4-15-7394/9

4-15-7394 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-7394 Kohtukoosseis Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. septembri
4. a määrus, millega jäeti R G i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tema kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,15,010044 läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R G (ik. XXXXXXXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale laekus 09.09.2015 R G i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,15,
8. Nimetatud otsusega karistati R. G it LS § 224 lg 1 järgi 100 trahviühiku suuruse trahviga mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,23 mg. R. G väitis kaebuses, et 20.06.2015 juhtis Järvevana teel temale kuuluvat sõiduautot BMW B L . Politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus tuvastati B. L il joove, peale mida B. L esitles ennast R. G ina, esitades viimasele kuuluva juhiloa. Kuna R. G väärtegu toime ei pannud, siis palub ta otsuse väärteoasjas nr 2302,15,010044 tühistada. R. G märkis, et kaebuse esitamise tähtaeg oli 04.08.
9. Ta viis paberid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja kuna dokumendid võeti vastu, siis ta ei osanud arvata, et ta viis paberid valesse kohta. Seetõttu palub R. G kohtul aktsepteerida hiljem esitatud kaebust. 1 4-15-7394
10. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja jättis 14.09.2015 määrusega R. G i taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja R. G i kaebuse läbi vaatamata ning määras kaebuse selle esitajale tagastada. Maakohus viitas VTMS § 114 lg-le 4 ja märkis, et kohtuvälise menetleja vastusest nähtuvalt sai R. G vaidlustatava otsuse väärteoasjas nr 2302,15,010044 isiklikult allkirja vastu kätte 28.07.2015 ning samal päeval väljastati talle ka koopiad väärteotoimikust. Nimetatut kinnitab kohtuvälise menetleja päringu vastusele lisatud vaidlustatud väärteootsuse koopia ning R. G i isikut tõendavast dokumendist tehtud koopia, millistele on märgitud kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale dokumentide üleandmise kuupäev, s.o 28.07.
11. Kohus pidas oluliseks seda, et väärteootsuses nr 2302,15,010044 on üheselt mõistetavalt selgitatud väärteootsuse peale edasi kaebamise korda. Nimelt on väärteootsuses selgitatud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule (Liivalaia 24, Tallinn) 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 04.08.
12. Samuti on väärteootsuses selgitatud, et kui kaebust ei esitata, jõustub otsus 05.08.
13. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et R. G oli hiljemalt 28.07.2015 teadlik sellest, et tema suhtes on alustatud väärteomenetlust. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei olnud või ei pidanudki olema enne 28.07.2015 teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, ei ole see kohtu hinnangul piisavaks aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kui kaebuse esitaja sai vaidlustatud väärteootsuse kätte 28.07.2015, siis oleks viimane kohusetundliku kaebetähtaja ja korra järgimise korral pidanud kaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitama hiljemalt 12.08.2015, s.o 15 päeva jooksul pärast väärteootsusest teadasaamist. Kuigi R. G selgitas kohtule, et ta esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning ta ei tulnud selle peale, et on ekslikult viinud paberid valesse kohta, ei pidanud kohus kaebaja sellekohaseid selgitusi kaebuse hilinenult esitamise kohta mõjuvateks põhjusteks, mis takistanuks tal kaebust õigeaegselt esitada. Kohus märkis, et kuigi kohtuväline menetleja on väärteootsuses üheselt mõistetavalt välja toonud, kuidas ja millise tähtaja jooksul on võimalik väärtootsust vaidlustada, siis ei ole R. G seda tähtaegselt teinud. Kohus viitas Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-5-07 sedastatule ning asus seisukohale, et, kuna R. G oli teadlik kaebetähtajast ning kaebusest nähtuvalt ei esinenud tal selliseid objektiivseid takistusi, mis teinuks kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks, siis ei saa pidada lubatavaks kaebuse esitamist pea üks kuu pärast kaebetähtaega. Kaebaja põhjendust selle kohta, et kuna paberid võeti vastu ka Põhja Ringkonnaprokuratuuris, siis ta ei osanud arvata, et on ekslikult valesse kohta avalduse esitanud, ei pidanud kohus viidatud Riigikohtu lahendis toodud seisukoha põhjal objektiivseks takistuseks. Eeltoodut arvesse võttes asus kohus seisukohale, et kaebetähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei oleks saanud kaebust õigeaegselt esitada. R. G oli teadlik, et tema suhtes viiakse läbi väärteomenetlust, samuti oli ta teadlik otsuse vaidlustamise ajast ning korrast. Kuna objektiivseid takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks kohtu hinnangul ei esinenud, siis jättis kohus R. G i kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Arvestades eeltoodut ning VTMS § 118 lg 2 p-s 1 ning § 114 lg-tes 3 ja 4 sätestatut, jättis kohus pärast kaebetähtaega esitatud R. G i kaebuse läbi vaatamata.
14. R. G esitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 21.09.2015 kaebuse, milline on analoogne maakohtule 09.09.2015 esitatud kaebusega ehk R. G palub otsus väärteoasjas nr 2302,15,010044 tühistada.
15. Maakohus käsitas R. G i kaebust määruskaebusena Harju Maakohtu 14.09.2015 määruse peale ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 4-15-7394
16. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2015 määrusega R. G i kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kuni 05.10.
