TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-655 Otsuse kuupäev 9. detsember 2013 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Kõrveküla Tankla OÜ, esindaj

) § 42 lg 5 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud tingimustele. 2) Käibedeklaratsioonide kohaselt on Kõrveküla Tankla OÜ käibemaksukohustus olnud

1. a jaanuarist kuni oktoobrini 18-220 eurot,
2. a 95-185 eurot. Kõrveküla Tankla OÜ on deklareerinud töötasu väljamakseid
3. a ja
4. a 2-4 töötajale. 3) Kõrveküla Tankla OÜ-l puudub registritesse kantud vara. Eeltoodu mõjutab äriühingule määratava tagatise suurust suurendavalt, kuna tegemist on riskantse äriühinguga, kes makseraskuste korral ei pruugi olla suuteline täitma oma kohustusi. 4) Kõrveküla Tankla OÜ suhtes on tuvastatud maksuseaduse rikkumine ja väljastatud 08.05.2012 maksuotsus nr 12.2-3/3598-
5. Määratud maksusumma on tasutud. See suurendab määratava tagatise suurust põhjusel, et on suurendatud risk, et võivad tekkida täiendavad maksukohustused. 5) Kõrveküla Tankla OÜ omakapital on vähenenud, olles vähem kui pool osakapitalist. Seega on risk, et ettevõtte kütuse müügi registreering võidakse kustutada. Selle tulemusel võib äriühingu tegevus peatuda ning äriühing ei ole suuteline oma maksukohustusi täitma. 6) Ettevõtte kasum on vähenenud. 7) Maksuhalduril puudub garantii, et juhul, kui Kõrveküla Tankla OÜ-l tekivad makseraskused, tasub need osanik VVP Kinnisvara OÜ.
6. Kõrveküla Tankla OÜ esitas otsuse peale MTA-le vaide, mis jäeti MTA 20.02.2013 otsusega nr 6-1/1249-5 rahuldamata.
7. 22.03.2013 saabus Tartu Halduskohtusse Kõrveküla Tankla OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.12.2012 otsuse nr 12.2-7/183-6 tühistamiseks.
8. Tartu Halduskohtu 26.03.2013 kohtumäärusega (t I kd lk 35-37) rahuldas kohus kaebaja poolt korduvalt halduskohtutele esitatud ning ka varasemalt rahuldatud esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Maksu- ja Tolliameti 20.12.2012 otsuse nr 12.2-7/183-6 otsuse täitmise kuni haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kaebuse põhjendused ja taotlused 2
9. Maksu - ja Tolliamet on 20.12.2012.a. otsuse kohaselt tuvastanud, et OÜ Kõrveküla Tankla puhul on täidetud kõik § 42 lg 5 p 1-3 tagatise vähendamist lubavad asjaolud, mis tähendab seda, et maksuhaldur on mh lugenud OÜ Kõrveküla Tankla ja tema äripartnerid laitmatu reputatsiooniga ettevõtjateks. Ometi on maksuhalduri pidanud vajalikuks vähendada küsitavat tagatist 35 000 euroni, mis on kaebuse esitaja hinnangul põhjendamatult suur tagatis.
10. Maksuhaldur on pidanud kaalukaimaks argumendiks väidet, et OÜ Kõrveküla Tankla bilansis 30.09.2012.a. seisuga kajastatud omakapital 14 796,16 eurot ei vasta äriseadustikus sätestatud nõuetele, kuna omakapital peaks olema vähemalt pool osakapitalist (31 950 eurot). Seda momenti on kirjeldatud otsuse punktides 2.2.
11. ja 2.2.
12. Maksuhalduri hinnangul mõjutab omakapitaliga seonduv tagatise suurust suurendavalt. Kaebuse esitaja annab teada, et OÜ Kõrveküla Tankla omakapital on 31.12.2012.a. seisuga 28 668, 15 eurot, mis tähendab seda, et omakapital vastab igati äriseadustiku nõuetele. Seda kinnitab bilansi väljavõtte 31.12.2012.a. seisuga. Eeltoodu tähendab seda, et maksuhalduri etteheited omakapitaliga seonduvalt ei ole õiged ega aktuaalsed. Jääb arusaamatuks, miks ei pidanud maksuhaldur vajalikuks teha otsust selle tegemise ajal (20.12.2012.a.) eksisteerinud andmete alusel, vaid võttis aluseks 3 kuud vanad andmed (ehk 30.09.2012.a. bilansi).
13. Vaideotsuse punktis 2.
14. on maksuhaldur põhjendanud, et erinevate Riigikohtu lahenditele tuginedes hinnatakse haldusakti õiguspärasust vastavalt selle andmise ajal kehtinud õigusele ja faktilisele olukorrale. Kaebaja on sellise põhimõttega igati nõus, kuid just selle vastu ongi maksuhaldur ise eksinud. Tehes 20.12.2012.a. otsuse tagatise määramise kohta, on maksuhaldur tuginemas 30.09.2012.a. bilansile ehk kolm kuud vanadele andmetele, mis ei olnud enam õiged. Seega on täiesti arusaamatu maksuhalduri vaideotsuses toodud väide, et maksuhaldur on õiguspäraselt lähtunud bilansist seisuga 30.09.2012.a. Kaebaja palub kohtul arvestada asjaoluga, et OÜ Kõrveküla Tankla bilanss on nõuetekohane ja omakapital vastab äriseadustiku nõuetele, seega ei eksisteeri asjaolu tagatise suurendamiseks. Omakapitaliga seonduv on olnud maksuhalduri 20.12.2012 otsusest nähtuvalt kõige olulisem moment tagatise suuruse määramisel. Maksuhaldur on vaideotsuses (punktis 2.7.) väitnud, et vältimaks maksuhalduri tuginemist bilansile seisuga 30.09.2012.a, oleks kaebaja pidanud maksuhaldurile esitama tegelikku seisu kajastava bilansi. Kaebuse esitaja ei nõustu selliste väidetega. Esiteks juhib kaebaja tähelepanu, et OÜ Kõrveküla Tankla on esitanud taotluse ja andmed tagatise vähendamiseks juba 2012.a. aprillis, kuid lõplik otsus on tehtud 2012.a detsembris.
15. Kui Maksu- ja Tolliamet andis 05.09.2012.a vaideotsuses maksuhaldurile juhised tagatise uueks otsustamiseks, mõistis kaebuse esitaja, et maksuhalduri ametnik pidi tegema uue otsustuse juba kogutud andmete alusel. 3 Selle asemel on maksuhalduri ametnik asunud koguma järjest uusi andmeid, sh. andmeid OÜ Kõrveküla Tankla majandusnäitajate kohta augustis, septembris ja oktoobris 2012.a., mis ei ole samuti kaebuse esitaja hinnangul õiguspärane tegutsemine. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur oleks pidanud esimese vaideotsuse järgselt andma uue hinnangu juba olemasoleva (kogutud) materjalide pinnalt. Praegusel juhul on tagatise määramine jääda venima ja maksuhaldur on aja möödudes kogunud järjest uusi andmeid, kusjuures vahepeal muutus ka vedelkütuse seaduse redaktsioon tagatise määramise osas. OÜ-le Kõrveküla Tankla tagatise määramise menetluses on maksuhaldur olnud ise aktiivne ja kogunud vajaminevaid dokumente vastavate päringute kaudu. Nõnda on maksuhalduri ametnik Eve Sei oma 11.09.2012 e-kirjas taotlenud perioodi aprill-september 2012.a. kohta ulatuslike andmete esitamist. Seejärel on maksuhaldur küsinud lisaandmeid 25.10.2012.a. e-kirjas ja 02.11.2012.a. e-kirjas andmeid perioodi veebruar-oktoober 2012.a. kohta. Eelnev tähendab seda, et OÜ Kõrveküla Tankla on esitanud andmeid vastavalt maksuhalduri poolt nõutule. Maksuhaldur on omakorda soovinud katta kaebaja majandustegevuse perioodi aprill-oktoober 2012.a., kuid otsus tagatise osas on tehtud ikkagi tükk aega hiljem, so. 20.12.2012.a. Maksuhalduril on siinjuures jätnud tähelepanuta perioodi november kuni detsember 2012.a., mil kaebaja on juba viinud omakapitali (netovara) seadusega kooskõlla. Puudub põhjendus, miks ei saanud maksuhaldur teha tagatise määramist 2012.a. oktoobris või arvestada 2012.a. detsembris tehtud otsuses ka vahetult sellele eelnenud perioodi andmeid.
16. Maksuhalduri ametnikuna tegutses Põhja maksu- ja tollikeskuse maksukorralduse osakonna revident Eve Sei, kelle koostatud 21.06.2012.a. otsuse kohaselt jäeti OÜ Kõrveküla Tankla käibemaksu tagatis vähendamata ja määrati ettevõttele tagatis summas 100 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti 05.09.2012.a. vaideotsusega on Eve Sei koostatud otsus kehtetuks tunnistatud ja tehtud Põhja maksukeskusele ettekirjutus tagatise osas uue otsuse tegemiseks. Selle vaideotsuse kohaselt on maksurevident Eve Sei hinnanud tõendeid valikuliselt ja osaliselt, mis tähendab põhistamiskohustuse ja uurimis-kohustuse rikkumist. Maksu- ja Tolliamet tegi ettekirjututse tagatise osas uue otsuse tegemiseks, kuid vastavat menetlust asus uuesti läbi viima maksurevident Eve Sei. OÜ Kõrveküla Tankla on seisukohal, et maksuhaldur pidi tegema uue otsuse samade, juba kogutud asjaolude pinnalt ja hindama sealjuures tõendeid seekord igakülgsemalt, vastavalt vaideotsuse juhistele. Selle asemel asus maksuametnik Eve Sei laiendama kogu küsitavat andmestikku järkjärgult oktoobrini 2012.a., samal ajal, kui varasema menetlusega hindas maksuhaldur OÜ Kõrveküla Tankla andmeid märtsi 2012.a. seisuga. OÜ-l Kõrveküla Tankla ei ole põhimõtteliselt midagi maksuhaldurile andmete esitamise vastu, kuid kogu küsitavate andmete maht ja iseloom väljus tagatise määramiseks vajalikust infost. Kohtumenetlustes reeglina ei anta sama kohtuasja lahendada kohtunikule, kelle otsus on kord juba ülema astme kohtu poolt tühistatud, sama tava peaks praktiseerima maksuhalduri ametniku puhul, sest kaebajale on jäänud mulje, et maksuhaldur ei suutnud enam olla kuigi objektiivne. 4
17. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuse punktis 2.2.
18. põhjendanud, et ettevõttel puudub registervara, mis mõjutab tagatise suurust suurendavalt, kuna tegemist on riskantse äriühinguga, kes makseraskuste korral ei pruugi olla suuteline täitma oma kohustusi. Sellised järeldused ei ole põhjendatud,

