Obsah (14)

§ 688§ 674§ 93§ 196§ 116§ 6§ 13§ 678§ 679§ 680§ 690§ 88§ 195§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. märtsil 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei

§ 688lg 3 alusel summas 17 139 GBP.

Kostja on jätnud täitmata

§ 674kohustused.

Hageja on jäänud ilma 17 139 GBP suurusest agenditasust, mida hageja oleks õigustatud saama kliendi Xxxltd pealt, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud ja hageja ei oleks olnud sunnitud lepingut üles ütlema. Samuti nõuab hageja lahkumishüvitise tasumist

§ 688lg 1 alusel.

Agenditasu maksed kostjalt hagejale tuli lepingu kohaselt teostada hiljemalt iga kalendrikuu 25.ndaks kuupäevaks. Igakordse agenditasu suuruse kohustus välja arvutama kostja. Isegi kui kostja arvestas agenditasu suuruse kokku valesti ning hageja esitas seetõttu ka oma arve valele summale, ei tähenda see seda, et hageja ei võiks nõuda seda agenditasu, millele tal lepingu ja seaduse kohaselt õigus on. Kostja ei ole esitanud hagejale pretentsioone ega selgitusi selle kohta miks aprillist 2009 agenditasu maksmine katkestati. Hageja on pidanud „first in first out“ raamatupidamismeetodit. See tähendab, et hageja on katnud kostja maksetega kõigepealt eelnevad võlad ja lugenud kõik eelnevad arved tasutuks ja jätnud raamatupidamises üles viimased arved. Hageja täpsustas oma nõuet 12.11.2012.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis, millises hageja suurendas oma agenditasude nõuet 40 053 GBP võrra. Kokku moodustab hageja nõue 150 752 GBP. 14.12.2012.a menetlusdokumendis vähendas hageja agenditasu nõuet 24 000 GBP võrra. Täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 126 752 GBP, millest saamata jäänud agenditasu moodustab summas 40 452 GBP ja lahkumishüvitis kogusummas 86 300 GBP. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et ta täitis agendilepingut nõuetekohaselt ning kostjal puuduvad hageja ees mistahes võlgnevused. Agendilepingu järgi võlgneb hageja kostjale 77,85 GBP. Agendilepingu p 4 sätestab, et agenditasu on 6% laekunud arvetest. Arvete summast tuli lahutada kõik krediidisummad, tagasimaksed ja hinnaalandused. Agenditasu arvestatakse laekunud ja mitte pelgalt esitatud arvete alusel, mis on kooskõlas ka majandussuhete praktikaga. Hageja peab selgelt teatama, mis ajaperioodi eest on tal agenditasu saamata jäänud. Kui hageja teatab, et ta nõuab agenditasu ka varasema perioodi eest kui 2009 aasta, palub kostja kohaldada aegumist. Hageja nõue ajavahemiku eest 01.03.2004 kuni 31.12.2005 on aegunud. Hageja saab nõuda saamata jäänud agenditasu ainult perioodi eest alates 01.01.2006 kuni agendilepingu lõppemiseni, sõltuvalt sellest, mis lepingupoole ülesütlemisavalduse alusel see leping lõppes. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 2 (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2004.a müügiagendi lepingu (I kd t/l 5-7, 8-10, 91-93, 94-96) ning et antud leping on lõppenud (I kd t/l 13-15, 16-18, 19, 20). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus selles, kumb lepingupool on lepingut rikkunud ning kelle lepingu ülesütlemine on kehtiv. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus saada agenditasu summas 40 452 Suurbritannia naela (edaspidi GBP), lahkumishüvitist 69 161 GBP ning kahju hüvitist 17 139 GBP.
4. Riigikohus on 03.10.2012.a. lahendis 3-2-1-94-12 p. 55 leidnud, et on lubatav raha nõudmine hagis välisvääringus. Antud juhul ei vaidle pooled nõude vääringu üle nagu ka selle üle, et see vastab mh

§ 93lg 1 nõuetele, st tegemist on kehtiva vääringuga.

Ka on pooled eelpool osundatud leping p. 4 leppinud kokku vahendustasu maksmise Inglise naelsterlingites, mistõttu on lubatav raha nõudmine Suurbritannia naelades (edaspidi GBP). Kohus annab esmalt hinnangu lepingu lõpetamisele, seejärel agenditasu nõudele, lahkumishüvitise ja kahju hüvitamise nõudele. 6. Võlaõigusseaduse (

) § 670 lg 1 järgi agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.

