4-12-563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-12-563 Kohtukoosseis Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- septembri
- a määrus, millega jäeti rahuldamata S E E taotlus asendada talle Harju Maakohtu
- märtsi 2012.a otsusega mõistetud karistus 4 päeva aresti kergemaliigilise karistusega. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S E E (endise nimega S U, ik. XXXXXXXXX, viibimiskoht Tartu vangla), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 05.03.2012 otsusega 4-12-563 tunnistati Sven Enzo E süüdi NPALS § 1 15 järgi ning talle määrati karistuseks 4 päeva aresti. Kohus määras, et arest kuulub ärakandmisele pärast kriminaalasjas mõistetava karistuse ärakandmist või tõkendina kohaldatud vahistamise muutmist kergemaliigilise tõkendi vastu. Kohtuotsus jõustus 05.03.
- S. E. E esitas Harju Maakohtule 01.09.2015 taotluse asendada Harju Maakohtu 05.03.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-563 talle mõistetud karistus – 4 päeva aresti üldkasuliku töö tundide tegemise kohustusega või rahatrahviga. Taotlust põhjendab S. E. E sellega, et ta vabaneb kinnipidamisasutusest 17.12.2015 ning järgmiseks päevaks on ta juba kokku lepitud aeg notari vastuvõtule, tööandjaga töölepingute allkirjastamine ning korteri üürilepingute allkirjastamine. Käesoleval ajal on tema elukaaslane ja laps koduta. Samuti märgib taotleja, et tema lapsel on 19.12.2015 sünnipäev.
- Harju Maakohus jättis 09.09.2015 määrusega S. E. E i taotluse rahuldamata. Kohus märkis, kuigi KrMS § 431 lg 1 kohaselt on täitmiskohtunik pädev lahendama kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi, siis puudub pädevus kohtuotsust ja sellega mõistetud karistust sisuliselt muuta. Kohus märkis, et S. E. E i suhtes tegi Harju Maakohus otsuse juba 1 4-12-563 05.03.2012 ning kui ta ei olnud otsusega rahul, oli tal võimalik kohtuotsus apellatsiooni korras edasi kaevata. Kuna S. E. E seda ei teinud, siis kohtuotsus jõustus. Maakohus väljendas määruses veendumust, et nii notari vastuvõtu aega kui ka üürilepingu ja töölepingu allkirjastamist on võimalik edasi lükata 4 päeva võrra, mil S. E. E peab arestipäevi kandma.
- Maakohtu määruse peale esitas S. E. E määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja asendada Harju Maakohtu 05.03.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-563 talle mõistetud karistus 4 päeva aresti üldkasuliku töö tundide tegemise kohustusega või rahatrahviga. S. E. E märgib kaebuses, et ta peab 18.12.2015 üürima kodu ning just sellel päeval allkirjastama tööandjaga töölepingu. Samuti on tema lapsel järgmisel päeval sünnipäev. Kaebaja märgib, et ta ei olnud 05.03.2012 teadlik sellest, et need 4 arestipäeva segavad käesoleval ajal tema eluliselt olulisi plaane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Maakohus viitas põhjendatult sellele, et S. E. E oleks saanud taotleda temale Harju Maakohtu 05.03.2012 otsusega mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga üksnes nimetatud otsusele apellatsiooni esitamisega. Kuna S. E. E maakohtu otsust ei vaidlustanud, siis otsus jõustus ning kohtul puudub pädevus jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistust asendada. Karistusseadustiku kohaselt on võimalik aresti üldkasuliku tööga asendamine vaid aresti mõistmisel, s.o aresti saab asendada üldkasuliku tööga sama otsusega, millega isikut arestiga karistatakse (KarS § 69 lg 1). Kui rahatrahvi on võimalik selle tasumata jätmise korral asendada KarS § 72 lg 1 alusel arestiga või üldkasuliku tööga, siis juba täitmisele pööratud aresti üldkasuliku tööga asendamise võimalust karistusseadustik ette ei näe. Vastavalt sellele ei anna ka väärteomenetluse seadustik ega kriminaalmenetluse seadustik, mille regulatsioon oleks kohaldatav VTMS § 2 alusel, kohtule pädevust juba jõustunud aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Kuna karistusseadustikus jõustunud otsusega mõistetud vahistamise asendamise võimalust ette nähtud ei ole, s.t asendamiseks puudub materiaalõiguslik alus, ei ole kohtunikul võimalik asendada aresti üldkasuliku tööga VTMS §-s 212 sätestatud kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks ettenähtud korras.
- Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind kohtunik 2