§ 42

lg 4 ja 51 ei näe ette, et tagatise vähendamise juures peaks arvestama registervara olemasolu või puudumist. Maksuhalduri järeldused on ka vastuolus, sest otsuse punktis 2.2.

1. viitab makshaldur, et ettevõte on kasumis ja maksude tasumisega on toime tuldud. Seda tõendab OÜ Kõrveküla Tankla kasumiaruanne 31.12.2012.a. seisuga, mille kohaselt on ettevõtte 2012.a. puhaskasum 18 615, 23 eurot. Kui maksuhaldur on hinnanud OÜ Kõrveküla Tankla laitmatu reputatsiooniga ettevõtteks ja arvestades, et ettevõte on juba pikemat aega andnud maksuhaldurile käibemaksu tagatise summas 3227, 10 eurot (mida ei ole olnud vaja rakendada) ja bilansi kohaselt on ettevõttel olulised kaubavarud (kütusehoiused), siis jääb arusaamatuks, miks on kaebajat hinnatud riskantseks äriühinguks. Lisaks on teada, et OÜ Kõrveküla Tankla kuulub ühtsesse kontserni OÜ-ga VVP Kinnisvara, mis on kaebuse esitaja 100% emaettevõte ja mis on seetõttu kaebaja tegevuse garantii. Seda tõendab OÜ VVP Kinnisvara kinnituskiri vajadusel rahaliste vahendite eraldamiseks kaebuse esitajale ja väljavõtte, mis kinnitab isikute omandisuhteid.
2. Veel põhjendab maksuhaldur tagatise suurust sellega, et kaebuse esitajale on tehtud 2011.a. juulis maksuotsus, milles toodud summad kaebuse esitaja ära tasus. Siit tulenevalt on maksuhalduri arvates suurendatud risk, et äriühing võib maksuseadusi rikkuda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur ei saa jääda meelde tuletama 2011.a. juuli eest tehtud maksuotsust ja põhjendada sellega käesoleval ajal määratavat tagatist. Maksuhaldur on juba hinnanud kaebuse esitaja laitmatu reputatsiooniga ettevõtteks, kelle puhul „vähendab maksude tasumata jäämise riski asjaolu, et maksuotsusega määratud summa on ära tasutud ning ka teiste maksude tasumisega on OÜ Kõrveküla Tankla toime tulnud.“ (vt. otsuse punkt 2.2.
3. põhjendusi). Seega on maksuhaldur pidanud siinjuures tähtsaks, et kaebuse esitaja on maksuotsusega määratud summad (koheselt) ära tasunud. Pealegi määrati vastav juurdemakse tankla ehitustöödega seonduvalt, mitte kütusemüügist tulenevalt.
4. Maksuhaldur ei ole jätkuvalt arvestanud asjaoluga, et kaebuse esitaja on tasunud praeguseks 3227 euro tagatist, mis vähendab riski, et riigil jääksid maksud mingil põhjusel (näit. maksevõime) saamata. Arvestades OÜ Kõrveküla Tankla tasutavaid käibeid (paarsada eurot kuus), on tagatud ca 10 kuu käibemaksu tasumised. Ka seetõttu on määratud 35 000 eurot ebaproportsionaalselt suur.
5. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on saadud 35 000 eurone tagatissumma ja miks ei ole OÜ Kõrveküla Tankla puhul rakendatud valemit, mida on tehtud paljude teistele kütusemüüjatele puhul – maksuhaldur on ühes kuus tasutava käibemaksu korrutanud kuuega ja saanud nõnda kohase tagatisesumma. Kaebuse esitaja puhul oleks nõnda kohane tagatis ca 1200 eurot.
6. Kohtuistungil tõi kaebaja esindaja esile (t I d lk 93 pöördel, et kuna käesoleval juhul pole tegemist juba määratud tagatise üle vaatamisega, vaid tagatise vähendamise taotluse 5 lahendamisega, siis ei tohtinud vastustaja otsuse tegemisel tugineda

§ 42 lõikele 4, sest lõige 5 1 ei kehtinud taotluse esitamise ajal.

Võrdsusõiguse eiramisel viitab kaebaja esindaja Bundes Invest OÜ-le ja Tankla OÜ-le määratud tagatistele.