§ 196

lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. 7. Nagu nähtub eelpool osundatud sättest vajab lepingu erakorraline ülesütlemine eraldi ülesütlemise põhjust. Mõjuvaks põhjuseks loetakse üldjuhul lepingu rikkumist. Lepingu olulise rikkumise puhul ei pea järgima etteteatamistähtaega. Müügiagendi lepingu p 7 kohaselt on mõlemal osapoolel õigus käesolev leping lõpetada, saates tähitud kirja teisele osapoolele, sellisel juhul lõpeb leping automaatselt 12 kuud pärast taolise kirjaliku teatise kuupäeva. Osundatud lepingu p 9 järgi kuulub leping Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla. Seega tuleb antud juhul juhinduda

vastavatest sätetest. 8. Hageja on lepingu üles öelnud 10.12.2009.a. kirjaga, millise kohaselt on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas pole tasunud agenditasu, ka on rikutud

§ 674tulenevaid kohustusi (I kd t/l 13-15, 16-18).

Kostja on seisukohal, et tema on lepingu üles öelnud, kuivõrd ta on saatnud 21.12.2009.a. hagejale teatise, millise kohaselt on lepingu lõpetamise aluseks hageja tegevus (I kd t/l 19, 20). Mõlema poole kirjade sisust tulenevalt, ei näe kumbki pool lepingu täitmise jätkamist võimalikuks ja pole pidanud mõistlikuks anda täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Seega esineb antud juhul

§ 116

lg 2 p 4 sätestatud asjaolu, mis võimaldab lepingu erakorraliselt üles öelda täiendava tähtaja andmiseta

§ 196lg 2 alusel.

3 9. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejapoolne lepingu ülesütlemine toimunud õiguspäraselt. Nagu nähtub hageja 10.12.2009.a. kirjast on tasumata summad suured, samuti ei ole kostja edastanud hagejale müügiinformatsiooni (mudelifotod, hinnad, tekstiili proovilapid, mida lubati 2008.a.). Samas eitab kostja lepingu rikkumist ning leiab, et temal võlgnevust hagejale ei esine. Seega on tegemist sellise kohustuse täitmata jätmisega, mis annab aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus on seisukohal, et 21.12.2009.a. kostja kirja hagejale ei saa käsitleda lepingu lõpetamise teatena, kuivõrd nimetatu on kostja vastus hagejapoolsele lepingu lõpetamise teatisele (I kd t/l 19, 20). Seega on leping lõppenud 10.12.2009.a. hagejapoolse ülesütlemise tulemusena ning seetõttu, et kostja oma kohustusi ei täida, s.t. ei tasu agenditasu ning on rikutud

§ 674sätestatud kohustusi.

Kostja vastupidist tõendanud ei ole, vaid on asunud tagantjärele õigustama omapoolsete kohustuste mittetäitmist. 10. Hageja väidetel on täielikult tasumata 30.04.2009.a., 31.05.2009.a., 30.06.2009.a., 31.07.2009.a., 31.08.2009.a., 30.09.2009.a., 31.10.2009.a., 30.11.2009.a. arved (I kd t/l 75-82). Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et alates 2009.a. algusest on kostja asunud lepingu p. 4 tõlgendama endale soodsamalt ning teostama ümberarvestusi ning lõpetanud tavapäraselt tasu maksmise (I kd t/l 195). Kohus asub seisukohale, et nimetatu ei ole kooskõlas

§ 6

, § 25 ja § 76, kuivõrd kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Samuti saab lepingut muuta üksnes lepingupoolte kokkuleppel vastavalt

§ 13lg 1.

Kostja selliselt toiminud ei ole. 11.

§ 678

lg 1 kohaselt on agendil õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundajaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent. Kindlustusagendil on õigus agenditasule üksnes tema poolt vahendatud või tema käsundiandja nimel sõlmitud lepingute eest. 12. Poolte vahel 01.03.2004.a sõlmitud müügi-agendilepingu punkt 4 kohaselt arvestades siin loetletud teenustega, mida agent osutab, kohustub eksportija agendile maksma vahendustasu summas 6% kogu müügitegevuse pealt, mida agent territooriumil perioodi jooksul teostab, välja arvatud ülaltoodud lõigus 2 märgitud juhtudel. Vahendustasu arvutatakse agendi pool territooriumil müüdud toodete eest eksportijale väljamaksmiseks esitatud netoarvete summa põhjal. Netoarve summaks peetakse netosummat, mis kuulub taolise arve alusel tasumisele, ja millest on maha arvestatud igasugused krediidisummad, hinnaalandused ja soodustused. Vahendustasu makstakse Inglise naelsterlingites. Agendi vahendustasu arvutatakse ühe kuu lõikes, vastavalt eksportija poolt eelneva kuu jooksul tarbitud toodete eest esitatud arvetel olevatele rahasummadele. Agendi vahendustasu makstakse iga kalendrikuu 25 päeval (I kd t/l 8-10, 94-96). 13.

