole kergemaliigiline karistus temale mõjus, et hoiduda edaspidi samasugustest kuritegudest. Neil põhjustel on raskemaliigiline karistus põhjendatud. Kuna tegu on varem 9 toimepandud kuritegudest erinevat õigushüve kahjustav, on võimalik mõista raskemaliigiline karistus miinimumilähedane Kuriteo asjaolusid arvestades on süüdlast võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest kuritegudest raskemaliigilise karistusega sanktsiooni keskmises määras. Karistusmäära valikul arvestab kohus kannatanu arusaamisvõimet ja süüdistatava tegevuse aktiivsust. K.T. tööülesannete hulka kuulus muu hulgas noortekodu kasvandike abistamine nende rahaliste vahendite kasutamisel. Abistamise asemel ta aga jättis kogu vastutuse abistatavale isikule viidates tema täisealisusele ja kasutades ära kontrolli puudumist. K.T. oli teada, et kannatanu on temast sõltuv. Menetlusliiki, lühimenetlust arvestades tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra.

Kohus leaib, et varem karistamata isikuna on võimalik K.T. vabastada karistusest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud minimaalse katseajaga. K.T. kuriteo teokssaamises on osa ka kohalikul omavalitsusel, kes ei teostanud vajalikku järelevalvet ning ei korraldanud materiaalsete vahendite liikumist. Tartu Laste Turvakodu allutamisel MTÜ-le hakati paremini teostama kontrolli materiaalsete vahendite liikumise üle ning kajastamist raamatupidamises. Kohus leiab, et K.T. uute kuritegude ärahoidmiseks piisab pikast katseajast tema käitumiskontrllile allutamiseta. K.T. on menetleja 12.10.