1. Väite tõendamiseks esitas kaebaja edasise kirjaliku menetluse raames MTA 29.10.2012 otsuse Tankla OÜ kohta (t II kd lk 96-97), Tallinna Halduskohtu 30.05.2011 kohtumääruse (t II d lk 98-99) ja MTA 13.06.2012 otsuse Bundes Invest OÜ kohta (t II kd lk 103-104). Vastustaja vastuväited
2. Vastustaja ei nõustu OÜ kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
3. MTA määras OÜ-le tagatise vähendatud suuruseks 35 000 €. Seega määrati OÜ-le seaduses sätestatud fikseeritud tagatise summaga võrreldes 65 000 € võrra väiksem tagatis. MTA põhjendas vähendatud tagatisena 35 000 € summa määramist asjaoludega, et OÜ 9 kuu kütuse tehingutelt arvestatud keskmine käibemaksusumma oli 63 212,80 €, OÜ-l puudub registritesse kantud vara, 08.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/3598-20 on OÜ-le määratud tasumiseks käibemaksu summas 3316,67 €, OÜ netovara ei vasta 30.09.2012 seisuga äriseadustiku nõuetele, äriühingu kütuse müügi registreering võidakse kustutada, kui osakapital väheneb, bilansist nähtuvad suured kasumi kõikumised. Erinevalt kaebajast on vastustaja seisukohal, et otsusest nähtuvalt on MTA kõiki otsuse p-s 2 välja toodud asjaolusid kogumis hinnanud, mitte eelistanud näiteks asjaolu, et OÜ omakapital ei vastanud äriseadustikus sätestatud nõuetele. Riigikohus on 31.01.2012 kohtuotsuses nr 3-4-1-24-11 (p 56) leidnud, et maksuhalduril ei ole ka juba tegutsevate ettevõtjate puhul võimalik kontrollida ja ette arvestada tulevikus tekkida võivat käibemaksu võlga. Maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel määratud (nt tuginedes ettevõtja sihilikult kordades väiksemana näidatud käibe andmetele) väiksema tagatise korral oleks ka riigi kahju maksupettuste korral samuti kordades suurem.
4. Tallinna Ringkonnakohus on 05.10.2011 kohtuotsuses nr 3-10-3387 (p 10) märkinud, et Tallinna Ringkonnakohus on 06.09.2011 haldusasjas nr 3-11-1995 tehtud esialgse õiguskaitse lahendis leidnud, et „tagatise proportsionaalsuse määramisel on põhjendatud siiski lähtuda planeeritavast kütuse käibest ja sellest arvutatud käibemaksust, sest eeldatava sisendkäibemaksu arvesse võtmine käibemaksukohustuse prognoosimisel oleks liiga hüpoteetiline. Kaebaja peab olema valmis kandma oma kohustusi maksuhalduri ees ka juhul, kui ta mingil põhjusel teatud perioodil sisendkäibemaksu ei deklareeri“. MTA on vaidlustatud otsuses kaalumist teostanud ja tagatise summat vähendanud. MTA on otsuse p-s 2.1 märkinud, et OÜ
5. a oktoobrikuu kütuse müügisumma oli 170 141,77 € (s.t 9 kuust kõige väiksema summaga kuu), millelt arvestatud käibemaks on 34 028 €. Sama aasta 9 kuu tehingutelt arvestatud keskmine käibemaksu summa suurus on 63 212,80 €. Seega arvestades kohtupraktikat ei ületa MTA poolt määratud tagatis OÜ tehingutelt arvestatud keskmist käibemaksusummat. Eeltoodut silmas pidades ei nõustu MTA kaebajaga, et määratud tagatissumma on põhjendamatult suur. 6
6. Vaidlustatud otsuse p-s 2.2.3 on märgitud, et OÜ omakapital ei vasta 30.09.2012 seisuga äriseadustiku nõuetele. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhalduri etteheited omakapitaliga seonduvalt ei ole õiged. 30.09.2012 seisuga esitatud bilansilt nähtuvalt on omakapital 14 796,16 €, mis on vähem kui pool osakapitalist (s.o 31 956 €). Ka
7. a majandusaasta aruandes on konstateeritud fakti, et OÜ omakapital on allpool äriseadustikus nõutud suurust. Seega ei olnud tegemist juhusliku asjaolude kokkulangevusega, vaid kestva probleemiga, millest OÜ oli teadlik. Riigikohus on 28.10.2011 kohtuotsuses nr 3-1-1-49-11 (p 19) leidnud, et see, kui äriühingu netovara – s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma ÄS § 171 lg 2 p 1) – on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Riigikohus on 07.12.2004 määruses nr 3-2-1-137-04 (p 10) leidnud, et osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri saab käsitleda pankrotiseaduse mõistes raske juhtimisveana. Seega leidis MTA põhjendatult, et OÜ omakapitali mittevastavus äriseadustikus nõutule on asjaolu, mis mõjutab OÜ-le määratava tagatise suurust suurendavalt. MTA jääb seisukohale, et OÜ on alusetult leidnud, et MTA ei võinud netovara kindlakstegemisel tugineda 30.09.2012 seisuga esitatud bilansile. OÜ on ise esitanud MTA-le bilansi 30.09.2012 seisuga ning oli teadlik nii probleemist omakapitaliga kui ka sellest, et maksuhaldur võib sellele dokumendile tugineda. 02.11.2012 e-kirjast nähtuvalt paluti OÜ-l esitada bilanss 30.09.2012 seisuga, kuid lisaks on märgitud, et juhul kui võimalik, võib selle esitada seisuga 31.10.
8. Viimast ei ole OÜ teinud, kuigi OÜ-l olnuks see võimalik, kuivõrd nähtuvalt 30.09.2012 seisuga esitatud bilansi väljatrükilt on see koostatud 07.11.2012, seega pärast oktoobrikuu lõppu. Kaebaja väitel (kaebuse lk 2 ülalt
9. lõik) on ta omakapitali viinud seadusega kooskõlla perioodil november kuni detsember
