3-12-2452/29

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2452 Otsuse kuupäev

1. aprill 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S.M.i kaebus keeleõppe tasustamisega seonduva tegevusetusega Viru Vangla poolt tekitatud 640 euro suuruse kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: S.M. Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta S.M.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 21.08.2012 esitas vahistatu S.M. Viru Vanglale vaide (tl 21) ning selgitas selles, miks ta peab Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määruses nr 182 käsitletut enda suhtes kehtivaks. Samal päeval vormistas ta ka taotluse (tl 27), milles palus hüvitada eelnimetatud määruse alusel ettenähtud tasu edukalt sooritatud eesti keele tasemeeksami eest. Viru Vangla tagastas 09.10.2012 otsusega nr 612/322-4 (tl 2) vaide, käsitles taotlust kahju hüvitamise nõudena ning jättis selle oma 24.10.2012 otsusega nr 6-16/143-3 (tl 31) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 22.11.2012 edastas S.M. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2) ja palus Viru Vangla tegevusetuse läbi endale tekitatud kahju hüvitamist. 06.12.2012 puuduste kõrvaldamise korras edastatud täienduses (tl 33) nimetas ta kahju suuruseks 640 eurot. Kaebuses ja täienduses leidis kaebaja, et vangla peab kandma vastutust selle eest, et ei teostanud õigeaegselt toiminguid haldusakti väljaandmiseks, mis reguleeriks õppimise eest tasu maksmist vahistatutele. Seejuures ta väitis, et tasustamata õpingud põhjustavad igale inimesele kannatusi ja vangla süül on talle maksmata juba 12 kuu tasu.
5. Viru Vangla vastuses (tl 58-59) paluti kaebus rahuldamata jätta ning märgiti, et hariduse omandamine toimub vanglas rangelt vabatahtlikkuse põhimõtte alusel, vangistusseadus võimaldab täiskasvanud kinnipeetavale õppimise eest tasu maksta, kuid tegemist on diskretsiooniotsusega ja tal pole subjektiivset õigust tasu saada. Veel viidati asjaolule, et kaebaja poolt nimetatud määruse kohaselt makstakse tasu niisugusele kinnipeetavale, kellele on õppimine ette nähtud individuaalses täitmiskavas, vahistatutele seda kava aga ei koostata.
6. 18.03.2013 edastatud täiendavas selgituses (tl 66) pidas S.M. kaebusele antud vastuse väiteid ebaõigeteks ning märkis, et kuna tema kinnipidamine kestab juba 2 aastat ja 9 kuud, oleks pidanud ka talle täitmiskava koostama. 31.03.2013 koostatud taotluses (tl 71) palus ta kohustada vanglat maksma kahju välja mitte ühe summana, vaid 69,03 euro ulatuses kuus, et tema olukord võrreldes kinnipeetavatega ei halveneks. KOHTU PÕHJENDUSED
7. S.M. on vahistatu, kes on eelvangistuses viibides eesti keelt õppinud, soovib selle eest tasu ning on veendumusel, et Viru Vangla pidi korraldama selle maksmise ja on oma tegevusetuse tõttu talle kahju tekitanud. Seega on käesolevas kaebuses vaja lahendada küsimus, kas vastava tasu saamise õigus on ka vahistatutel ning kas vangla on tekitanud kaebajale selle välja maksmata jätmisega riigivastutuse seaduse alusel hüvitatava kahju.
8. Vangistusseaduse § 34 lg 4 kohaselt võib kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt anda tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks ning kui keeleõpe ei toimu põhi- ja üldkeskhariduse või kutsehariduse raames, korraldab ja finantseerib seda vanglateenistus. Sama seaduse § 34’ lg-tes 1 ja 3 on seaduseandja võimaldanud täiskasvanud kinnipeetaval õppimise eest tasu saada ning on määranud, et sellekohase tasu määrad ning arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Seda, et vanglatel oleks mingeid õigusi korraldada õppimise eest tasu maksmise korda ja tingimusi reguleerivate õigusaktide vastuvõtmist pole seaduseandja ette näinud. Vastav valitsuse määrus nr 182 on vastu võetud 28.06.
9. Selle § 1 lg-tes 2 ja 3 kehtestatu loeb tasustatavaks õppimiseks osalemist vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel ning võimaldab tasu maksmist üksnes neile täiskasvanud kinnipeetavatele, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri ja kellele on õppimine ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Vangistusseaduse § 16 lg 1 kehtestab, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava koostatakse ainult niisugusele kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat. S.M. on sündinud 11.07.1972 ja ületanud seega küll vangistusseaduse § 84 lg 1 kehtestatud õpikohustusliku vanuse piiri, kuid nii tema enda kui vangla kinnitusel on tegemist isikuga, kes pole veel süüdi mõistetud, vaid kannab alles vahistatuna eelvangistust. Vahistatule ei ole seaduseandja ette näinud individuaalse täitmiskava koostamist. Seega ei saa talle selles õppimist ette näha ning seda eelnimetatud määruse alusel ka tasustada. Seejuures ei oma mingit tähendust see, kui kaua täpselt on ta vahistatuna eelvangistust kandnud ning millisel põhjusel ta keeleõpet saada soovis või miks talle seda üldse võimaldati.
10. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg-s
11. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju 2 hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s
12. Nende kohaselt saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. S.M.i kaebuse viide vangistusseaduse § 4’ lg 1 ja õppimisest tulenevatele kannatustele lubab eeldada, et ta on silmas pidanud oma inimväärikusele tekkinud kahju. Seejuures on tal aga jäänud arvestamata, et võimalus saada riigi kulul eesti keele õpet, on mõistetav hoopis tema vaimse ja materiaalse kasuna. Asjaolu, et vangla on seejuures järginud vastavat seaduse alusel kehtestatud korda, mis ei näe riigikeele õppimise eest vahistatule ette tasu maksmist, ei ole kuidagi käsitletav ei õigusvastase tegevuse, varalise kahju tekitamise ega inimväärikuse alandamisena, mis saaks kaasa tuua mittevaralise kahju rahas hüvitamise. Olukorda ei või kuidagi muuta ka kaebuse esitaja soov saada kinnipeetavatega võrdselt koheldud. Põhiseaduse § 12 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte peab kaitsma võrdseid ebavõrdse ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Karistust kandev süüdimõistetu ja vastava tõkendi alusel eelvangistuses viibiv vahistatu pole võrdes seisus ning neid ei saa ega pea seepärast kõiges võrdselt kohtlema. Seda, et eelvangistuse puhul tuleb vangistusseaduse kohaldamisel arvestada erisustega, on seaduseandja selgelt sätestanud ka selle seaduse § 90 lg-s
14. Eeltoodud järeldustel jääb S.M.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 19,20 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3