§ 679

lg 1 kohaselt agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud, lg 6 kohaselt agendi nõue agenditasule muutub sissenõutavaks selle kuu viimasel päeval, millal vastavalt käesoleva seaduse § 682 lõikes 1 sätestatule tuleb arvutada agenditasu suurus.

§ 680

lg 2 kohaselt agenditasu arvutatakse agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingu järgi lepingu teise poole või käsundiandja poolt maksmisele kuuluvalt summalt. Sellest summast arvatakse kõrvalkulud, muu hulgas veo- ja pakendikulud, ning muud maksed maha üksnes juhul, kui need on eraldi välja toodud.

1. Pooltel on erimeelsused eelpool osundatud müügiagendi lepingu p 4 tõlkimisel ja tõlgendamisel. Hageja on arvamusel, et tasu tuleb maksta kõikidelt vahendatud klientidele esitatud arvetelt (I kd t/l 70). Kostja leiab, et tasu tuleb maksta üksnes laekunud arvetelt (I kd t/l 48). Kohus asub seisukohale, et viidatud lepingu p. 4 ei tulene kuidagi, et arved peaksid olema eelnevalt klientide poolt kostjale tasutud ja alles seejärel on hagejal õigus 4 omapoolsele tasule. Kostja nimetatud seisukoht on meelevaldne.
2. Pooltevahelise lepingu p 5 i järgi eksportija väljastab territooriumil müüdud toodete eest arveid klientidele otse ja kliendid maksavad otse eksportijale (I kd t/l 9). Kohus nõustub hagejaga selles, et müügiagendi lepingu kohaselt ei kuulu klientidelt võlgade sissenõudmine hageja kohustuste hulka. Samuti ei vastuta hageja klientide võlgade ees kostjale. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et pelgalt teise poole keeldumine lepingu täitmisest ei ole agenditasu nõuet välistavaks asjaoluks, kui käsundiandjalt võib eeldada lepingu täitmise nõude maksmapanemist. Üldjuhul eeldatakse käsundiandjalt vajadusel oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist ja täitemenetluse algatamist, v.a. juhul, kui vaidluse väärtus on tühine või täitemenetlus ei anna eeldatavasti tulemusi (

III, kommenteeritud väljaanne, lk 138). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on võlgade sissenõudmiseks pöördunud klientide vastu kohtusse või tõendeid selle kohta, et kliendid on maksejõuetud. Kohus on pooltele selgitanud tõendamise ja tõendite esitamise kohustust sealhulgas TsMS § 5, § 230 ja § 231 sätteid nii oma 23.10.2012.a. kohtumääruses (III kd t/l 259) kui ka 20.04.2011.a. kohtuistungil (I kd t/l 194-196) ja 23.01.2013.a. kohtuistungil (III kd t/l 317-319).

1. 05.03.2012.a kohtumäärusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi muuhulgas selgitamaks välja klientidele väljastatud arvete ning tegelikkuses hagejale välja makstud agenditasu vahe (II kd t/l 209-214). 10.10.2012.a esitatud eksperdi arvamuse kohaselt on hageja poolt esitatud arvetest kostja poolt tasumata 64 452 GBP (III kd t/l 3). Eksperdi arvamuse kohaselt tuleb nimetatud summast maha arvestada see vahendustasu osa, mis on arvutatud kostjale klientide poolt tasumata jäänud arvetelt. Ka tuleneb kohtule esitatud ekspertiisiaruandest, et kostja ei esitanud vaatamata eksperdi palvele alusdokumente, mille põhjal oleks saanud kindlaks teha hageja poolt kostjale vahendatud klientidele müügiga seoses kostjale laekumata arvete kogusumma vaatlusalusel perioodil (III kd t/l 5). Seega pole kostja asja kohtulikul arutamisel kuidagi tõendanud, et võlgnevused käesoleval ajal üldse esinevad. Kohus on seisukohal, et ainuüksi kostja poolt hagejale 22.12.2009.a. koostatud arve nimetatut ei tõenda (I kd t/l 109).
2. Hageja on vähendanud 14.12.2012.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis agenditasu nõuet 40 452 GBP, mis on saadud teostatud ekspertiisi käigus eksperdi poolt kindlaks tehtud kostjapoolsete tasumata arvete summast 64 452 GBP ning millest on maha arvestatud 24 000 GBP (III kd t/l 3, 306). Kohus leiab, et antud juhul on hageja nõue kostja vastu agenditasu nõudes summas 40 452 GBP põhjendatud, kuivõrd pooled on sõlmitud lepingus kokku leppinud, et eksportija kohustub agendile maksma vahendustasu summas 6% kogu müügitegevuse pealt, mida agent territooriumil perioodi jooksul teostab. Nimetatust tuleneb, et tähtis ei ole asjaolu, et kostja on saanud klientidelt raha kätte, vaid see, et arved kuuluvad tasumisele. Hagejal ei ole olnud kohustust nõuda klientidelt arvete tasumist. Vaata ka selles osas kohtu seisukohta käesoleva kohtuotsuse p. 14 ja
4. Kostja on esitanud 14.11.2012.a menetlusdokumendis aegumise vastuväite (III kd t/l 296304) ning hageja on sellele vaielnud vastu (III kd t/l 305-307).