10. a. Eelmärgitust saab järeldada, et isegi juhul, kui maksuhaldurile oleks OÜ poolt esitatud oktoobrikuu lõpu seisuga bilanss, ei muudaks see maksuhalduri järeldust omakapitali mittevastavuse kohta. HMS § 38 lg 3 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. See on põhjendatav sellega, et soodustava haldusakti andmist taotlev isik teab kõige paremini tema sfääri kuuluvaid asjaolusid. Riigikohus on 18.06.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-42-09 (p 18) leidnud, et kui taotleja ei ole haldusorganile kaalumiseks midagi andnud, siis ei saa ta ka kaalumata jätmist hiljem vaidlustada. Vältimaks MTA tuginemist 30.09.2012 seisuga esitatud bilansile oleks OÜ pidanud MTA-le esitama tegelikku seisu kajastava bilansi. Asjaolu, et OÜ ei viinud omakapitali äriseadustiku nõuetega vastavusse enne tagatisemääramise otsuse tegemist, ei saa kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Vastustaja jääb seisukohale, et kuna Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-29-02, 3-3-1-33-02, 3-3-1-49-08 ja 3-3-1-72-09 leidnud, et haldusakti õiguspärasust hinnatakse ex ante vaatlusviisist lähtuvalt ehk vastavalt selle andmise ajal kehtinud õigusele ja faktilisele olukorrale, siis on MTA õiguspäraselt lähtunud OÜ poolt esitatud 30.09.2012 seisuga bilansist. 7
11. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide, et taotlus tagatise vähendamiseks on esitatud juba
12. a aprillis, kuid lõplik otsus on tehtud
13. a detsembris. OÜ on ilmselgelt teadlik vahepealsetest otsustest ja menetluse käigust. MTA, silmas pidades 05.09.2012 vaideotsuses esitatud põhjendusi otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, saatis OÜ-le 11.09.2012 e-kirja, paludes saata mõned dokumendid ja selgitused hiljemalt 18.09.
14. 18.09.2012 ei esitanud OÜ küsitud infot, vaid esitas taotluse revidendi taandamiseks, mille osas tegi MTA otsuse 24.09.2012, jättes taotluse rahuldamata. OÜ esitas dokumendid ja selgitused 16.10.
15. 24.09.2012 otsuse vaidlustamise tähtaja möödumise järel ja ka 16.10.2012 esitatud andmete täpsustamise vajaduse tõttu, saatis MTA uue e-kirja 25.10.
16. Kuna selleks ajaks oli septembrikuu möödas, siis palus revident ajakohaseid andmeid ka septembrikuu kohta hiljemalt 30.10.
17. OÜ teatas 30.10.2012 e-kirjas, et seoses raamatupidaja puhkusega kuni 05.11.2012 ei ole võimalik esitada
18. oktoobriks nõutud dokumente. 02.11.2012 saatis revident täpsustava e-kirja 25.10.2012 saadetud päringule, paludes esitada küsitud info hiljemalt 08.11.
19. OÜ vastas 15.11.2012, kuid 16.11.2012 saatis maksuhaldur uue ekirja, et OÜ selgitaks esitatud andmetes esinevaid ebakõlasid, paludes vastust hiljemalt 20.11.
20. OÜ vastas 22.11.
21. Eelkirjeldatust nähtub, et MTA ei saanud teha tagatise määramise otsust oktoobris, kuna OÜ esitas revidendi taandamise taotluse ning esitas küsitud info alles 16.10.
22. Kuna esitatud andmed vajasid täpsustamist, siis seda MTA palus OÜ-l ka teha, kuid OÜ poolsest käitumisest tingituna jõudis vastus MTA-ni alles 15.11.2012, ning vajalik täpsustus 22.11.
23. Kuivõrd 22.11.2012 seisuga olid MTA hinnangul vajalikud andmed ja selgitused lõpuks OÜ poolt esitatud, asus MTA otsust koostama. MTA hinnangul tagatise määramise otsuse tegemine ei ole jäänud venima MTA poolse tegevusetuse tõttu, vaid siiski OÜ endapoolsest tegevusest tingituna.
24. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et maksuhaldur oleks pidanud esimese vaideotsuse järgselt andma uue hinnangu juba olemasolevate (kogutud) materjalide pinnalt. Taoline arusaam on põhjendamatu ning see on vastuolus ka OÜ poolt varasemalt väidetuga, kuivõrd OÜ on 21.07.2012 vaides märkinud, et arvestades, et vaidlustatud otsus on tehtud 21.06.2012, kuid revident kogus andmeid aprillis
25. a, oleks revidendi poolt olnud asjakohane küsida vaide esitajalt uuemaid andmed. Ka järgnevalt märkis OÜ, et sellise ajalise nihkega otsuse andmine loob olukorra, kus otsuses esitatud andmed on lihtsalt vananenud ja järeldusega kaasnevalt ebaõiged. Seega on varasemas vaidemenetluses OÜ esitanud ühe etteheitena maksuhaldurile, et viimane ei ole temalt uuemaid andmeid küsinud. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse tegemise eel on maksuhaldur varasemalt esitatud väidete välistamiseks uuemaid andmeid OÜ-lt küsinud.
26. MTA hinnangul on asjassepuutumatu OÜ etteheide, et vaidlustatud otsuse koostas sama revident, kes koostas ka 21.06.2012 otsuse, mis MTA 05.09.2012 vaideotsusega kehtetuks tunnistati. Siiski peab MTA vajalikuks märkida, et OÜ on MTA-le esitanud 18.09.2012 taotluse revidendi taandamiseks, milles on esitatud kaebuses väidetuga suuresti analoogsed väited. MTA on teinud 24.09.2012 otsuse nr 12.2-7/183-3-1, millega jäeti OÜ taotlus rahuldamata. OÜ ei ole eelnimetatud otsust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. 8 Olemasoleva kohtupraktika pinnalt saab MTA väita, et reeglina kohtuasi, milles tehtud otsus on ülema astme kohtu poolt tühistatud, antakse lahendada samale kohtunikule. Kaebaja vastupidise väite õigsus on kaheldav.
27. MTA peab vajalikuks selgitada, et tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise vähendamise taotluse menetlemisel määrab maksuhaldur selle tagatise suuruse. Kõnesoleva tagatise nö algsuurus on sätestatud

