← Eesti

3-13-392/122

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2013, Jõhvi Haldusasja number 3-13-392 Haldusasi OÜ Ardis Konsultatsioonid, OÜ Nemesten, Mihkel Miilpalu kaebus Kunda Linnavolikogu 21.01.2013 otsuse nr 01 (Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu kehtestamine) tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitajad - OÜ Ardis Konsultatsioonid ja OÜ Nemesten esindaja Kristi Reinberg, Mihkel Miilpalu Vastustaja Kunda linn, esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Kaasatud haldusorgan Lääne-Viru maavalitsus, esindaja Tarmo Mikkal Kolmas isik Adven Eesti AS, esindaja Arbo Reino Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 10.10.2013, kirjalik menetlus Resolutsioon

  1. Jätta kaebus rahuldamata.
  2. Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. Kunda Linnavolikogu 12.12.2011 otsusega nr 14 algatati Kunda linnas Võidu tänava detailplaneering (tl 105 p). Algatamise aluseks oli Fortum Termest AS-i taotlus (tl 106). Kunda Linnavalitsuse 26.03.2012 korraldusega nr 67 otsustati kinnitada Võidu tänavale kavandatava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu lähteülesanne ning sõlmida detailplaneeringu algatamist taotlenud Fortum Termest AS-i vara omandanud ettevõtte EQT Infrastructure Fund esindajaga detailplaneeringu finantseerimise üleandmise leping (tl 107 p). Äriregistri andmetel on Fortum Termest AS-i ärinimi alates 04.04.2012 muutmiskandest Adven Eesti AS. Nimetatud AS-i veebilehe kohaselt tegeleb ettevõte muuhulgas linnade ja alevite soojusega varustamisega.
  4. Kunda Linnavalitsuse 26.03.2012 korraldusega nr 67 kinnitati Võidu tänava kavandatava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu lähteülesanne (tl 107 p jj). Kunda Linnavalitsuse 24.08.2012 korraldusega nr 135 võeti vastu Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneering (tl 114 p jj). Lääne-Viru Maavalitsus on 16.01.2013 kirjaga andnud PlanS §-i 23 lg-e 6 alusel nõusoleku Kunda linna üldplaneeringu muutmiseks ja teinud ettepaneku kaugküttekatlamaja detailplaneeringu kehtestamiseks. Maavanem on teinud Kunda linnale ettepaneku enne detailplaneeringu kehtestamist kaaluda, kas biokütusel kaugküttekatlamaja rajamiseks Kunda linnas on sobilikumaid piirkondi kui Võidu tänava äärne maa-ala ( tl 137 p).
  5. Kunda Linnavolikogu võttis 21.01.2013 vastu otsuse nr 01 „Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu kehtestamine“ (tl 22 p-23 p; 138 jj). Otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt kehtestatakse Kunda linna üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneering eesmärgiga rajada biokütusel katlamaja. Planeeringuga on kavandatud jätkuvalt riigi omandis olevale maale moodustada katastriüksus kaugküttekatlamaja teenindamiseks sihtotstarbega OS – soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, katastrisihtotstarbega tootmismaa 100%. Varem oli Võidu tänava piirkond üldplaneeringuga reserveeritud elamuehituse reservmaaks (tl 86 p). Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on Adven Eesti AS (tl 86).
  6. OÜ Ardis Konsultatsioonid (edaspidi kaebuse esitaja I), OÜ Nemesten (edaspidi kaebuse esitaja II), ja Mihkel Miilpalu (edaspidi kaebuse esitaja III) esitasid 20.02.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Kunda Linnavolikogu 21.01.2013 otsuse nr 01 tühistamist.
