4-15-5449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-5449 Kohtunik Urmas Reino

§-st 198 tulenevalt lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu
2. septembri
3. a määrusega jäeti I R i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.06.
4. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,15,007688 läbi vaatamata. Kohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. Kaebus oli määratud arutamisele
5. augustil
6. a kell 9.
7. Kaebuse esitanud isik ilmus kohtuistungile ja kohus arutas väärteoasja. Tunnistajate mitteilmumise tõttu pidi kohus peale kaebuse esitanud isiku ülekuulamist määrama uue kohtuistungi aja. Uueks kohtuistungi ajaks määrati 21.09.
8. a kell 9.
9. Kaebuse esitanud isik andis allkirja, et ta on teadlik uuest kohtuistungi ajast. Kaebuse esitanud isik 21.09.
10. a kell 9.05 ei olnud kohtuistungile kohale ilmunud. Kaebuse esitanud isik oli kohtuistungi ajast teadlik ja 26.08.
11. a kohtuistungil kinnitas oma allkirjaga, et on teadlik uuest kohtuistungi ajast. Seega oli kaebuse esitanud isik asja arutamise ajast teadlik. Kaebuse esitanud isik ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega teavitanud ka kohut enda hilinemisest. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuivõrd isik ei ole kohale ilmunud. Väärteomenetluse seadustiku § 126 lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole

§ 125

alusel edasi lükatud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

§ 125

kohaselt, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata.

1. I. R esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles selgitab, et ta hilines 5-6 minutit kohtuistungile. Hilinemise põhjus oli Kadrioru piirkonnas toimunud liiklusseisak. Kuna kohtunik ja sekretär on teadupäraselt kohtusaalis, üritas ta helistada Harju Maakohtu üldnumbrile, kuid ei saanud ühendust. Kohtus kohalolemist u 5-6 minutit hiljem tõestab I. R i arvates ka asjaolu, et ta sai määruse kätte samal hommikul (21.09.
2. a). Arvestades eeltoodut palub ta kohtul määrata uus istung. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis I. R i kaebuse läbi vaatamata viitega

§ 126

lg 2 ja § 125 lg 3.

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole

§ 125

alusel edasi lükatud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

§ 125

lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. I. R ei ole antud juhul eitanud seda, et ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast

1. septembril
2. a algusega kell 9.00, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt hilines ta liiklusseisaku tõttu 5-6 minutit kohtuistungile, milliseks ajaks oli aga istung juba lõppenud. Vaidlust ei ole ka selles, et samal päeval kohtumajja saabudes edastati I. R ile ka kohtumäärus, millega jäeti tema kaebus läbi vaatamata. Hilinemisest üritas I. R kohut väidetavalt teavitada ka kohtu üldnumbrile helistades, kuid ei saanud väidetavalt ühendust. Küsimust ei ole seega käesoleval juhul selles, et I. R enda kinnitusel oli teadlik kohtuistungi toimumisest. Ta küll mitte lihtsalt ei jätnud istungile ilmumata, vaid hilines selliselt, et istung oli selleks ajaks lõppenud ja kohtumäärus kuulutatud. Hinnates seda, kas maakohtul esines seaduslik alus jätta kaebus läbi vaatamata, tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Kohtuistung kaebuse arutamiseks oli edasi lükatud ja istung pidi toimuma
3. septembril
4. a kell 9.
5. Istungi aluseks ei olnud kaebaja istungile ilmunud ja ei olnud kohut teavitanud ka ilmumise võimatusest või hilinemisest või mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks. Seega kohtul oli küllaldane alus arvata, et kaebaja jättis istungile ilmumata ja esines alus

§ 125lg 3 ja § 126 lg 2 alusel jätta kaebus läbi vaatamata.

I. R on küll väitnud, et ta üritas kohut teavitada hilinemisest, kuid sellised väited on paljasõnalised, ka isik ise möönis, et tal ei õnnestunud samas kohtuga siiski ühendust saada. Seega küsimust ei ole selles, et ta ei teavitanud kohut enda hilinemisest ning kohtul oli kohtuistungi toimumise ja määruse kuulutamise ajal küllaldane alus arvata, et I. R jättis istungile ilmumata ja seega jättis maakohus põhjendatult kaebuse läbi vaatamata. Tulenevalt määruskaebuses toodust, vajab märkimist, et kui I. R alustas Viimsist sõitu kell 8.20 ja ta peagi nägi ka seda, et on liiklusseisak, oli tal piisavalt aega selleks, et kohut teavitada enda hilinemisest, mida ta aga ei teinud. Samuti vajab märkimist, et liiklusseisak ei ole küll sõltuvuses I. R ist, kuid samas ei saa seda pidada ka selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis takistas isikul õigeaegselt kohtuistungile ilmumast, sest isik oleks pidanud arvestama piisava ajavaruga nii liiklemiseks kui ka istungile jõudmiseks, sest üldteada on asjaolu, et sellel teelõigul on liiklusseisakud sagedased, kohati igapäevane nähtus ja seetõttu veidike enam kui pool tundi kesklinna jõudmiseks ei ole kindlasti piisav ajavaru. Seega on I. R ise suhtunud kohtuistungile õigeaegselt ilmumiseks piisava hoolsuseta.

§ 42

lg-st 1 tulenevalt, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.

§ 42

lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine; või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Käesoleval juhul nähtub, et I. R küll väidab, et ta üritas kohut teavitada sellest, et kutses märgitud ajal ei õnnestu tal hilinemise tõttu menetleja juurde ilmuda, kuid tähtsust omab asjaolu, et tegelikult ta sellest kohut ei teavitanud.

§-s 42 loetletud mõjuvaid põhjuseid ilmumata jäämiseks isikul ei esinenud ja ringkonnakohus ei pea hilinemist liiklusseisaku tõttu selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis põhjendaks kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmist, sest liiklusseisakuid Pirita tee piirkonnas (täpsemalt Kadriorus) esmaspäeva hommikul tööpäeva eel on võimalik sealkandis elaval ja pidevalt liikleval isikul ette näha ja see ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks isik õigeaegselt istungile ei ilmunud, sest piisava ajavaruga teele asudes oleks seda olnud võimalik vältida. Ringkonnakohtu arvates esines eeltoodu pinnalt maakohtul käesoleval juhul alus jätta I. R i kaebus läbi vaatamata, sest I. R ei ilmunud kohtuistungi alguseks edasilükatud asja arutamisele ning talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Nimelt käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest, et I. R i oli teavitatud

1. septembril
2. a kell 9.00 toimuvast kohtuistungist eelneval kohtuistungil, s.o
3. augustil
4. a. Lisaks sellele, et
5. augusti
6. a kohtuistungil teavitati uuest istungi toimumise ajast, milline asjaolu nähtub protokollist, nähtub samuti, et I. R on andnud selle kohta allkirja, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest
7. septembril
8. a kell 9.
9. Seega esines maakohtul seaduslik alus jätta I. R i kaebus läbi vaatamata, sest I. R ei ilmunud edasilükatud asja arutamisele
10. septembril
11. a kella 9.00-ks, kuigi talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud.
12. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-dest 42, 125 lg 3, 126 lg 2, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. septembri
2. a määruse muutmata ja I. R i esitatud määruskaebuse rahuldamata. Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/