  1. a määrusega kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (tl 40). Tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel tühistada vajaduse äralangemisega. Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi A.S.. Kannatanuna ülekuulamisel 04.09.
  2. a on nõude suurus 115 936 krooni (I kd, tl 118). 10.12.
  3. a on tsiviilnõuet täpsustatud ja hagi esitatud 81 450 krooni nõudes (II kd tl 45). Kannatanu esindaja adv Ahto Sirendi oli kohtuistungil seisukohal, et K.T. tegevus A.S. raha omastamisel on tõendatud 79 750 krooni ulatuses ja ta jääb selles osas tsiviilhagi juurde. Süüdistus on lähtunud süütuse presumptsioonist ja süüdistuses on kõik summad arvestatud K.T. kasuks, rohkemat ei ole suudetud tõendada. Tsiviilkostja Tartu linna esindaja vandeadv. Tanel Pürn on seisukohal, et õiguslik seis on keeruline. Dokumendid millega seoses Tartu linn on kaasatud, on tsiviilkostjaks tunnistamise määrus, kus ei olnud lähtutud Riigivastutuse seadusest vaid võlaõigusseadusest. 10.12.09.a. esitatud tsiviilhagi on kahju palutud välja mõista K.T.. Riigikohus on kinnitanud 01.06.05.a. otsuses, et menetlusseadus, sel ajal koodeks, määratleb tsiviilkostja menetlusliku staatuse, aga ei anna nõudele õiguslikku aluse. See, et 14.12.09 on linn tsiviilkostjaks tunnistatud, ei tekita vastutuse alust. See on määrus mille alusel anti võimalus toimikuga tutvuda, avaldada seisukohti ja millega on Tartu linn kaasatud kohtumenetlusse. Ei teki alust, et raha välja mõista. Tsiviilhagi on esitatud K.T. vastu ja puudutab ainult K.T.. Prokuröri seisukoht on ootamatu, kui ta palus tsiviilhagi välja mõista ainult Tartu linnalt ja mitte K.T.. Kannatanu esindaja ei täpsustanud, kellelt taotleb tsiviilhagi väljamõistmist. 28.01.10.a. Riigikohtu lahendis on viidatud varasematele otsustele ja Riigikohus on korranud, et kriminaalmenetluses tuleb lähtuda 10 tsiviilkohtupidamises esitatud nõuetest. Rõhutatakse seda, et tsiviilhagi saab vaadata läbi koos kriminaalasja lahendamisega juhul, kui isikud, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud nähtuvad süüdistusaktist. Süüdistusakti Tartu linnale ei ole saadetud ja Tartu linn ei ole seal ka kajastatud isikuna, kellelt tsiviilhagi välja mõista. Kui prokurör leiab, et on alus tsiviilhagi välja mõistmiseks, siis ei näe alust, et kannatanu otsustab, kellelt välja mõista. Lähtudes Riigikohtu seisukohast, oleks küsitav, kas antud menetluses on võimalik lahendada seda kui tsiviilhagi, mis tulenev otseselt kuriteost, et suunata seda Tartu linna vastu. Kriminaalmenetluse põhiküsimus, kas K.T. on süüdi või mitte ja sellest tulenevalt, kas teo vahetu toimepanija K.T., kes raha enda omaks on pööranud, kas peab raha tagasi maksma ja mis ulatuses. Isikute kaasamine nõuab mitmete asjaolude tuvastamist. Tsiviilhagi ei ole linna vastu esitatud, ei ole kogutud materjale, mis kinnitaksid, et linn peaks selle teo eest vastutama. Süüdistuse kohaselt K.T. ei olnud õigust varalisi vahendeid kasutada. Toimikumaterjalide kohaselt ei antud hoolealuse pangakaarte sotsiaaltöötajale mitte Tartu linna poolt vaid Tallina linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna poolt. Tallinna Linnavalitsuse vastuses on märgitud, et selle aluseks on suuline avaldus. K.T. sai selle Tallinna Linnavalitsuselt, L.A. andis üle A.S. vara. Alusena Riigivastutuse seadus (RvastS) §
  4. Riigivastutuse seadus näeb ette avaliku võimu vastutuse. Selge, et seaduse § 1 kohaselt tuleks vastata küsimusele kas antud juhul K.T. tegutses avaliku ülesande teostajana. Me ei saaks seda lahendada kriminaalmenetluses, et kas täitis oma tööülesandeid või mitte. Kui leiaksime, et oli tegemist avaliku võimu ülesannetega seoses tekitatud kahjuga, siis RvastS § 17 lg 1 kohaselt käib kahju hüvitamine vastava taotluse esitamisel. Prokuratuur kui kannatanu eest tegutsev isik reguleerib võlaõigus suhetes tsiviilkostjaks tunnistamisega ja taotleb tsiviilhagi väljamõistmist Tartu linnalt, siis kahjunõude menetlemisel on teistsugune kord. Ei saa lahendada tsiviilnõude korras. Süüdistuse kohaselt on omastamise ajavahemik 18.09.- 23.11.
  5. a. Tsiviilnõude puhul on küsimus aegumises. TsÜS § 150 lg. 1 järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Arvestades, et kahju tekkimise fakt on olnud teada enam kui 3 aastat tagasi, siis tekib küsimus tsiviilhagi aegumises. TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kannatanu esitas 23.04.
  6. a politseile avalduse kuriteoteatega. Mitte millestki ei järeldu, et ta sai raha arvelt kadumisest teada palju varem. Kannatanu ülekuulamisel 04.09.
  7. a on tsiviilnõude sisu kirjeldatud ja tehtud arvestusi, mis on protokollitud. Sellest järeldub tsiviilhagi esitamine 04.09.
  8. a. Ka Riigikohus on 28.01.
  9. a otsuses 3-1-1-79-09 pidanud võimalikuks protokollilise tsiviilhagi esitamist. Arutatavas kriminaalasjas hiljem esitatud tsiviilhagis on nõuet vaid täpsustatud. Eeltoodust ei ole alust järeldada nõude esitamist TsÜS § 150 lg 1 sätestatud aegumistähtaja möödumisel. Hagi on esitatud tähtaegselt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Kristiina Laasi 14.12.
  10. a määrusega on kriminaalasjas

§ 39alusel tunnistatud tsiviilkostjaks Tartu linn.

Tsiviilkostjaks tunnistamine on toimunud süüdistuse asjaoludest tuleneva varalise hüvitamise vajadusest viitega VÕS § 1054 lg 1. Kahju tekkimine on seoses K.T. tööülesannetega Tartu linnale kuulunud Tartu Laste Turvakodu filiaalis Noortekodu. Määruses on märgitud tsiviilkostja õigused ja kohustused vastavalt

§-le 40. Määrus edastati samal päeval Tartu Linnavalitsusele. Saatekirjas on märgitud, et vastavalt

§ 224

lg 2 on tsiviilkostjal õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kuni 23.12.