  7. OÜ-le Ardis Konsultatsioonid (edaspidi kaebuse esitaja I) kuuluvad kinnistud asukohaga Võidu tn 6 ja Kasemäe tn
  8. OÜ Nemesten (edaspidi kaebuse esitaja II) kasutab OÜ Ardis Konsultatsioonidele kuuluvat kinnistut asukohaga Kasemäe tn 7 ning seal asub eakate kodu Villa Alfred. Mihkel Miilpalule (edaspidi kaebuse esitaja III) kuulub vallasvarana Võidu 12 olemasolev hoone. Kaebajad leiavad, et otsuse vaidlustamine puudutab eelkõige planeeritava katlamaja naaberkinnistute omanike ja elanike huve ja õigusi. Eelnevalt on olnud planeeringuala linna üldplaneeringus elamumaa, planeering muudaks selle tööstusmaaks. Samuti on kaebajad juhtinud tähelepanu detailplaneeringu menetlemise ajal tehtud menetlusvigadele. OÜ Ardis Konsultatsioonid on oma kinnistud Võidu ja Kasemäe tänavale ostnud juba 2010 ja 2009 ning OÜ Nemesten eakate kodu Villa Alfred tegutseb Kasemäe tn. 7 kinnistul juba 3 aastat. Kunda Linnavolikogu on teinud otsuse detailplaneeringu kehtestamisel lähtudes pigem Adven Eesti AS majanduslikest huvidest kuivõrd muudest kaalutlustest (tl 67).
  9. Kaebajad leiavad, et katlamaja rajamine Võidu tn rikub nende õigusi, kuna Võidu tänav ei ole katlamaja rajamiseks sobilik koht. Tegemist on elamurajooniga. Vastustaja ei ole katlamaja planeerimisel ja otsuse vastuvõtmisel kaalunud piisava põhjalikkusega naabruspiirkonnas paiknevate kinnistute omanike ja üürnike huve. Vastustaja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust kaasata ja teha planeeringu koostamisel koostööd planeeritava maa- ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul puudub vajadus 14 aastat kehtinud üldplaneeringu muutmiseks.
  10. Kaebaja III leiab, et kehtestatud detailplaneering riivab oluliselt talle kuuluva, Võidu 12 asuva elamumaa funktsiooniga hoone kasutusvõimalusi ja arenguperspektiivi. Kunda linnas Võidu 12 hoone näol on tegemist kolmekorruselise 56 toaga külalistemajaga. Hoone on ostetud kindla plaaniga pakkuda seal majutusteenust. Majutusteenust on plaanis pakkuma hakata hiljemalt Kunda reisisadama avamisega, millega kaasneb väga suur vajadus majutusele Kunda linnas. Reisisadama ja laevaliinide (Kunda-Kotka –Kroonlinna) tulekut kinnitati ka eri osapoolte poolt viimasel Lääne –Virumaa arengukonverentsil, mis toimus septembris
  11. Kuna hoones on olnud võõrastemaja ja hoone paikneb Kunda linna sissesõidu alguses, on see linna sisenedes esimene maja ning asukohajärgselt majutusteenuse pakkumiseks väga perspektiivne ehitis. Planeeritav piirkond (kaebajale III kuuluva Võidu 12 olemasoleva hoone) on Kunda linna üldplaneeringus ette nähtud elamuehituse reservmaa-alaks, mis piirneb põhja poolt ärimaaga ja lääne poolt haljasmaaga (parkide, haljasalade maa, parkmets). Lisaks, niigi läheduses paikneva- 2 tele tööstusallikatele on täiendava õhusaasteallika lisamine lubamatu ja rikub kaebaja, kui kinnisvara omaniku õigusi oma vara kasutada ja käsutada ning õiguspärast ootust kehtiva üldplaneeringu kontekstis. Planeeringu menetlemisel tehtud ebapiisavalt koostööd naabritega, sh kaebajaga III, ning teavitamine on tõenäoliselt toimunud vigadega, kuna süstemaatilise kohaliku ajakirjanduse jälgijana ei ole ta näinud piisavalt esinduslikult esitatud ajaleheteateid kõnealuse detailplaneeringu kohta. Menetlusviga on selles, et sedavõrd olulise võimaliku keskkonnamõjuga objekti puhul on jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning puudub ka KSH mittealgatamise otsus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavasisulise teate avaldamise nõue tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtumissüsteemi seadusest § 35 lg
  12. Seega on planeerimisprotsessis tehtud oluline menetlusviga ja planeeringu kehtestamisotsus tuleb tühistada. Kaebaja III leiab ka, et katlamaja planeeringuala on ainus koht, kuhu tema saaks rajada parkla.