17. Ringkonnakohus selgitas määruses muuhulgas seda, et kui kaebaja soovib vaidlustada maakohtu 14.09.2015 määrust, tuleb seda teha määruskaebe korras, mida on kirjeldatud maakohtu määruses. Käesoleval juhul tähendab määruskaebus maakohtu määruse peale seda, et taotleda saab maakohtu määruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist ning kaebuses tuleb esitada põhjendused, miks kaebaja leiab, et maakohus on asja lahendanud valesti.
18. R. G esitas ringkonnakohtule 05.10.2015 uue määruskaebuse, milles märgib, et kaebus on esitatud Harju Maakohtu 14.09.2015 määrusele. R. G möönab kaebuses, et ta esitas kaebuse teadmatusest valesse kohta, mistõttu ei jõudnud kaebus õigeaegselt kohtusse. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ta ei ole väärtegu toime pannud, palub ta maakohtu määrus kaebuse läbivaatamata jätmise osas tühistada ja võtta tema kaebus väärteootsuse peale menetlusse. Kaebaja märgib, et 08.07.2015 tegi PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits väärteoasjas nr 2303,15,010044, kus leiti, et R. G pani toime väärteo. Seetõttu koostati protokoll, mille alusel nõutakse kaebajalt rahatrahvi tasumist 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning selle tasumise tähtpäevaks määrati 04.08.
19. R. G i esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse selle kohta, et väärteo pani toime tema sõber B. L , kes sõitis joobes olekus kaebaja autoga ning esitas politseile R. G i juhiloa. Seetõttu vormistati trahv kaebaja nimele. Eeltooduga seoses on prokuratuur alustanud B. L i suhtes kriminaalasja KarS § 349 tunnustel. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes palub R. G tema suhtes algatatud väärteomenetlus lõpetada ja talle määratud trahvinõue tühistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 7.
21. Väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamist saab taotleda ainult väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. See, kui isik, kelle suhtes on otsus tehtud, väidab, et tegelikult pani väärteo toime keegi teine, kes esines menetluses tema nime all, ei too kaasa automaatset otsuse tühistamist. Otsuse tühistamiseks tuleb seda väidet kontrollida, milleks ei ole aga ette nähtud spetsiifilist eraldi menetlust, vaid see toimub üldises otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist saab taotleda, esitades selle peale kaebuse maakohtusse. R. G esitas maakohtule kaebuse umbes üks kuu pärast ettenähtud tähtaja möödumist ja põhjendas seda asjaoluga, et pöördus sooviga, et ta trahv tühistataks, esialgu ekslikult Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole. Maakohus jättis tähtaja ennistamata ja pärast ettenähtud tähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et ei esine mõjuvat põhjust, mis õigustaks kaebuse esitamist pärast tähtaega. Kaebuse hilinenud esitamist ei õigustanud see, et R. G pöördus Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Nimelt oli informatsioon selle kohta, kuidas otsust on võimalik vaidlustada, toodud ära ka kohtuvälise menetleja otsuses. 7.2 Kuna R. G i esialgne kaebus Ringkonnakohtule ei vastanud nõuetele, selgitas ringkonnakohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andes, et R. G soovib maakohtu määruse tühistamist, peab ta oma kaebuses põhjendama, miks ta maakohtu määrusega ei nõustu. 3 4-15-7394 Ringkonnakohtu antud tähtajaks esitatud kaebuses märkis R. G taas, et tähtaja möödalaskmise tingis see, et ta esitas kaebuse valesse kohta. R. G ei ole selgitanud seda, miks ta ei järginud kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud otsuse vaidlustamise korda ning miks ta arvas, et peab pöörduma Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Samuti ei ole selgitatud seda, millal ja kuidas ta sai teada, et peab esitama kaebuse Harju Maakohtule. Kuna R. G ei ole esitanud mingeid uusi andmeid, mis õigustaks tema eksimust selles, kuidas otsust vaidlustada, tuleb nõustuda maakohtuga, et kuna tal oli kohtuvälise menetleja otsusest võimalik teada saada, kuidas edasi kaevata, ei ole tähtaeg lastud mööda mõjuval põhjusel. Lisada tuleb seda, et maakohtule esitatud kaebusele lisatud Põhja Ringkonnaprokuratuurile tehtud avalduse koopiast ei ole võimalik aru saada, et tegemist on kaebusega väärteomenetluses tehtud otsuse peale (avalduses ei ole kohtuvälise menetleja otsust üldse mainitud, avaldusel puudub allkiri jne). Seega ei olnud Põhja Ringkonnaprokuratuuril alust seda ka Harju Maakohtule edastada. 7.
22. R. G palub määruskaebuses lõpetada tema suhtes algatatud väärteomenetlus ja tühistada trahvinõue. Seoses sellega selgitab ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma määruses vaidlustatava väärteootsuse kohta sisulist seisukohta võtnud, vaid lahendas üksnes kaebuse tähtaja ennistamise küsimust. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik määruskaebuses toodud väärtootsust puudutavate sisuliste argumentide osas seisukohta võtta ning need tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus on pädev käesoleva kaebuse läbivaatamisel otsustama üksnes seda, kas maakohtu määrus R. G i kaebuse tähtaja ennistamata jätmiseks ning sellest tulenevalt kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja tagastamiseks oli põhjendatud või mitte.
23. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind kohtunik 4