  1. a. On palutud teatada toimikuga tutvumise soovist (II kd tl 46-48). 11 17.12.
  2. a on prokuratuur edastanud Tartu Linnavalitsusele kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi. Saatekirjas on viidatud tsiviilkostjaks tunnistamise määrusele ja meelde tuletatud

§ 40

lg 1 sätestatud õigust vaidlustada tsiviilhagi või esitada vastuhagi, esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi, tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, võtta osa kohtulikust arutamisest, anda arvamus süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta (II kd, tl 49). 18.12.

  1. a on Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast saadetud vastuseks 14.12.
  2. a tsiviilkostjaks tunnistamise määrusele järgmised dokumendid: 1)
  3. a kehtinud Tartu Laste Turvakodu põhimääruse koopia; 2) Tartu Laste Turvakodu ja K.T. vahel sõlmitud töölepingu koopia (II kd, tl 51-58). Tartu Linnavalitsus ei ole esitanud vastuväiteid Tartu linna tsiviilkostjaks tunnistamisele ega vaielnud vastu tsiviilnõudele. Riigikohus on 28.01.
  4. a otsuses 3-1-1-79-09 põhjalikult käsitlenud kriminaalasjas tsiviilhagile esitatavaid nõudeid vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. Kuigi arutatavas kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagis kostjana nimetatud Tartu linna, ei ole alust lugeda haginõuet mittesuunatuks Tartu linnale. Hagist ja tsiviilkostjaks tunnistamisest on Tartu linna teavitatud ning antud piisav tähtaeg õiguste realiseerimiseks. Tartu linn ei ole nõuet vaidlustanud ja tegi seda alles kohtumenetluses. Ei ole mingit alust seaduslikul alusel tsiviilkostjaks tunnistatud kostjat jätta kõrvale kriminaalasjas arutatava tsiviilhagiga seotud vastutusest. Tsiviilkostja vastuväited kohtuistungil on formaalsed. Hagiavalduse saamise järel vastuseks prokuratuuri esitatud lisades on tsiviilkostja vastutus sisustatud Tartu Laste Turvakodu põhimäärus on kinnitatud Tartu Linnavolikogu 05.11.
  5. a otsusega nr
  6. Põhimääruse p 1.1 järgi Tartu Laste Turvakodu on Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna haldusalas tegutsev Tartu linna hoolekandeasutus. Punkt 1.2 järgi Turvakodu filiaal – noortekodu – asub aadressil Nisu 2a, Tartus. Punkt 1.3 järgi Turvakodu kõrgemalseisev organ on Tartu Linnavalitsus. Punkt 1.6 järgi noortekodu põhitegevus on üle 15-aastastele lastekodu ja erikooli endistele kasvandikele eale ja seisundile vastav hoolekanne, rehabilitatsioon, kasvatamine, pedagoogiline ja kutsealane arendamine. Tsiviilkostja esindaja viide Riigikohtu 01.06.
  7. a otsusele nr 3-1-1-39-05 ei ole asjakohane, sest eelnimetatud lahendis kirjeldatud asjaolud on teistsugused. Arutatavas asjas on tsiviilkostja menetlusse kaasatud

§ 39

alusel, talle on selgitatud õigusi ja kohustusi

§ 40järgi ning antud võimalus tsiviilhagile vastata.

Tartu linn ei ole tsiviilkostjaks tunnistamisele ega tsiviilnõudele vastu vaielnud. Riigikohtu 16.02.