  13. Kaebajad paluvad kohtul tühistada detailplaneering eelnevalt väljatoodud põhjustel. Kaebajad ei esita menetluskulu nõuet.
  14. Vastustaja Kunda linn ja kolmas isik Adven Eesti AS paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et Adven Eesti AS on seni soojust tootnud Kunda vanas maagaasikatlamajas. Suurte võrgukadude tõttu peeti vajalikuks hakata katlamaja ümber ehitama ning kuna katlamaja tuleb niikuinii ümber ehitada, otsiti sellele paremat asukohta. Uues katlamajas hakataks soojust tootma puiduhakkest, mille tulemusel oleks soojuse hind madalam kui maagaasikatlamaja tegevuse jätkamisel. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lõikele 1 koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Seega loob kehtestatud detailplaneering sellest puudutatud isikutele detailplaneeringus määratletud õigusi. Kunda Linnavolikogu 21.01.2013 otsuse nr 01 „Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu kehtestamine“ kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks rajada 0,85 ha suurusele riigi omandis olevale maale biokütusel katlamaja. Kui kohus otsustaks Võidu tänavale katlamaja rajamist lubava detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistada, ei kehtiks ka moodustatud kruntidele määratud ehitusõigus, mis võimaldaks vaidlusalusele maa-alale ehitada soojusenergia tootmiseks vajalikke hooneid. Niisiis ei saaks Adven Eesti AS hakata vaidlustatava detailplaneeringuga ettenähtud asukohas odavamalt soojust tootma. Antud juhul on vaidluse all planeeringu kehtestamise otsus, millega muudetakse katlamaja rajamise eesmärgil elamuehituse reservmaa tootmismaaks.
  15. Vastustaja leiab, et kaebajatel I ja II on vähemalt puutumus kaevatava haldusaktiga, kuid kaebaja III ei ole oma kaebeõigust põhistanud. Mihkel Miilpalule kuuluv ehitis Võidu tn 12 kui vallasasi seisab kasutuseta (vt DP lk 3). Kasutuseta laguneva ehitise puhul on keeruline isegi teoretiseerida, milliseid kaebuse esitaja III subjektiivseid õigusi selle lähistele uue ehitise püstitamine võiks rikkuda. Kaebuses on tuginetud eelkõige üldiste huvide kaitsele.
  16. Kaebuse esitajad ei ole esitanud omapoolset arvamust, milline kaalutud alternatiividest võinuks olla kaugküttekatlamajale parem asukoht. Samuti ei ole nad konkreetselt vaidlustanud DP lk 3234 katlamaja sobivuse hindamise kriteeriume ega nende hindamist (DP lk 34 tabel) ega seadnud kahtluse alla ka DP koostaja, arendaja ja vastustaja pädevust neid kriteeriume hinnata. Neil põhjustel leiab vastustaja, et kaebuse esitaja väited katlamaja asukohavaliku osas on põhjendamatud ja tõendamata.
  17. Katlamaja asukohavalik on teostatud õigesti. Kaebuse esitajad I ja II on püüdnud luua kohtuistungil eksitavat muljet sellest, justkui hooldekodu, millega seotud õiguste rikkumisele tuginedes kaebus on esitatud, asub planeeritava katlamaja kõrval. Tegelikult see nii ei ole. Maa-ameti avalikust kaardirakendusest (vt ka DP lk 18 joonised 1 ja 6) on võimalik näha, et hooldekodu ja planeeritava katlamaja vahel asuvad veel kaks krunti ja hoonet (katastriüksused nr 34501:007:0004 ja nr 34501:007:0006). Vähemalt planeeritava katlamaja kõrval asuval katastriüksusel nr 34501:007:0006 Võidu 8 olev ehitis on kasutuseta (DP lk 3, omanik Svetlana Khakimi). Kaebuse esitajad I ja II väitsid kohtuistungil, et neile ei ole olnud DP algatamisotsus kättesaadav. Vastus- 3 taja arvates on see ebausutav, arvestades, kui põhjalikult on kaebuse esitajad I ja II olnud DP menetluses esindatud. Kaebuse esitajad I ja II pidid teadma, et DP algatamise otsus eelneb DP avalikele aruteludele ja kui neil seda dokumenti ei olnud, kuid see oli nende hinnangul vajalik, oleksid nad saanud selle taotleda. DP algatamine on avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes ja kohalikus ajalehes (DP lk 39, 42). Vastustaja leiab, et ta ei ole rikkunud õigusaktides sätestatud korda isikute kaasamisel ja teavitamisel DP menetluses.