§ 690

lg 1 kohaselt agendilepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on neli aastat aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Lepingupooled ei või kokku leppida lühemas aegumistähtajas kui üks aasta. Kohtule esitatud müügiagendi lepingu p. 4 järgi agenditasu vahendustasu arvutatakse ühe kuu lõikes, vastavalt eksportija poolt eelneva kuu jooksul tarnitud toodete eest esitatud arvetel olevatele rahasummadele. Agendi vahendustasu makstakse iga kalendrikuu 25 päeval. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vastavalt nimetatule toiminud. 19. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, kuidas toimus hagejale agenditasu maksmine, kostja on esitanud üksnes kokkuvõtliku arvestuse (I kd t/l 52-53), siis kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et tasutud summadega on hageja katnud varasemad arved ning jätnud raamatupidamises üles viimased arved. Nimetatu on ka kooskõlas

§ 88lg 6.

Seega 5 esineb võlgnevus 2008.a-2009.a agenditasude osas ning need nõuded ei ole

§ 690

lg 1 kohaselt aegunud, kuivõrd hagiavaldus on kohtusse esitatud 18.01.2010.a (I kd t/l 1). 20.

§ 195

lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kõige eelpooltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata agenditasu katteks 40 452 GBP. 21.

§ 688

lg 1 kohaselt agendilepingu lõppemisel on agendil õigus eraldi hüvitisele (lahkumishüvitis), kui: 1) ta on käsundiandja jaoks loonud ärisuhteid uute klientidega või olemasolevaid ärisuhteid oluliselt laiendanud ja 2) käsundiandjal on sellistest ärisuhetest ka pärast agendilepingu lõppemist olulist kasu ja 3) agent kaotab agendilepingu lõppemise tõttu õiguse agenditasule, millele tal oleks olnud õigus lepingu jätkamisel juba sõlmitud või edaspidi sõlmitavatelt lepingutelt isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundiandjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent ja 4) hüvitise maksmine on kõiki asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 688

lg 2 ei või agent nõuda oma tegevuse viimase viie aasta keskmisest aastatasust, lühema lepingu kestuse korral aga kogu lepingu kestuse aja keskmisest aastatasust suuremat lahkumishüvitist. Kui agendileping kestis vähem kui üks aasta, ei või agent nõuda kogu lepingu kestuse aja vältel teenitud agenditasust suuremat hüvitist. 22. Seega on agendil õigus lahkumishüvitisele, kui on täidetud kõik

§ 688lg 1 toodud eeldused ja lahkumishüvitise maksmine ei ole välistatud lõikega 4.

Hageja leiab, et

§ 688

lg 1 toodud eeldused on täidetud: 1) hageja on loonud kostja jaoks ärisuhted uute klientidega; 2) kostja jätkab hageja poolt loodud kliendisuhtes J W Carpenters oma kauba turustamist; 3) hageja kaotab õiguse agenditasudele eelkõige kliendi J W Carpenters’iga tehtud tehingute pealt; 4) hageja ei öelnud agendilepingut üles põhjuseta. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hüvitis summas 69 161 GBP ning hageja on nimetatud summa arvestanud kui kogu lepingu alusel makstud keskmist agenditasu ühe aasta kohta (I kd t/l 71). Kostja vaidleb hageja hüvitisnõudele vastu. 23. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et seadus ei näe ette lahkumishüvitise suuruse arvestamise põhimõtteid ning

§ 688lg 2 sätestab üksnes hüvitise ülemäära.

