3-13-1716/28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-1716 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 05.06.2013 käskkirja nr 6-2/802 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
4. novembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
5. detsembrini 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vangla 05.06.2013 käskkirjaga nr 6-2/802 karistati kinnipeetav XXX noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt 08.05.2013 kella 15.00 ajal E-hoone 4 osakonna kambris nr 1149 ei allunud XXX vanglateenistuse ametnike korduvatele seaduslikele korraldustele minna talle määratud teise kambrisse.
7. XXX esitas 17.06.2013 vaide Tartu Vangla 05.06.2013 käskkirja nr 6-2/802 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Tartu Vangla 16.07.2013 vaideotsusega nr 1-11/283-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei olnud vanglateenistuse ametnike korraldused tühised, kuna need olid arusaadavad ning täidetavad. XXX oli kohustatud alluma antud korraldusele ja sellele mitte vastu hakkama, st minema antud juhul ühest kambrist teise kambrisse. Allumatusega põhjustas XXX ise vangla üldist julgeolekut ohustava olukorra. Ümberpaigutus toimub peaspetsialistüksuse juhi ning julgeolekuosakonna koostöös. Enne ümberpaigutamise korralduse andmist hinnatakse kinnipeetavate omavahelist sobivust ning võimalike intsidentide tekkimist ja eelnevate probleemide olemasolu. Antud juhul puudub alus väita, et vangla on distsiplinaarmenetluse käigus rikkunud HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet.
8. XXX esitas 12.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 05.06.2013 käskkirja nr 6-2/802 tühistamise ning mittevaralise kahju summas 2000 euro hüvitamise nõudes seonduvalt tema kambrisse paigutamisega.
9. Tartu Halduskohus 05.09.2013 määrusega tagastas XXX kaebuse osaliselt Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, kuna kaebaja ei ole läbinud VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda. Sama määrusega võttis kohus menetlusse XXX kaebuse Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 05.06.2013 käskkirja nr 6-2/802 tühistamise nõude osas. KAEBAJA VÄITED
10. Kaebaja viitab HMS § 63 lg 2 p-le 5 ning märgib, et tema ei saanud vanglaametnike suulist korraldust täita, kuna see läks vastuollu VangS § 67 p-ga
11. Asjaolu, et vangla ei hinnanud kaebaja ja kambris nr 1114 paikneva kinnipeetava omavahelist sobivust ning kaebajal ei lastud ka selgitada ümberpaigutamisega kaasnevatest asjaoludest, ohustas kaebaja hinnangul nii tema kui ka kaaskinnipeetava julgeolekut. Kaebaja sõnul palus ta valvuril korduvalt enda juurde kutsuda tema ümberpaigutamiseks korralduse andnud ametniku, et kaebaja saaks selgitada, miks tema paigutamine kambrisse nr 1114 toob kaasa probleeme ja pingeid seal kambris paikneva kinnipeetavaga. Kaebaja väidete kohaselt on tal selle kinnipeetavaga juba olnud konflikte ning uute konfliktide vältimiseks ei nõustunud ta kambrisse nr 1114 minema, mille tõttu kasutasid valvurid kaebaja suhtes füüsilist jõudu. Lisaks leiab kaebaja, et tema suhtes füüsilise jõu kasutamine oli otstarbetu, kuna olukorra oleks saanud lahendada vestluse käigus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
13. Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 16.07.2013 otsuses nr 1-11/283-2 toodud seisukohtade ning põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
14. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta lisab vastustaja, et kaebaja ei ole kordagi eitanud, et tema 08.05.2013 kella 15.00 ajal vanglaametnike poolt antud korraldust minna kambrist nr 1149 ümber kambrisse nr 1114 ei täitnud ning vaides ja kohtusse esitatud kaebuses on ta avaldanud ainult põhjendused, miks ta korraldust ei täitnud. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et distsiplinaarmenetluse käigus ei pidanud kaebaja vajalikuks omapoolseid selgitusi anda ning seega sai menetleja teha järeldusi kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ainult menetluse käigus kogutud tõendite alusel. Kaebajal puudusid vastuväited menetluse läbiviimisele ning menetluse käigus kogutud tõenditele ning nendest tehtud järeldusele ka siis, kui temale tutvustati menetlust kokkuvõtvat protokolli. Kuna kaebaja menetluse käigus õige menetlustulemuse saavutamiseks kaasa ei aidanud, siis on tema hilisemad etteheited põhjendamatud ning käsitletavad pigem otsitud vabandustena aga mitte tõsikindlate põhjustena, miks ta vanglaametnike korraldust ei täitnud.
15. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas takistas kaebajal VangS § 67 p-3 nimetatud kohutuse täitmine (teavitada vanglateenistuse ametnikke asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste inimeste elu ja tervist) täitmast ka VangS § 67 p-st 1 tulenevat kohustus (täita vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi), ehk siis milles seisneb nende kohustuste üksteisele vastukäivus. Kaebajal oli võimalik täita mõlemat kohustust, teavitada ametnikke vangla julgeolekut ohustavast asjaolust, et uue kambrikaaslasega võivad tekkida probleemid ning alluda vanglaametnike korralduse ja minna temale määratud kambrisse 2 nr
16. Samas ei oma vastustaja hinnangul tähtust kaebaja põhjendused, miks ta vanglaametnike korraldustele ei allunud, kuna need ei saanud mõjutada temale korraldusele allumatuse eest distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist.
17. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud enda vanglasisest paigutamist või temale mittesobilike kinnipeetavatega ühte kambrisse paigutamist, siis on kaebaja väited ja selgitused, mis puudutavad vanglaametnike toiminguid enne kinnipeetavate ühte kambrisse paigutamist ja paigutamisotsustuste tegemist üldisemalt, käesolevas vaidluses asjasse mittepuutuvad. Samuti tuleb vastustaja arvates jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tema suhtes 08.05.2013 asetleidnud intsidendis füüsilise jõu kasutamist, selle vajalikkust või proportsionaalsust, kuna ka see ei ole käesoleva kaebuse esemeks ning ei puutu seega asjasse. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
18. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 08.05.2013 kella 15.00 ajal keeldus kinnipeetav XXX täitmast vanglaametnike korraldust minna kambrist nr 1149 temale määratud uude kambrisse nr 1114, mis tingis vanglaametnike poolse füüsilise jõu kasutamise kaebaja suhtes. Vanglaametnike korralduse täitmata jätmist käsitati distsiplinaarrikkumisena ning XXX määrati selle eest karistusena noomitus Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku M. Tiigivee 05.06.2013 käskkirjaga nr 6-2/
20. Kaebaja hinnangul ta ei pidanudki vanglaametnike korraldust täitma, kuna korraldus seadis väidetavalt ohtu tema ja kambris nr 1114 oleva kaaskinnipeetava julgeoleku ning oli seetõttu vastuolus talle VangS § 67 p-st 3 tuleneva kohustusega. Kaebaja selgitab, et tal on selle kinnipeetavaga varasemalt olnud konflikte ning vangla ei hinnanud kinnipeetavate omavahelist sobivust ega lasknud ka kaebajal vastavaid vangla julgeolekut ohustavaid asjaolusid selgitada.
21. Kaevatava käskkirja kohaselt seisneb kaebajale etteheidetav tegu selles, et ta rikkus VangS § 67 p-st 1 tulenevat kohustust alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikule korraldusele minna uude kambrisse. VangS § 63 lg 1 järgi võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi.
22. Riigikohus märkis 01.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt otsuse p 14). Seega tuleneb eelnevast, et XXX ei ole vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarrikkumise koosseisu täitnud üksnes juhul, kui vanglaametnike korraldus minna kaebajale määratud uude kambrisse oli tühine ja tühisus oli ilmselge. Vanglaametnike korralduse õigusvastasus võib olla oluline kaebajale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel.
23. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul vangalaametnike korralduse suhtes HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kaebajale andsid korralduse vanglateenistuse ametnikud, korraldus oli kaebajale arusaadav, täidetav ning see ei kohustanud teda toime panema õigusrikkumist, samuti ei ole korralduses kohtu hinnangul esitatud vastukäivaid kohustusi. Kaebajal oli võimalik samaaegselt nii alluda vanglaametnike korraldusele ning minna temale määratud kambrisse 3 (täites VangS § 67 p 1 kohustust) kui ka teavitada ametnikke vangla julgeolekut ohustavast asjaolust, et uue kambrikaaslasega võivad tekkida probleemid, selgitades vanglaametnikele täpsemalt probleemide sisust (täites VangS § 67 p 3 kohustust), ent distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt oli kaebaja enda valik probleemide sisust ja olemusest vanglaametnikele selgitusi mitte anda. Seega oli korraldus teise kambrisse minekuks kohtu hinnangul täitmiseks kohustuslik ja selle täitmata jätmisega pani XXX toime distsiplinaarsüüteo VangS § 63 lg 1 ja § 67 p 1 järgi, mille eest karistuse määramine oli õiguspärane.
24. XXX karistamist noomitusega on vastustaja põhjendanud sellega, et kaebaja omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, vanglateenistuse ametniku korralduse eiramise puhul on tegemist üldise vangla julgeolekut ohustava teoga ning kergendavad asjaolud puuduvad, kuna kaebaja ei allunud korraldustele ja tema suhtes kasutati füüsilist jõudu ning kaebaja ei ole andnud omapoolseid selgitusi ega kahetsenud. Kohtu hinnangul on karistuse määramisel arvestatud kaalutlused asjakohased, arvestades vangistuse täideviimise eesmärke. Vastustaja ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega jätnud asja otsustamiseks olulisi asjaolusid arvestamata. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne.
25. Mis puudutab kaebaja seisukohti seonduvalt füüsilise jõu kasutamisega ning vanglaametnike toimingutega enne kinnipeetavate ühte kambrisse paigutamist ja paigutamisotsustuste tegemist üldisemalt, siis selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et need ei ole käesoleva kaebuse esemeks ning on seetõttu asjasse mittepuutuvad. Kohus on 06.09.2013 määrusega võtnud menetlusse XXX kaebuse Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 05.06.2013 käskkirja nr 6-2/802 tühistamise nõudena (tl 39) ning kaebajale pidi see olema arusaadav, kuna vastuväiteid vaidluse eseme kohta kaebaja kohtule vahetult pärast kaebuse menetlusse võtmist ei esitanud. Kohus selgitab, et kui kaebaja siiski soovib vaidlustada eelnevalt väljatoodud vangla tegevust, siis on kaebajal võimalus esitada halduskohtule sellekohane uus kaebus, mis vaadatakse läbi eraldiseisva haldusasja raames.
26. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et XXX kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
27. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg-st 1 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe 4