2-14-52544/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-14-52544 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht Värvikeskuste Grupp OÜ hagi Nap Konsult OÜ vastu võlgnevuse 23 132 euro, viivise 10 656 euro ja lisanduva viivise nõudes 29.05.2015, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nap Konsult OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 50 674 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 18.05.2015 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Värvikeskuste Grupp OÜ (registrikood 10172647) Hageja esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Kostja Nap Konsult OÜ (registrikood 11209111) Kostja esindaja vandeadvokaat Martin Pärn RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Nap Konsult OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

2.Maakohtu ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad Nap Konsult OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 1. Värvikeskuste Grupp OÜ (hageja) esitas 27.05.2014 maakohtule hagi Nap Konsult OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 23 132 euro, viivise 10 656 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.03.2013 müügilepingu nr 2013/15-1491 raamlepinguna kõikide poolte vahel sõlmitavate üksikute tellimuste-müügilepingute suhtes. Augustis 2013.a teatas kostja, et ta on tootena välja valinud punase Tintex piirituspeitsi, mida vajas suurtes kogustes. Kostja tellimusel väljastas hageja kostjale 15.08.2013 400 liitrit, 27.08.2013 200 liitrit, 04.09.2013 400 liitrit ja 19.09.2013 1 400 liitrit punast Tintex piirituspeitsi. Kostja on jätnud tasumata 19.09.2013 arvesaatelehel nr 859015-3V3 märgitud kaupade eest 14 434 eurot, 04.10.2013 müüdud täiendava piirituspeitsi eest arve-saatelehe nr 909215-3V3 alusel 6 648 eurot ja arve-saatelehe nr 911015-3V3 alusel 2 050 eurot. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna tasumist ning müügilepingu p 2.1.3 alusel viivist 0.2% võlgnetavalt summalt päevas. Seisuga 27.05.2014 nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 10 656 eurot ja viivist kuni põhinõude tasumiseni.

Piirituspeits vastas lepingutingimustele. Hageja ei andnud kostjale kinnitusi, mis oleksid vastupidised tootelehel esitatud juhistele, mh et piirituspeitsi võib kasutada katmata kujul välitingimustes.

Piirituspeitsi tooteleht edastati 16.04.2013 kostja töötajale HU-le e-kirja teel inglise keeles ja rootsi keeles. Tootelehel on kirjas, et peits tuleb alati katta. Puidu viimistlemisega tegelevate isikute jaoks on tavateadmine, et piirituspeits on vaid vahend puidu toonimiseks ning see kaetakse alati kaitsva lakivõi õlikihiga. Tellimuses ei täpsustatud, millisel eesmärgil kavatseb kostja tooteid kasutada, samuti ei olnud märgitud, et tooteid kasutatakse välitingimustes. Tootevaliku tegi kostja ise näidiste põhjal, tegutsedes oma majandustegevuses, milleks on puidutootmine ja –viimistlemine. Hagejale teadaolevalt pidi kostja kasutama toodet euroaluste katmiseks.

Kostja teatas piirituspeitsi sobimatusest alles 2013.a sügisel pärast enda klientidelt saadud kaebusi, kui mittevastavusest teatamise mõistlik tähtaeg oli juba möödunud. Kostja kahjunõue on ebaselge, vaieldav ning tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et esemed olid kasutuskõlbmatud seetõttu, et need viimistleti hagejalt ostetud punase piirituspeitsiga.

Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nõue on lõppenud tasaarvestusega. Kostja tegi toote valiku lähtudes hageja kinnitusest, mille kohaselt toode katmata kujul ei määri, sobib kasutamiseks välitingimustes ja on vastupidav. Hageja ei selgitanud kostjale, et toode tuleks täiendavalt üle lakkida. Kostja teatas hagejale enne toote tellimist, et peitsiga kaetavaid esemeid hakatakse kasutama välitingimustes. Pärast toote kasutamist selgus, et see määrib. Ka hageja ei teadnud, et peits tuleb millegagi katta, sest esimest korda teavitas hageja sellest kostjat 07.12.2013.

Ostetud peits ei olnud ebakvaliteetne. Tootenäidised koheselt ei määrinud.