Poolte kokkuleppe puudumisel tuleks agendile maksta vastavalt asjaoludele mõistlikku hüvitist, arvestades ennekõike agendi poolt loodud ärisuhtest tekkivat tulu, agenditasu arvelt kokkuhoitavat ja agendipoolt saamata jäävat tulu. Kui pooled ei ole suuremas hüvitises kokku leppinud, saab agent nõuda kuni keskmise aastatasu suurust lahkumishüvitist (

III, kommenteeritud väljaanne, lk 150).

1. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on antud juhul kostjale kliente vahendanud ja sellelt on hageja tulu saanud (III kd t/l 276). Ka on hageja kohtule esitanud nimekirja kostjale 2008.a. vahendatud klientidest (I kd t/l 87-88). Kostja nimetatule vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti on hageja kohtule põhistanud agendiarvelt kokkuhoitavat ja agendipoolt saamata jäävat tulu (I kd t/l 71, 72, 86). TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2. Kohtule esitatud arvestuse (I kd t/l 86) kohaselt moodustab hageja 2005 kuni 2009 aasta keskmine aastatasu 69 161 GBP (78 388,33 + 84 230,59 + 58 600,66 + 55 426,13 : 4 = 69 161 GBP). Kostja nimetatud summa suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Ka arvestab kohus antud juhul asjaoluga, et müügiagendi lepingu p. 7 on pooled kokku 6 leppinud, et leping lõpeb automaatselt 12 kuud pärast taolise kirjaliku teatise kuupäeva (I kd t/l 9). Seega tuleneb poolte kokkuleppest, et lepingu saab lõpetada 12 kuulise etteteatamisega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista lahkumishüvitise summas 69 161 GBP.
3. Kooskõlas

§ 688

lg 3 lahkumishüvitise maksmine ei välista ega piira agendi õigust nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju olemasolu eeldatakse, kui lepingu lõppemise tõttu jäi agent ilma agenditasust, mida ta oleks saanud agendilepingu jätkamise korral, võimaldades samal ajal käsundiandjale agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Kahju olemasolu eeldatakse ka siis, kui lepingu lõppemine ei võimaldanud agendil amortiseerida kulusid, mida ta kandis agendilepingu täitmise tõttu käsundiandja juhiste kohaselt. Hageja on esitanud ka nõude lepingu lõpetamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 17 139 GBP (I kd t/l 72). 27. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et agendilepingu lõppemisel tekkiv kahju hüvitamise nõue on, nagu lahkumishüvituski, suunatud tulevikus saamata jääva agenditasu kompenseerimisele. Viidatud säte kergendab agendi tõendamiskoormist, kuid ei välista muid, üldsätetest tulenevaid kahjuhüvitisnõude tekkimise eeldusi. Lõike 3 kohaselt eeldatakse teatud asjaolude esinemisel kahju tekkimist. Kahju tekkimise tõendamiseks piisab, kui agent tõendab lg 3 teises ja kolmandas lauses nimetatud asjaolude esinemist. Kahju tekkimise eeldamine paneb vastupidise tõendamise koormuse käsundiandjale (

III, kommenteeritud väljaanne, lk 150). Hageja on põhjendanud kahju hüvitamise nõuet summas 17 139 GBP lepingu lõpetamisega ja esitanud summa põhistamiseks 2008.a. agenditasu väljavõtte hageja poolt kostjale vahendatud kliendi J W Carpentersi osas (I kd t/l 72, 86). 28. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole hageja

§ 688lg 3 teises lauses sätestatud kahju hüvitise eeldusi välja toonud.

Hageja on küll märkinud, et ta jääb lepingu lõpetamise tõttu ilma agenditasust, mis on ka ilmne. Samas ei ole hageja esile toonud asjaolu, et lepingu lõppemisel 2009.a. detsembris on kostja saanud samal ajal agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Hageja on oma andmed esitanud üksnes 2008.a. kohta. Kohus on hagejale selgitanud nõuete tõendamise kohustust nii 20.04.2011.a. kohtuistungil (I kd t/l 194-195), kui ka 23.10.2012.a. kohtumääruses (III kd t/l 259). Hageja oma nõuet selles osas põhistanud ei ole. Seega ei ole antud juhul kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtlikult, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 109 613 GBP, millest tasumata agenditasu moodustab 40 452 GBP ja lahkumishüvitis 69 161 GBP.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 126 752 GBP ehk 149 966,87 eurot. Menetluskulude jaotamine
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 13,52 % ulatuses hageja kanda ning 86,48 % ulatuses kostja kanda. 7
5. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 8