  18. Vastustaja rõhutab, et kaasamist ja teavitamist on käsitlenud ka DP üle järelevalvet teostanud Lääne-Viru maavanem oma
  19. jaanuari 2013 kirjas nr 12- 2/2013/127 ja märkinud, et järelevalve teostaja hinnangul on kohalik omavalitsus täitnud planeerimisseaduses sätestatud avalikustamise nõuded (DP lk 101).
  20. oktoobri 2013 kohtuistungil on kaebuse esitajad I ja II ette heitnud naaberkinnisasjade ja naaberelanike kaasamata jätmist (Võidu tn 8 omanik, M. Miilpalu). Kaebajad ja avalikkus on detailplaneeringu arutamisele nõuetekohaselt kaasatud.
  21. Kaebuse esitajad I ja II on väitnud, et nende hinnangul ei ole DP kehtestamise otsus piisavalt motiveeritud. Vastustaja sellega ei nõustu. Haldusakti motiveerimine ei ole asi iseenesest, vaid selle eesmärk on Riigikohtu praktika kohaselt tagada haldusaktist arusaamine ja selle kontrollitavus. Kaebuses ja kohtuvaidluses ei ole tõusetunud küsimust, et kaebuse esitajad ei oleks haldusaktist aru saanud. Arusaamist kinnitab ka põhjalik ja sisuline kaebus. Haldusaktist nähtuvad selgelt ka haldusorgani motiivid-kaalutlused, millest on otsuse tegemisel lähtutud. Menetluse jooksul ei ole kaebuse esitajad viidanud ühelegi oluliselt asjaolule, mida vastustaja oleks pidanud olulise asjaoluna haldusmenetluse seaduse § 4 alusel arvestama, kuid mida ei tehtud. DP kehtestamisel on järgitud kõiki planeerimisseaduse ja teiste seaduste nõudeid. Seega on etteheited menetlusnormide rikkumisele põhjendamatud.
  22. Vastustaja palub kaebajatelt välja mõista menetluskulu summas 3000 € (tl 250).
  23. Kaasatud haldusorgan Lääne-Viru maavalitsus leiab, et maavalitsus on 16.01.2013 andnud detailplaneeringule heakskiidu, kuid soovitanud haldusorganil kaaluda, kas valitud katlamaja asukoht on ikka kõige sobivam linnas. Asukoha valik on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning siin ei saa maavalitsus määrata, kuhu midagi ehitada kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil (tl 70). KOHTU PÕHJENDUSED
  24. Kõigepealt lahendab halduskohus kaebajate kaebeõiguse küsimuse. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad ei ole praeguse planeeringulahendusega hõlmatud maa-alal asuvate kinnistute omanikud.
  25. Planeeringuga moodustatakse riigi omandis olevale maale krunt kaugküttekatlamaja teenindamiseks, asukohaga Kunda Võidu 10 pindalaga 5300 m². Krundile määratakse tootmismaa sihtotstarve (tl 87). Hoonete suurim lubatud arv krundil 2-põhihoonet ning abihoone. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kokku 350 m², hoonete/rajatiste suurim lubatud kõrgus 9 m, korstna kõrgus 20 m ( tl 22 jj).
  26. Planeeringulahendusega hõlmatud maa-alal asuva Võidu 8 asuva kinnistu omanik ei ole planeeringu kehtestamise otsust vaidlustanud.