Kostja informeeris hagejat piirituspeitsi puudustest 25.10.2013, kui kostja kliendid olid esitanud pretensioonid, et peitsitud tooted määrivad. Teavitamine ei ole toimunud hilinenult. Müügilepingu ps 2.1.8 sisalduv tingimus, mis sätestab teavitamise tähtaja kaks kuud arvates kauba üleandmise päevast, on tühine tüüptingimus, kuna sellega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ja antakse ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks. Kostja kliendid välismaalt saatsid kostjale defektsed tooted tagasi, kostja pidi puudused kõrvaldama ja saatma need uuesti Rootsi. Kostjale tekkis kahju 84 404.89 eurot, millega hageja nõue kostja vastu tasaarvestati.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Pooled ei vaielnud punase tooniga Tintex piirituspeitsi müügilepingu sõlmimise (VÕS § 208 lg 1) ja arvete osaliselt tasumata jätmise üle. Kostja kasutas piirituspeitsi oma toodetel katmata kujul ning 25.10.2013 teavitas hagejat sellest, et peitsiga kaetud tooted määrivad. Puudus vaidlus ka kostja tasaarvestuse formaalsete eelduste täitmise üle.

Pooled ei vaidle, et peits vastas koguse, kvaliteedi ja tooni osas kokkulepitud tingimustele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja müüjana on täitnud teavitamiskohustuse, et peitsi ei saa kasutada katmata kujul.

Kohus hindas tunnistajate HU ja TK ütlusi, millist teavet pooled teineteisele toote valikuprotsessis ja kasutamise osas avaldasid. Kohus pidas eluliselt usutavamaks TK ütlusi. Nimetatud ütluste alusel luges kohus tõendatuks, et hageja ei teadnud, milliseid tooteid kostja peitsiga viimistlema hakkab.

Tunnistaja TK ütluste kohaselt teadis ta kuni septembrini, st probleemi ilmnemiseni, et viimistletakse euroaluseid. Samuti ei ole usutav HU avaldatu, et kostja avaldas hagejale, et toode peab olema vastupidav ning kasutatav välitingimustes. Tunnistaja TK ütluste kohaselt ei saanud toote niiskuskindlusest juttu olla, sest piirituspeits ei sobi ka koos lakiga viimistlemisel välitingimustes kasutamiseks. Seega poleks sellise informatsiooni teadmisel hageja kostjale selliseid tooteid pakkunud. Eeltoodud asjaolu seab tunnistaja HU ütlused kahtluse alla. Tunnistaja TK ütluste kohaselt küsis ta, milline lakk peitsile peale pannakse ning HU vastas, et lakki ei kasutata.

Lisaks sellele tuleb arvestada, et kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses professionaalina, mistõttu saab piisavaks teavitamiseks lugeda ka seda, et hageja saatis kostjale võõrkeelsed (rootsi- ja inglise keelne) tootelehed. Nimetatud tootelehel on informatsioon, et peitsi ei kasutata iseseisvalt, see peab alati olema kaetud.

Kohus hindas kostja väidet, et ka hageja ise ei teadnud, et peitsi peab alati katma. Kostja hinnangul on see tõendatud elektronkirjadega, kus hageja pole märkinud, et probleemiks on peitsi katmata jätmine.

Tunnistaja TK ütlustega tuvastas kohus, et tunnistaja küsis laki kasutamise kohta. Asjatundja arvamusega luges kohus tõendatuks, et piirituspeits on puidutoonimise vahend ning lõppviimistlusena kaetakse peitsitud pinnad kaitsva laki- või õlikihiga, mis tagab vastupidavuse ja kulumiskindluse.

Kohus arvestas, millises situatsioonis TK sellise elektronkirja kirjutas. TK ütluste kohaselt on elektronkiri kirjutatud siis, kui probleem oli juba ilmnenud ja HU käis talle probleemset toodet näitamas. TK teadis, et lakki nad kasutada ei soovinud. TK on selgitanud, et talle näidatud toode oli täiesti toonist väljas ja määriv, mis võis tekkida sellest, et piirituspeits oli segatud läbi kraaniveega.

Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et TK, kes on töötanud hageja juures 16 aastat ja omab eriteadmisi peitsidest, peitsi vajalikust katmisest kostjat ei teavitanud.

Kohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat peitsi katmise vajalikkusest ning kostja eiras seda nõuet teadlikult. Hageja teavitas kostjat peitsi kasutamisest nii suuliselt kui ka võõrkeelsete tootelehtedega.

Kuna tegemist ei ole tarbijale müügiga, siis kohtu hinnangul saab hagejapoolset teavitust lugeda piisavaks ning hageja ei vastuta kostjale tekkinud kahju eest (VÕS § 255).

Kuna kohus ei ole tuvastanud hagejapoolset lepingu rikkumist (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1), ei hinnanud kohus teisi kahjuhüvitamise nõude eeldusi ega tõendeid. Hageja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud ning kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 108 lg 1, § 208 lg 1 ja müügilepingu p 2.1.2 alusel välja mõista 23 132 eurot.

Viivisenõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja müügilepingu p 2.1.3, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale maksetähtaja eiramisel viivist 0.2 % päevas. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitatud, nõue on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele. Seisuga 27.05.2014 on viivisenõude suurus 10 656 eurot. Käesoleva otsuse tegemise seisuga lisandub viivis (23 132 x 0.2 % x päeva) 7 911.14 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja tulevikku suunatud viivisenõue TsMS § 367 alusel.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ei ole piisavalt motiveeritud ning tõendeid on valesti hinnatud.

Kohus on tuginenud ebaõigesti tunnistaja TK ütlustele ja pidanud neid eluliselt usutavamaks HU ütlustest. TK pikaajalisest töötamisest hageja juures ei saa teha järeldust, et hageja täitis oma teavitamiskohustust ja selgitas apellandile peitsi lakiga katmise vajalikkust. TK andis ebaõigeid ütlusi eestikeelse tootelehe saatmise kohta mailiga, mis muudab tema ütlused ebausaldusväärseks.

TK ütles kohtuistungil, et piirituspeits ei sobi ka koos lakiga viimistlemisel välitingimustes kasutamiseks. Samas ei välista hageja leitud eriteadmistega isik piirtuspeitsi kasutamist ka välitingimustes kasutatavatel toodetel. See seab kostja hinnangul omakorda kahtluse alla kostja tunnistaja 16 aastase töökogemuse käigus omandatud eriteadmised peitsidest.

Niisamuti ei ole välistatud inimlik eksimus ka spetsialisti poolt, kui müüakse näiteks esimest korda mingit uut toodet - sellise tooniga punast piirituspeitsi ei olnud kostja ja ilmselt ka keegi teine hagejalt eelnevalt ostnud. Eriline punane värvitoon oligi see mis tekitas kahju, s.t. toote määrimise. Mõistlik isik oleks TK asemel igasuguste hilisemate probleemide vältimiseks teatanud HU-le ka nt e-postiga, et soovitan kindlasti piirituspeitsi millegagi katta, sest tootejuhend sätestab sellise juhise. Hageja mainib esmakordselt peitsi katmise teemat alles oma 07.12.2013 kirjas. Hageja töötaja TK 25.10.2013 e-kiri ja hageja seadusliku esindaja OS 22.11.2013 e-kiri tõendasid kostja väidet, et hageja ei olnud kuni 2013 aasta lõpuni ise ka teadlik sellest, et vaidlusalune peits tulnuks igal juhul millegagi katta. Peitsi katmisest nendes kirjades ei räägita sõnagi.

Tunnistaja TK väide selle kohta, et peitsi oli tema tehtud katsete tulemusel segatud kraaniveega, ei ole eluliselt usutav, sest sellisel juhul oleks sellekohasest kahtlusest kostjat teavitatud juba enne 27.10.2014 kohtuistungit.

Kohus ei tuvastanud, millal vastustaja väidetavalt suuliselt oma teavitamiskohustuse täitis. Vastustaja ei esitanud tegelikkuses apellandile suuliselt teavet selle kohta, et kõnealune piirituspeits tuleb igal juhul määrimise vältimiseks katta (nt lakiga). Viimistlusmaterjalide müüjal oleks igati loogiline ja mõistlik olnud apellandile müügiks pakkuda ka näiteks lakki, sest selliselt teeninuks ta rohkem.

Eeltoodud väidet kinnitab vastustaja töötaja AP 25.10.2013 e-kiri, milles vastustaja töötaja ei heida veel 2013 oktoobri lõpus apellandile ette seda, et apellandi värvijad ei kata peitsi millegagi. Tunnistaja HU on selgitanud, et toodete värvimisprotsessi käis vaatamas Värvikeskuse töötaja ja tema ei leidnud mingeid vigu. Keegi ei tulnud selle peale, et peitsitud tootele midagi peale kanda. See et peits vajab kindlasti millegagi katmist ilmnes esimest korda kohtumisel ES SADOLIN AS (peitsi tootja) esindajaga tema jutust pärast probleemi (määrimine) ilmnemist. Kohus on jätnud apellandi sellekohased viited põhjendamatult tähelepanuta.

Kohus on märkinud, et apellant tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses professionaalina, mistõttu saab piisavaks teavitamiseks lugeda ka seda, et vastustaja saatis apellandile võõrkeelsed (rootsi- ja inglisekeelsed) tootelehed. Nimetatud tootelehtel oli võõrkeelne informatsioon, et peitsi ei kasutada iseseisvalt, see peab olema alati kaetud. Säärase käitumisega on vastustaja eksinud muuhulgas keeleseadusest (KeeleS) tulenevate nõuete vastu. KeeleS § 17 lg 2 sätestab, et isikul, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, on õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet. Seega oli apellandil õigus saada eestikeelne tooteleht, kuid seda talle ei esitatud.