§ 4² lg-s 2, mille kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 €.

Vastava taotluse saamisel on maksuhalduri tulenevalt

-st õigus tagatist vähendada, määrates seega tagatisele eelmärgitust väiksema suuruse. Selleks, et tagatise suurust määrata, on maksuhalduril õigus koguda asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente. Käesoleval juhul on OÜ ise taotlenud tagatise vähendamist, mille menetluses on maksuhaldur pidanud vajalikuks täiendava info küsimist.

§ 4

² lg 4 p 7 kohaselt on MTA-l õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks samas sättes nimetatud andmetele ja dokumentidele. Maksuhaldur vajas täiendavat teavet ja dokumente tagatise riskide hindamiseks, mis võivad tekkida tulevastest käibemaksukohustustest; äri- või muust tegevusplaanist; maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas; isiku ja tema juhtumis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; isiku ja tema juhtumis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja

-i rikkumise juhtumitest ning esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust

§ 3

lg-s 1 sätestatud nõuetele (

§ 4² lg 4).

26. Kaebaja väide, et küsitud andmete maht ja iseloom tagatise määramiseks väljus vajalikust infost, on üldsõnaline ja põhjendamatu. Tagatise kui ennetava meetme iseloomust tulenevalt on tegemist ebatäieliku teabe põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2012 kohtuotsus nr 3-11-2147, p 12) ning

annab maksuhaldurile vajalikuks peetava tagatise summa suuruse määramisel väga avara kaalutlusõiguse. Uurimispõhimõtet silmas pidades otsustab tõendite kogumise viisi ja ulatuse üle haldusorgan omal algatusel. MTA hinnangul saab käesolevas asjas hinnata andmete kogumise viisi kohaseks, vajalikuks ja proportsionaalseks seatud eesmärgi suhtes. Ka võib öelda, et OÜ on eeltooduga nõus, kuivõrd on kaebuses märkinud, et OÜ-l ei olnud midagi maksuhaldurile andmete esitamise vastu. MTA hinnangul on küsitud andmed asjakohased ja vajalikud, selgitamaks vajalikul määral välja asjaolud ja arvestades samas tagatise regulatsiooni eesmärke, et teha otsustus määratava tagatise suuruse kohta. OÜ on põhjendamatult leidnud, et

ei näe ette, et tagatise vähendamise juures peaks arvestama registervara olemasolu või puudumist.

§ 4

² lg-s 5¹ on sätestatud, et MTA lähtub tagatise vähendamisel eelkõige nimetatud paragrahvi lg-s 4 sätestatust.

§ 4

² lg 4 p 3 võimaldab maksuhalduril tagatise määramisel lähtuda isiku maksevõimelisusest.