  27. Planeeringulahendusega hõlmatud maa-alal asuva Võidu 12 ( kaebaja III) asuv ehitis on vallasasi. Kohus nõustub siin vastustajaga, et Mihkel Miilpalule kuuluv ehitis Võidu tn 12, kui vallasasi seisab kasutuseta (vt DP lk 3) ja kasutuseta laguneva ehitise puhul on keeruline teoretiseerida, milliseid kaebuse esitaja III subjektiivseid õigusi selle lähistele uue ehitise püstitamine võiks rikkuda. Kaebuses on tuginetud eelkõige üldiste huvide kaitsele. Kaebaja on ekslikult väitnud, et niigi läheduses paiknevatele tööstusallikatele on täiendava õhusaasteallika lisamine lubamatu ja rikub kaebaja III, kui kinnisvara omaniku, õigusi oma vara kasutada ja käsutada ning õiguspärast ootust kehtiva üldplaneeringu kontekstis. Kaebajale III kuuluv Võidu 12 hoone ei ole kinnisasi, vaid vallasasi. Kaebaja III ei ole, vaatamata temale maa ostueesõigusega avalduse lahendamise 4 viivitusega, kohtule eraldi kaebust ega asjaga seotud omaette nõuet esitanud. Seega loeb kohus samal põhjusel asjassepuutumatuteks kaebaja väited vaidlustatud detailplaneeringule aluseks olnud üldplaneeringu menetlusnormide väidetava rikkumise kohta.
  28. PlanS § 26 lg 1 annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib PlanS § 26 lg 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab.
  29. Seega loob PlanS § 26 lg 1 nn populaarkaebuste esitamise võimaluse. Kaebajad ongi pöördunud kohtusse avalike huvide kaitseks.
  30. Kaebajad on leidnud, et haldusorganil puudus vajadus 14 aastat kehtinud üldplaneeringu muutmiseks läbi kehtestatud detailplaneeringu, millega muudetakse katlamaja rajamise eesmärgil elamuehituse reservmaa tootmismaaks. Kaebajad on ka leidnud, et Võidu tänav ei ole katlamaja rajamiseks kõige sobilikum asukoht. Pole kaalutud alternatiivseid asukohti linnas. Haldusorgan on jätnud algatamata KSH ja puudub KSH mittealgatamise otsus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldusorgan pole kaasanud ja teinud koostööd planeeritava maa-ala elanike ja kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, haldusakt on motiveerimata ja on õigusvastane.
  31. Riigikohus on leidnud, et populaarkaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt kaebajate õigusi rikub või vabadusi piirab.
  32. Kehtestatud detailplaneering teeb ettepaneku Kunda linna üldplaneeringu muutmiseks alljärgnevaatel põhjustel: kuna planeeritav ala asub tsemendi tehase sanitaarkaitse tsoonis, mille kaitsevööndi nõuded piiravad elamute ehitamist planeeritavale alale; tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja rändest on Kunda linna elanikkond vähenemise tendentsis. Puudub vajadus uute elamumaade järele; planeeringu ala asub jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Planeeringu ala on kaetud loodusliku rohumaaga, on heakorrastamata ja hakkab võsastuma. Planeeringuga tagatakse antud ala heakord; planeeringu ala asub kaugkütte soojatorustike võrgu hargnemise läheduses, jääb tootmis- ning elamupiirkondade ülemineku tsooni, ning võimaldab katlamaja tööks vajaliku tooraine transporti ilma raskeveokite sisenemiseks elamupiirkondadesse; kohalikul biokütusel töötava katlamaja keskkonna saastekoormus on väiksem kui hetkel soojavarustuse tootmiseks kasutatavate fossiilsete kütuste korral. Vaidlusaluse detailplaneeringuga muudetakse Kunda linna üldplaneeringut planeeritava krundi ulatuses elamuehituse reservmaast tootmismaaks, kusjuures detailplaneering ei sea vajadust üldplaneeringu teksti muutmiseks (tl 85 jj).
  33. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-12-07).
  34. Vaidlusalusel juhul ongi vastustaja kehtestanud Kunda linna üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu eesmärgiga rajada biokütusel katlamaja (tl 22 jj). Planeeringuga on kavandatud moodustatud kruntidele määrata alltoodud ehitusõigus: planeeringuga moodustatakse jätkuvalt riigi omandis olevale maale katastriüksus kaugküttekatlamaja teenindamiseks sihtotstarbega OS – soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, katastrisihtotstarbega tootmismaa 100%. Varem oli Võidu tänava piirkond üldplaneeringuga reserveeritud elamuehituse reservmaaks (tl 86 p).