Apellant ei pidanud piirituspeitsi ostjana evima mingeid eriteadmisi peitsi kasutamise viisi kohta.

Kuivõrd maakohus on tõendeid ühekülgselt ja valesti hinnates ning põhjendamiskohustust rikkudes jõudnud järeldusele, et vastustaja pole müügilepingut rikkunud, siis on ebaõigesti hindamata jäetud ka apellandi kahjuhüvitamise nõude teised eeldused ja ning selle nõude tõendamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid. Hagejal puudub põhinõue kostja vastu, sest see on lõppenud tasaarvestuse tulemusena.

Kohus ei ole ka kuidagi käsitlenud kostja väidet selle kohta, et tegelikkuses kaeti peitsiga tooted, mida kasutati sisetingimustes.

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid seda tuleb osaliselt täiendada teavitamiskohustuse täitmise tuvastamise osas.

7.Asjas on andnud tunnistajatena ütlusi TK ja HU. Nende ütlused müüja teavitamiskohustuse täitmise kohta suulises vormis, so peitsi katmise vajalikkusest lakiga, on vastuolulised. Ühelgi tõendil polnud kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu ning kohus pidi tunnistajate ütlusi tõenditena igast küljest, täielikult ja objektiivselt hindama ning oma siseveendumuse kohaselt otsustama, kas kostja väidetud teavitamiskohustuse rikkumine on tõendatud või mitte (TsMS § 232). Maakohus ei ole tuginenud eelkõige tunnistaja TK pikaajalisele töökogemusele antud kutsealal, vaid tema ütluste suuremale elulisele usutavusele võrreldes HU ütlustega. Asjaolu, et tunnistaja eksis detailides ja ei mäletanud korrektselt, millises keeles kostjale e-kirjaga tootelehed saadeti, ei muuda tema ütlusi seetõttu ebausaldusväärseks. Pigem viitaks tunnistaja pisidetailideni hageja poolt esiletoodud asjaoludega kattuv jutt tunnistaja ettevalmistamisele, tunnistaja eksimus on seletatav pikema aja möödumisega vaidlusalusest sündmusest.

8.Asja tundev isik AT on oma arvamuses (I kd, tl 140) märkinud, et piirituspeitsiga kaetakse enamasti sisetingimustesse projekteeritavaid esemeid. Tunnistaja TK ütluste kohaselt niiskuskindlusest ei saanud juttu olla, sest see oleks koheselt nõudnud niiskuskindla või välitingimuste laki olemasolu.

Nimetatud ütlused ei ole omavahel vastuolus, kuigi võivad lähtuda erinevates küsimustest ja vastamise kontekstidest. Tõenditest järeldub, et välitingimustes kasutatava peitsitud toote puhul on vaja viimistlemiseks välitingimustesse sobilikku (niiskuskindlat) lakki.

9.Nagu võib järeldada hageja töötaja AP 25.10.2013 e-kirjast TK-le (I kd, tl 48), oli antud juhul tegemist eriti intensiivse tooniga, mille puhul jääb paratamatult pinnale pigmendikiht, mis võib värvi anda. Apellatsioonkaebuses viidatud TK 25.10.2013 e-kiri (I kd, tl 151) kajastab katset sama peitsiga, kus pind määrima ei jäänud, kuid ainet tuli pidevalt segada. Tõenditest saab järeldada, et ka punane peits andis teatud juhtudel ilma lakkimiseta mittemäärivaid tulemusi. Apellandi väidetest saab järeldada, et ka varem kasutas apellant muud värvi peitse ilma lakita või muu kaitsva kihita ning määrimisega probleeme ei tekkinud. Nimetatud väited on eluliselt usutavad, kuid ei anna alust heita hagejale ette lepingurikkumist lakkimise osas teativamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Samuti ei tulene ei TK eelmainitud e-kirjast ega OS 22.11.2013 e-kirjast kostja seaduslikule esindajale (I kd, tl

152), et hageja ei olnud kuni 2013 aasta lõpuni teadlik, et vaidlusalune peits tulnuks katta. Ilma viimase kirja aluseks olevat reklamatsiooni nägemata pole võimalik väita, millised oli kostja konkreetsed etteheited hagejale, millele hageja vastas. OS vastus viitab kostja väljendatud kvaliteediprobleemile tooni erinevuse osas, kuid selles ei kajastu toodete määrimise probleem. Kas peits oli segatud kraaniveega, nagu tunnistaja TK oma ütlustes oletas, ei omanud vaidluse lahendamisel tähendust, sest hageja sellele ei tuginenud. Samuti ei lähtunud kohus nimetatud asjaolust otsust tehes. Samuti tuvastas maakohus, et kostja töötaja HU avaldas hageja töötajale TK-le toote väljavalimise käigus, et lakki pole kavas kasutada. Kuna hagejale oli kostja seisukoht lakkimise osas teada, on eluliselt usutav, et mittelakkimist ei hakatud lepingupartnerile e-kirjades ette heitma.