1. MTA on otsuses tuvastanud, et OÜ-l puudub registrisse kantud vara (kinnisvara, sõidukid). Eeltoodut ei ole kaebaja ümber lükanud ega vastupidist tõendanud. MTA jääb seisukohale, et registervara tagab, et võimalike makseraskuste korral saab äriühing oma kohustuste täitmisega hakkama. Registervara puudumine suurendab riski, et OÜ ei suuda oma kohustusi täita. 9
2. Vastuolu otsuse punktide 2.2.1 ja 2.2.5 vahel puudub, kuna p-s 2.2.1 käsitletakse riske, mis tulenevad registervara puudumisest ehk arutletakse riske suurendavate asjaolud üle, kuid p-s 2.2.5 arutletakse maksude tasumata jäämise riske vähendavate asjaolude üle. MTA märgib, et kaebusele lisatud OÜ VVP Kinnisvara kinnituskiri ei anna alust tagatise vähendamiseks, kuna MKS ei võimalda osanikult maksuvõlga solidaarselt võlgnikuga sisse nõuda. 29.

§ 4

² lg 4 p 3 võimaldab MTA-l tagatise määramisel lähtuda maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest. 08.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/3598-20 määrati OÜ-le tasumiseks käibemaksu summas 3316,67 €. Maksuotsuse kohaselt esitas OÜ tagastusnõude, kuid tegelikkuses arvel kajastatud teenuseid OÜ-le maksustamisperioodil ei osutatud. MTA jääb seisukohale, et maksuotsuse tegemine suurendab OÜ-le määratava tagatise suurust, kuna on suurendatud risk, et äriühing võib maksuseadusi rikkuda, millest tulenevalt võivad tekkida täiendavad maksukohustused. Ka näitab maksuotsuse tegemine, et OÜ on tagastusnõudes esitanud ebaõigeid andmeid ning oleks ebamõistlik jätta selline aspekt tagatise määramisel tähelepanuta.

1. MTA ei nõustu OÜ seisukohaga, et kuna osade kütusemüüjate puhul on MTA tagatise määramisel ühes kuus tasutava käibemaksu korrutanud kuuega, siis oleks ka käesoleval juhul kohane tagatis 1200 €. MTA hinnangul ei ole millegagi põhjendatud võrrelda OÜ-le määratud tagatist teistele kütusemüüjatele määratud tagatistega, kuna iga juhtum, eriti veel diskretsiooniotsus, kuulub eraldi käsitlemisele vastavalt juhtumi asjaoludele. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust arusaam, et iga konkreetne asi on talle omaste tunnustega, mistõttu ei saa mõne teise kütusekäitlejaga seonduvat automaatselt käesolevasse menetlusse üle kanda (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2012 kohtuotsus nr 311-2147, p 12).
2. Kokkuvõtvalt jääb MTA otsuses välja toodud asjaolusid arvestades seisukohale, et OÜle määratud tagatise summa on mõistlik. Puudub igasugune alus pidada tagatise suurust OÜ suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks. MTA on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele.
3. Kirjaliku menetluse raames esitatud vastuses asub vastustaja esindaja seisukohale (t II kd lk-d 105-108),

§ 42 lg 5 1 kohaldamine ei anna alust otsuse tühistamiseks.

Tagatissumma on vähendatud kaebaja jaoks mõistlikus määras, kaebaja poolt võrdluseks esitatud tagatissummad teistele äriühingutele ei ole võrreldavad käesoleva juhtumiga. Vastustaja poolt 12-le kaebajaga võrreldavale äriühingule määratud tagatissummad on samaväärsed kaebajale määratuga. Kohtu seisukoht

1. Poolte vahelist vaidlust lahendama asudes, valitseb halduskohtu ees olukord, kus maksuhalduri poolt kaebaja taotluse suhtes tehtud esimene otsus on tühistatud ja vastustajale on vaide lahendaja (t I kd lk 9-12) poolt antud konkreetsed suunised, kuidas kaebaja taotlus lahendada. Esimeses vaideotsuses (t I kd lk 11) on MTA otsuse tegijale etteheitnud eelkõige ebatäielikku kaalumist seonduvalt kaebaja maksevõime hindamisega ja käibedeklaratsioonides näidatud ebaõigete andmete esitamise juhtumiga. Vaideotsuse 10 tegija on leidnud, et nimetatud minetused on viinud kaebaja taotluse suhtes materiaalselt õigusvastase maksuotsuse tegemiseni.
2. Vaidlustatud otsuses (t I d lk 26-28) on vastustaja kaebaja taotlust uuesti lahendades asjaolusid kaaludes pidanud võimalikuks kaebaja taotluse alusel 100 000 eurost tagatist vähendada 35 000 euroni. Teises vaideotsuses (t I kd lk 20-24) on otsus loetud proportsionaalseks ja kohtupraktika seisukohti arvestavaks. Samuti on aktsepteeritud menetluse kestel kehtestatud normile tuginemist. Vaidlustatud otsuse kohaselt vastab kaebaja

§ 42 lg 5 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Äriplaani ja käibedeklaratsioonide kohaselt on Kõrveküla Tankla OÜ käibemaksukohustus olnud