  35. Vaidlust ei ole selles, et uue biokütusel põhineva kaugküttekatlamaja rajamine Kunda linna Võidu 10 on avalikes huvides.
  36. Kohtu hinnangul ei anna kaebajate toodud asjaolud ja väited alust kaebust rahuldada ja kohus põhjendab seda järgnevalt. Kaebajate põhiväide seisneb selles, et nende hinnangul on detailplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane, kuna see ei sisalda haldusakti motiveeringut ja sellest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine Võidu tänava kaugküttekatlamaja asukoha valikul. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsustes korduvalt selgitanud, et erilist tähtsust omab haldusakti motiveerimine kaalutlusõiguse alusel väljaantavate haldusaktide puhul. Samas on ta täpsustanud, et 5 haldusakti motiveering võib tuleneda ka dokumentidest, mis on sellele lisatud ja kättesaadavad. Riigikohus on oma 17.05.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-05 leidnud punktis 17, et „…ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral, on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist.” Samas punktis on Riigikohus selgitanud, et „Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest.”
  37. Kohus leiab, et vastustaja on oma 21.01.2013 otsuse 01 „Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu kehtestamine“ p-s 5 viidanud sellele, et otsuse lahutamatuteks lisadeks on Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneering koos lisadega ning otsuse seletuskiri (tl 23 p).
  38. Haldusmenetluse seadus § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda ainuüksi põhjusel, et see ei vasta vorminõuetele ja nimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et antud asja materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud otsuses (tl 22 jj) toodud õiguslikud ja faktilised alused ning kaalutlused, kaevatav haldusakt vastab vorminõuetele ning on motiveeritud. Kaebajatele on nähtuvalt nende poolt kohtule esitatud materjalidest olnud kättesaadavad Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu materjalid.
  39. Kohus leiab, et nendes on piisava selgusega toodud planeeringu eesmärgid ja motiivid. Samuti nähtub kaebusest, et kaebuse esitajatele on olnud arusaadavad nii haldusakti eesmärk kui sisu. Kaebajad on olnud kaasatud detailplaneeringu menetlusse, nad on olnud teadlikud erinevatest menetlusetappidest, neile on jagatud seletusi vastu võetud detailplaneeringu sisu kohta ja juhitud tähelepanu vastuväidete ja ettepanekute esitamise võimaluste kohta.
  40. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebajad I ja II esitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ja ettepanekuid (tl 128 jj), mille tagasilükkamist või heakskiitmist on vastustaja eraldi põhjendanud (tl 129-130). Lääne-Viru Maavalitsus on teostanud vaidlustatud detailplaneeringule järelevalvet kahel korral. Maavanem on 16.01.2013 andnud detailplaneeringule heakskiidu, soovitades haldusorganil kaaluda, kas valitud katlamaja asukoht on ikka kõige sobivam linnas. Asukoha valik on aga kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning siin ei saa maavalitsus määrata, kuhu midagi ehitada kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil (tl 70, 136 jj).
  41. Kaebajad heidavadki vastustajale ette, et ei ole korrektselt kaalutud vaidlusaluse Võidu tänava kaugküttekatlamaja asukohta ja muid alternatiivseid asukohti.
  42. Vaidlusaluses detailplaneeringu menetluses ei ole menetlusvigu, kuna kaugküttekatlamaja asukoha osas tegi valiku Kunda linnavolikogu 12.12.2011, kui algatas oma otsusega nr 14 kavandatava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu. Kohus nõustub vastustajaga selles, et planeeritava katlamaja asukoht Võidu tänaval on parim võimalik valik neljast reaalsest valikust ning vastustaja ei ole katlamaja asukoha valiku tegemisel õigusakte rikkunud. Kaugküttekatlamaja asukoht peab vastama konkreetsetele kriteeriumidele, mille järgi katlamaja asukoha sobivust hinnata (vt DP lk 32-33; tl 102 jj). Kaebuse esitajate poolt viidatud nö viies alternatiiv Kalmistu teel eramute lähedal (tl 6) ei leidnud vastustaja poolt käsitlemist reaalse alternatiivina. Kolmas isik on kohtuistungil märkinud, et uus alternatiivne asukoht, kalmistu ja eramute lähedal ei ole asukohana kaalutud, kuna seal on teisi miinuseid (tl 251).