10.Maakohus ei pidanud tuvastama täpset kuupäeva, millal hageja teavitamiskohustust suuliselt täitis.

Siiski saab järeldada tunnistaja TK ütlustest, et seda tehti suulises vestluses kostja töötaja HU-ga enne vaidlusaluse peitsi ostmist. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja teavitas kostjat suuliselt (eesti keeles) ja võõrkeelsete tootelehtedega.

11.Ringkonnakohtu hinnangul vajab täiendamist maakohtu otsuses toodud seisukoht, et kuna tegemist ei ole tarbijale müügiga, siis saab hagejapoolset teavitust lugeda piisavaks. Esiteks ei ole maakohtu otsusest võimalik täpselt aru saada, kas maakohus on pidanud piisavaks üksnes suulist teavitamist, võõrkeelset kirjalikku teavitamist või mõlemat koos. Samuti pole maakohus andnud hinnangut kostja väidetele keeleseaduse rikkumise kohta.

12.Erinevates keeltes esitatud toote kasutusjuhistest ilmneb, et nendes ei ole märgitud mitte üksnes lakiga katmise vajalikkust, vaid ka muid asjaolusid peitsi kasutamisel. Nii selgub kasutusjuhistest peitsi kasutusotstarve, pealekandmise tehnoloogia erinevad võimalused, tulemus sõltuvalt puidu enda viimistlusest ja vajadus katta puitpind pärast peitsimist. Kuna tegemist on küllaltki mahuka informatsiooniga, mille suulisel ettekandmisel ei pruugi see kuulajale meelde jääda, peab ringkonnakohus vajalikuks tootelehe üleandmist ostjale. Ebapiisavaks tuleb lugeda üksnes suulist teavitamist. Vaidlust ei ole selles, et kostjale saadeti võõrkeelsed tootelehed.

13.Hageja on selgitanud maakohtu menetluses, et rootsi- ja inglisekeelsed tootelehed saadeti kostjale põhjusel, et kostja juhatuse liige oli rootslane ja värvitav kaup sooviti kostja poolt hagejale avaldatu kohaselt turustada Rootsi. Ringkonnakohtu hinnangul saab nimetatuga lugeda hageja teavitamiskohustuse kostja ees VÕS § 225 mõttes täidetuks. Vaidlust pole selles, et kostja seaduslik esindaja valdab rootsi keelt. Kuivõrd kirjalikes kasutusjuhises sisaldub nõue katta peits laki, mööbliõli või vahaga, sõltumata toote kasutamisest sise- või välistingimustes, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, et tegelikult kasutati peitsiga kaetud tooteid sisetingimustes.

14.Keeleseaduse eesmärgiks on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades (KS § 1). Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute keelekasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides (KS § 2 lg 2 I lause). Seadus sätestab igaühe õiguse eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele mh äriühingus (KS § 8 lg 1). Isikul, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, on õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet (KS § 17 lg 2). Kuigi keeleseaduse täitmise jälgimine on riigi avalik-õiguslik funktsioon, keeleseaduse rikkumisi käsitletakse väärtegudena ja viimastele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid, on KS § 17 lg-st 2 tuleneva kohustuse näol tegemist lepingupoolte kohustusega (VÕS § 23 lg 1 I lause mõttes). Keeleseaduse järgimata jätmisest saab tuleneda kostja õigus nõuda temale sellega tekkinud kahju hüvitamist siiski üksnes siis, kui teavitamiskohustust sisuliselt rikuti. Käesoleval juhul tuvastas ringkonnakohus eelnevalt (otsuse p 13), et kostja täitis rootsikeelsete tootejuhendite saatmisega teavitamiskohustuse.

Keeleseaduse § 17 lg-s 2 sätestatud kohustuse eesmärgiks ei ole kahju ärahoidmine juhul, kui keeleseadust formaalselt rikuti, kuid müüja täitis teavitamiskohustuse VÕS § 225 mõttes (VÕS § 127 lg 2).

15.Eeltoodu tõttu jõudis maakohus lõppkokkuvõttes õigele järeldusele, et hageja ei ole müügilepingut rikkunud.

16.Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.