1. a jaanuarist kuni oktoobrini 18-220 eurot,
2. a 95-185 eurot. Kõrveküla Tankla OÜ on deklareerinud töötasu väljamakseid
3. a ja
4. a 2-4 töötajale. Vastustaja ei ole otsuses usaldusväärseks pidanud kaebaja kõiki äripartnereid. Kuigi otsusest selle konstateeringu suhtes selgesõnalisi järeldusi tagatise vähendamise ulatuse suhtes ei tulene, saab kohtu hinnangul järeldada, et vastustaja on seda konstateeringut arvestanud kaebaja taotluse lahendamisel vaatamata sellele, et tagatise vähendamist kaalutakse sõnaselgelt otsuse järgmises alajaotises Vastustaja on oluliseks pidanud, et kaebajal puudub registritesse kantud vara, mis mõjutab äriühingule määratava tagatise suurust suurendavalt, kuna tegemist on riskantse äriühinguga, kes makseraskuste korral ei pruugi olla suuteline täitma oma kohustusi. Kaebaja suhtes on tuvastatud maksuseaduse rikkumine ja väljastatud 08.05.2012 maksuotsus nr 12.2-3/3598-
5. Määratud maksusumma on tasutud. See suurendab otsuse kohaselt määratava tagatise suurust põhjusel, et on suurendatud risk, et võivad tekkida täiendavad maksukohustused. Kuidas mõjutab kaebaja poolt maksusumma tasumine tagatist otsusest kohtu hinnangul ei tulene. Kaebaja omakapital on vähenenud, olles vähem kui pool osakapitalist. Seega on vastustaja kaalutluse kohaselt risk, et ettevõtte kütuse müügi registreering võidakse kustutada. Selle tulemusel võib äriühingu tegevus peatuda ning äriühing ei ole suuteline oma maksukohustusi täitma. Samuti on ettevõtte kasum vähenenud. Otsuse kohaselt puudub maksuhalduril garantii, et juhul, kui Kõrveküla Tankla OÜ-l tekivad makseraskused sh maksuseaduste rikkumisest tulenevatest, tasub need osanik VVP Kinnisvara OÜ.
6. Seega on ühelt poolt justkui kaebaja taotluse alusel tagatist vähendatud 65 000 euro võrra ja puudub alus rääkida diskretsiooniveaga otsusest, nagu seda käesoleval juhul teeb kaebaja. Teisalt on kaebaja tõendanud, et temaga sarnastele ettevõtetele on vastustaja haldusaktidega määratud tagatise suuruseks 1 200 eurot, mida kaebaja taotlust lahendades määratud tagatis ületab kordades. 11
7. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist diskretsiooniveaga õigusvastase otsusega, mis rikub kaebaja õigusi ja kuulub seetõttu tühistamisele.
8. Kohus on sunnitud nõustuma kaebaja ja kaebaja taotluse suhtes esmases vaideotsuses väljendatuga, et vastustaja ei ole kõiki asjaolusid täielikult kaalunud. Asjakohasest õigusest tuleneb vastustajale ulatuslik kaalumisruum, ehk rahalises väärtuses 0-st kuni 100 000 euroni. Tagatise suuruse rahalise põhjendamise kohta vaidlustatud otsusest vastustaja kaalutlusi ei leia. Vastustaja on pidanud õigeks ainult sedastada, et hinnates otsuse punktis 2 toodud asjaolusid on määratav tagatis 35 000 eurot. Miks just niipalju, jääb otsusest selgusetuks. Kohus ei saa taolist põhjendust pidada piisavaks, kuna pole võimalik tuvastada diskretsiooniotsuse proportsionaalsust. Kaalumise puudulikkus on järjekordselt viinud kohaldamisveale ja seeläbi tulemusveani, mistõttu on tegemist materiaalselt õigusvastase otsusega. Vastustaja kaalutlused ei veena seetõttu kohut, et vaidlustatud otsusega on kaebaja taotluse alusel määratud tagatis proportsionaalne. Kohtu seisukohalt on asjas kogutud tõenditega tõendatud võrdsusõiguse rikkumine kaebaja suhtes.
9. Kohtu hinnangul on kaebaja õigesti osundanud, et käesoleva kaasuse asjaoludel on vastustaja vaidlustatud otsuse koostamise andmisel samale ametnikule, läinud vastuollu põhimõttega, et läbiviitav menetlus mitte ainult ei pea olema õiglane, vaid peab seda ka näima. Teisisõnu ei saa otsust lugeda kooskõlas olevaks hea halduse tavaga, kuna haldusasjas tuvastatud asjaolud annavad lõppkokkuvõttes aluse seada kahtluse alla otsuse proportsionaalsuse.
10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja puhul on otsuse tegemise ajaks tegemist kütuseturul aastaid tegelenud ettevõtjaga, mistõttu ei saa käesoleva kaasuse asjaoludel tema puhul määravaks olla see, et seadusandja kehtestas kindlasummalise tagatise 100 000 eurot. Seetõttu ei saa vastustaja otsust pidada nõuetekohaselt kaalutuks pelgalt seetõttu, et tagatist on vähendatud 65 000 euro võrra.
11. Kohus on seisukohal, et vastustaja on jätkuvalt ületähtsustanud tema poolt esitatud põhjendustel kaebajale
12. a mais tehtud maksuotsust. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa kohus järeldada, et maksuotsuse tegemise aluseks oli kaebaja poolt tahtlikult toimepandud maksupettus. Seetõttu on kohus seisukohal, et selle maksuotsuse tähendust on vastustaja jätkuvalt üle tähtsustanud, nagu mööndi ka esmases vaideotsuses.
13. Pooled ei vaidle kaebaja maine vastavuses seaduse nõuetele. Seetõttu ei saa otsuses toodud asjaoludel kohus pidada asjakohasteks vastustaja poolt kaebajale otsuses tehtud õiguslikku etteheidet seonduvalt vastustaja hinnanguga kaebaja osadele äripartneritele. Kuigi see otsusest ei tulene, nagu varasemalt märgitud, on vastustaja hinnang kaebaja äripartneritele mõjutanud vastustaja hinnangut kaebaja maksevõimele ja seda just seonduvalt maksevõimega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses äripartneritele antud vastustaja hinnangut seotud kaebaja mainega mahus, mis annaks aluse seda asjaolu siduda kaebajale määratava tagatise suurusega. Kui asuda seisukohale, et äripartnerite usaldusväärsust vastustaja silmis ei ole tagatise määramisel arvestatud, siis jääks üldse arusaamatuks, miks seda otsuses on käsitletud. 12