  43. Kohus nõustub Lääne-Viru Maavalitsuse seisukohaga, et katlamaja asukoha valik on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning siin ei saa maavalitsus ega ka kohus määrata, kuhu midagi kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ehitada.
  44. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ei ole mõeldav, kui kaebuse esitajad viitavad mõnele muule Kunda linnas asuvale vabale krundile, võiks seetõttu seada kahtluse alla reaalsete alternatiivide valiku ja hindamise haldusorgani poolt. Arendajal, kui ka Kunda linnal on kahtlemata huvi leida katlamaja jaoks sobivaim asukoht. Seega, kui reaalselt oleks katlamaja rajamiseks esitatavatele kriteeriumidele vastav ja Võidu tn asukohast parem asukoht olemas, siis oleks haldusorgan otsustatud selle kasuks. Võidu tn 10 asukoht on osutunud parimaks asukohaks asjakohaste kriteeriumite hindamise tulemusena. 6
  45. Planeerimismenetluses ja ka enne DP algatamist on katlamaja võimalikud asukohad välja selgitatud ja hinnatud. Sellele viidatakse DP lk 3 (p 3). DP lisaks 2 on asukoha alternatiivide võrdlus (DP lk 32-34). Leheküljel 32 märgitakse, et „Lisaks kunagise katlamaja asukohale (Jaama tn 12A) esitati 13.05.2011 kolm uut võimalikku asukohavarianti (vt lisa 2.1).“. Alternatiivsed asukohad on märgitud kaardil (DP lk 32 joonis 1). DP lk 32-33 on selgitatud kasutatud hindamismudelit ja kriteeriume. Asukoha alternatiivide tabel on toodud DP lk 34, tabel 1, ning selles on analüüsitud nelja alternatiivset asukohta. Kunda Linnavalitsuse vastuses OÜ-le Ardis Konsultatsioonid ja OÜ Nemesten
  46. oktoobrist 2012 nr 7-1.2/1086 märgitakse: „Asukohavalikute hindamisel planeeringu ettevalmistamise etapis kaaluti erinevaid asukohti, mis paiknesid mastaabis küll lokaalsel territooriumil so. KNC territoorium ning Kasemäe tn 10 koha-aadressiga krunt.“ (DP lk 71, tl 122 jj). Asukohaalternatiivide varasemale kaalumise viitavad ka avalike arutelude protokollid:
  47. jaanuari 2013 avaliku arutelu protokollis märgitakse Arbo Reino (Adven Eesti) sõnavõtus: „Ajalooliselt paiknes katlamaja tehase taga, mis paikneb põhitarbijast diametraalselt kaugel., oleme renoveerinud torustikke põhiosas 2009-2010, üle kilomeetri uusi torustikke, aga dramaatiliselt see võrgukadude olukorda ei parandanud ja seoses sellega, kuna katlamaja tuli niikuinii ümber ehitada hakkasime otsima katlamajale uut krunti. Kaalumisel oli 4 alternatiivi ning valitu teistest ülekaalukalt parim.“ (DP lk 91, tl 132 jj).