  1. a otsuses 3-1-1-136-04 on käsitletud lahendatavas kriminaalasjas analoogset vastutuse küsimust ja leidnud, et analoogsetes asjades on kohaldatav 01.01.
  2. a jõustunud Riigivastutuse seadus. RvastS § 2 lg 1 p 5 järgi võib seaduse alusel isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Tartu linna hoolekandeasutusena tegutsenud ja Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna halduses olnud Tartu Laste Turvakodu kasvandikele tekitatud kahju on tulenevalt RvastS § 12 lg-test 1 ja 2 kohustatud hüvitama kohalik omavalitsus, konkreetsel juhul Tartu linn, kuna kahju tekitamine sai võimalikuks seetõttu, et Tartu Linnavalitsus ei täitnud piisaval määral järelevalveülesandeid Tartu Laste Turvakodu üle. 12 RvastS § 12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause näeb ette, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Tulenevalt RVastS § 1 lg-st 1 ei sätesta nimetatud seadus üksnes avaliku võimu volituste rakendamisel, vaid ka muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. K.T. töötas töölepingu alusel sotsiaaltöötajana Tartu Linnavalitsuse hallatavas Tartu Laste Turvakodus. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et tema tööülesannete hulka kuulus muu hulgas noortekodu kasvandike abistamine nende rahaliste vahendite kasutamisel ja raha kontolt väljavõtmisel kasvandikega pangaskäimine. Ehkki nimetatud tegevus ei ole käsitatav avaliku võimu teostamisena, on tegemist avalike ülesannete täitmisega. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt õigusriigi põhimõtetest, vastutab haldusekandja iga isiku poolt tekitatud kahju eest, kui see isik täidab haldusekandjale pandud ülesandeid. Isiku õiguslik positsioon tuleb seejuures kui ebaoluline kõrvale jätta. Vastutus tekitatud kahju eest läheb nii VÕS § 1054 lg 1 kui ka RVastS § 12 lg 2 järgi avaliku võimu kandjale üle tingimusel, et avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik tekitas kahju seoses enda kohustuste hulka kuuluvate funktsioonide täitmisega. Vastutuse üleminekut eelnimetatud seaduslikul alusel ei välista asjaolu, et kahjustav tegevus oli vastuolus avaliku võimu kandja eesmärkide ja huvidega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb lähtuda sellest, et kui kahju tekitati avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku süü läbi seoses tema ameti- või töökohustuste täitmisega, siis ei ole avaliku võimu kandja vastutusest vabastamise aluseks see, et kahju tekitamine oli vastuolus avaliku võimu kandja tegevuse eesmärkide ja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi 26.02.
  3. a otsuses 3-2-1-24-98 ja kriminaalkolleegiumi 21.
  5. a otsuses 3-1-1-1-05 ka varem samu seisukohti avaldanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi lahendamisel kohaldatav RvastS § 17 ettenähtud kahju hüvitamise kord. Noortekodu kasvandiku A.S. pangakaartide abil raha omastamine sai võimalikuks üksnes seoses K.T. kui Tartu Laste Turvakodu sotsiaaltöötaja töökohustustega. Seega oli K.T. tööülesannetel kahju tekitamise mehhanismis keskne roll. Kannatanule ei olnud seatud eestkostet ning seetõttu tuli tema kui täiskasvanud isikuga tehinguid kooskõlastada. Kannatanul oli tugevat sõltuvusseos Tartu Laste Turvakodust, kelle töötaja K.T. poolt talle kahju tekitati. Kannatanul puudus reaalne võimalus nii turvakodu kui ka selle töötaja tegevuse kontrollimiseks. K.T. ületas kahju tekitades oma volitusi. K.T. tegevus oli otseselt seotud Tartu linna sotsiaalabi osakonna haldusalas asunud noortekodu kutsetegevusega ning seetõttu vastutab tsiviilkostja RvastS § 12 lg 1 ja 2 tulenevalt kannatanu ees VÕS § 1054 lg 1 alusel. Süüdistataval ja tsiviilkostjal on ühine vastutus kahju eest ja VÕS § 138 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda mõlemalt. Kohus nõuab kuriteoga tekitatud kahju välja kannatanu A.S. kasuks Tartu linnalt, kes jättis teostamata kontrolli tema haldusalas töötanud töötajate tööülesannete üle ega määranud selleks vastutavat töötajat. Tsiviilkostjalt kahju sissenõudmine tagab kannatanu õiguste kiirema realiseerimise ja kuriteoeelse materiaalse olukorra taastumise. Kõiki asjaolusid süüdistatava kasuks hinnates on tsiviilhagi põhjendatud 79 750 krooni ulatuses. 13 Tartu linnal on RvastS § 19 lg 1 ja 3 alusel regressnõue süüliselt kahju põhjustanud isiku K.T. vastu. Asitõendid puuduvad. Salvestis – AS Hansapank poolt väljastatud CD-plaat K.T. arvelduskontode nr XXX ja XXX ning limiidikontode väljavõtetega ning I.S. arvelduskonto ja limiidikonto väljavõtetega on pakitud ümbrikusse ja asub kriminaalasja juures. Salvestis tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175lg.

1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 6525 krooni.

§ 175lg.

l p. 1 alusel kannatanu esindajale makstud tasu on 2329.30 krooni.

§ 175lg.

l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu on 2055.60 krooni.

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimikust koopia tegemise kulud on 245.40 krooni.

§ 175lg.

l p. 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 42.70 krooni. Menetluskulude summa on 11 198 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.