14. Otsuses on kaebaja käibemaksukohustuseks 22 kuu jooksul tuvastatud suurusjärgus kuni 220 eurot. Kaebaja järeldab, et tema tagatis peaks olema seetõttu 1 200 eurot. Kaebaja on tõendanud, et OÜ-le Tankla ja OÜ-le Bundes Invest tehtud otsustes (t II kd lk 96-97, 103-104) on vastustaja selgitanud oma halduspraktikat ettevõtetele tagatiste määramisel. Nimetatud tõendite alusel saab kohus järeldada, et
15. aasta juunis ja oktoobris tehtud otsustes (t II kd lk 96 pöördel ja 103 pöördel), seega samal ajal kaebaja esitatud taotlusega, on vastustaja kahe erineva äriühingu puhul pidanud võimalikuks ja vajalikuks selgitada oma asjakohast praktikat: „ Maksuhaldur selgitab, et just 6 kuu tekkida võiva käibemaksukohustuse nõudmine tagatissummana tagab maksuhalduri praktika kohaselt kütusekäitleja käibemaksukohustuse täitmise ka reaalselt. /…/ Piirdudes vaid ühe kuu käibemaksu tagatiseks nõudmisega see eeltoodust tulenevalt enamikul juhtudel tagatise regulatsiooni soovitud eesmärki – tagada kütusetehingutelt tekkiva käibemaksu laekumine – tegelikult ei tagaks.“ Miks kaebaja puhul on tagatise suuruseks 16-17 kuu käibemaksukohutuse suurune tagatis 6 kuu käibemaksukohutuse suuruse tagatise asemel, vaidlustatud otsusest ei nähtu. Otsusest ei nähtu isegi seda, miks kaebaja hinnangul temaga sarnaste ettevõtete puhul kaalutakse tagatise suurust 1 kuni 6 suuruse käibemaksukohustuse alusel ja kaebaja puhul kordades suuremas määras. Kohtu hinnangul on seetõttu tegemist taolise otsuse proportsionaalsust kõigutava kaalutlusveaga, et ainuüksi see asjaolu on aluseks otsuse tühistamisele. Vastustaja poolt kirjaliku menetluse ajal esitatud väidete kohaselt (t II kd lk 105-108) on kaebajaga sarnaseid äriühinguid vastustaja andmetel 12, kellele on määratud tagatised vahemikus 0 eurost kuni 100 000 euroni, mille tõttu on kaebajale määratud tagatis pisut väiksem, kui määratud matemaatiline keskmine tagatis (ibid lk 107). Kohus on seisukohal, et ka see väide ei anna alust otsuse proportsionaalseks lugemiseks, kuna esiteks on vastustaja väide paljasõnaline. Teiseks pole kohtul võimalik väite asjakohasust ka sisuliselt kontrollida ja selle väitega arvestamine ei tulene ka vaidlustatud otsuse motiividest. Pole kahtlust, et iga kaalutlusotsus on ainulaadne ja ühe kaasuse asjaolud ei pruugi olla kohaldatavad teiste äriühingute puhul. See ei tähenda aga seda, et kui kaebaja on temal olevaid tõendamisvõimalusi arvestades suutnud usutavalt tõendada vastustaja poolt kohaldatud halduspraktika, siis saaks vastustaja kohtumenetluses paljasõnalise väitega vabaneda tõendamiskohustusest. Samuti on kaebaja tõendanud, et ka teistes halduskohtutes on vastustaja 6 kuu halduspraktika tuttav ja seda aktsepteeritud (ibid lk 98-99). Halduspraktika muutmine peaks kohtu arvates kajastuma haldusaktis ja ainult haldusaktis, mitte aga esimese astme kohtumenetluse viimases võimalikus uute asjaolude esitamise staadiumis paljasõnalisena.
16. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad samuti kaalutlused selle kohta, miks kehtiva halduspraktikaga haakuv ja sellele üldjoontes vastav kaebaja senine tagatis 3 221, 10 eurot pole piisav ja miks suurenemine peab olema seda tagatist arvestades ca 10 kordne. Tagatise rahalise suuruse sedavõrd suurt muutmist ilma rahalise suurendamise kaalutluste esitamiseta, ei saa kohtu hinnangul pidada aga õiguspäraseks, millest oli juttu ka eespool.
17. HKMS 158 lg-st 2 tulenevalt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, mistõttu arvestab kohus vaidlustatud otsust tehes samuti kaebaja tõenditega omakapitali nõuetele vastavuse kohta (bilanss 31.12.2012 seisuga (t I kd lk 16) ning 13 ettevõtte kasumi suurenemise kohta (kasumiaruanne 1.01.-31.12.2012 (ibid lk 16 pöördel), samuti OÜ VVP Kinnisvara kinnituskirjaga (ibid lk 18). Kuigi vastustaja ei saanud otsust tehes nende tõenditega arvestada, tõendavad nimetatud tõendid otsuse ebaproportsionaalsust kaebaja maksevõime hindamisel.
18. Võttes arvesse seda, et enamik viivitusest (aprill kuni september) haldusmenetluses kaebaja taotluse lahendamisel oli tingitud vastustaja esmase vaideotsusega tõendatud õigusvastasest tegevusest taotluse menetlemisel, ei saa käesoleva kaasuse asjaoludel kohaldada kaebaja jaoks ebasoodsamat seadusemuudatust, mis ei kehtinud taotluse vastustajale esitamise ajal. Nimetatu on täiendavaks asjaoluks otsusega kaebaja õiguste rikkumisel, sest vastuolu on maksiimiga, mille kohaselt kohaldub taotluse lahendamisele selle esitamise ajal kehtiv materiaalõigus.
19. Halduskohus jääb esialgse õiguskaitse menetlemisel väljendatud seisukoha juurde, et kehtivast halduspraktikast (6 kuu asemel 16 kuu) ca 3 korda erineva tagatise määramine kaebajale tema vähendamistaotluse menetlemise raames ei ole vaidlustatud otsuses esitatud kaalutlustel proportsionaalne, õiguspärane ega eelnevalt toodud asjaoludel kooskõlas ka hea halduse tavaga.
20. Seetõttu tühistab kohus otsuse (HKMS §-de 5 lg 1 p 1 ja 156-158).
21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab seoses kaebuse rahuldamisega menetluskulud kandma vastustaja. Kaebaja menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt moodustavad kaebaja menetluskulud 846 eurot, mis tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks ning vastustajalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 14