  48. septembri 2012 protokollis märgib P. Vilmer: „Kui seda kohta plaaniti, siis olin ma ka selle juures ehk pakutud oli ka lage plats Võidu tn vahel. Miks tarbijatele võimalikult lähedale, siis sellepärast, et trassid oleksid maksimaalselt lühemad. Iga meeter trassi toob täiendava energiakulu hoolimata sellest, kui hästi või halvasti need torud ka soojustatud ei ole, annavad nad mingi soojuse maasse, mida meil ei ole vaja. Mida rohkem on trassikadusid, seda kõrgemad on soojahinnad.“ (DP lk 66, tl 119 p). Samas protokollis vastab J. Vellak U. Hangi küsimusele „Kas see oli ainuke mis välja pakuti ?“ järgmiselt: „Ei, kaalumisel oli ka üks Kasemäe tänaval paiknev krunt, aga valik on tehtud praeguse asukoha kasuks, kuna paiknes asustusele veel lähemal.“ (DP lk 67, tl 120). K. Reinberg küsis samal arutelul: „aga kas esialgsel koosolekul asukoha valimisel ei võetud üldse arvesse, et lähedal paikneb 30 hoolealusega hooldekodu?“ (DP lk 67, tl 120). Kaebuse esitajad ei ole esitanud omapoolset arvamust, milline kaalutud alternatiividest võinuks olla kaugküttekatlamajale parem asukoht. Samuti ei ole nad konkreetselt vaidlustanud DP lk 32-34 katlamaja sobivuse hindamise kriteeriume ega nende hindamist (DP lk 34 tabel) ega seadnud kahtluse alla ka DP koostaja, arendaja ja vastustaja pädevust neid kriteeriume hinnata. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajate väited katlamaja asukohavaliku osas on põhjendamatud ja tõendamata.
  49. Kohus nõustub vastustajaga, et isiklike õiguste kaitseks esitatud kaebuse puhul saab kohus kontrollida selle sama isiku õiguste väidetavat rikkumist, mitte kolmandate isikute õiguste rikkumist. Võidu 8 omanik Svetlana Khakimi õiguste kaitset kohtus ei saa taotleda kaebajad. Samas ei pea kohus eluliselt usutavaks, et arvestades kogu DP teavituskampaaniat kohalikus ajakirjanduses, tähitud ja tavakirjade saatmist, ühise kaebuse esitamist kaebajatega I ja II, kes aktiivselt planeerimismenetluses osalesid, ei saanud kaebuse esitaja III teada planeerimismenetlusest enne DP kehtestamise otsuse saamist. Vaidlust ei ole selles, et DP algatamine on avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes ja kohalikus ajalehes (DP lk 39, 42). Vastustaja ei ole rikkunud õigusaktides sätestatud korda isikute kaasamisel ja teavitamisel DP menetluses. Kohus nõustub arvamuse andnud Keskkonnaametiga, et planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS) § 33 lg-e 2-5 kohaselt, seetõttu KSH algatamine pole kohustuslik (tl 112).
  50. Haldusaktist nähtuvad selgelt ka haldusorgani motiivid-kaalutlused, millest ta on otsuse tegemisel lähtunud. Menetluse jooksul ei ole kaebuse esitajad viidanud ühelegi olulisele asjaolule, mida vastustaja oleks pidanud olulise asjaoluna haldusmenetluse seaduse § 4 alusel arvestama, kuid mida ei tehtud. DP kehtestamisel on järgitud kõiki planeerimisseaduse ja teiste seaduste nõudeid. Seega on etteheited menetlusnormide rikkumisele põhjendamatud. Planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida pla- 7 neeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Üldjuhul ei saa kohus haldusorgani asemel muuta planeeringulahendust. Seetõttu leiab kohus, et kaebajad ei ole suutnud tõendada, et haldusakti õiguspärasuse eeldused on täitmata. Kaebus jääb rahuldamata.
  51. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad nende enda kanda. Vastustaja on esitanud kohtule taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 3000 €. Kaebajad vaidlesid kohtuistungil kohtukulude väljamõistmisele vastu. Kaebajad leidsid, et nad pole süüdi selles, et linnal pole oma juristi, pädev ametnik oleks võinud kaebusele vastuse koostada ning menetluskulu on liiga suur. Kaebajad palusid kohtukulud jätta haldusorgani enda kanda.
  52. Kohus nõustub kaebajatega ja on seisukohal, et käesolev vaidlus ei olnud keeruline. Kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud enda esindamisega kohtuistungil ja kirjalikus menetluses ise hakkama saama. Seega vastustaja oleks pidanud suutma käesolevat asja oma igapäevase töö raames lahendada. Seetõttu jätab kohus tuginedes muuhulgas väljakujunenud kohtupraktikale HKMS § 109 lg 6 alusel kaebajatelt kohtukulud välja mõistmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.