) § 102 lg 2 p 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada juhul, kui vähemalt üks abikaasadest on Eesti Vabariigi kodanik, tekib kostja arvates takistus
Isegi, kui hageja elukohaks lugeda tema poolt esitatud XXXXXX X-X Tallinnas, kuuluks selline kohtualluvus kohaldamisele vaid juhul, kui pooltel puuduvad ühised alaealised lapsed. Kostja arvates ei saa antud asjas kohaldada ka
§-s 72 sätestatud Harju Maakohtu erialluvust, kuna hageja ei ole põhjendanud, miks tal pole võimalik oma õigusi kaitsta Lõuna-Aafrika Vabariigis, arvestades tõenäoliselt ka olukorda, kus arutlusele tulevad ka laste ülalpidamise ning ühisvara jagamisega seonduvad küsimused, mida on otstarbekas lahendada igal juhul abielulahutusega koos. 3. Vastuseks kostja vastuväidetele kohtualluvuse osas leidis hageja, et
lg 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik. Vaidlust ei ole selles, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Seda, et hageja elukoht on Eesti Vabariigis, kinnitab asjaolu, et hageja elukoht on Rahvastikuregistri andmete kohaselt Tallinnas, hagejal on Eesti Vabariigis kinnisvara ning talle ei valmista raskusi tulla kohtu poolt määratud ajal asjas peetavale kohtuistungile. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et
Kostja on jätnud tähelepanuta
süstemaatilise ülesehituse.
esimene lõige annab abielulise vaidluse legaaldefinitsiooni.
teine lõige määratleb, millisel juhul on Eesti kohus pädev abielulist asja lahendama.
kolmas lõige määratleb ära kohtualluvuse Eesti siseselt olukorras, kus sama sätte teise lõike kohaselt on juba tuvastatud, et Eesti kohus on pädev asja lahendama. Olukorras, kus pooled on abielu lahutamise küsimuses sisuliselt ühel meelel, oleks ka menetlusökonoomika seisukohast põhjendamatu jätta asi läbi vaatamata ning sundida pooli ühise eesmärgi saavutamiseks tegema täiendavaid kulutusi muu riigi kohtu poole pöördumiseks. Esimese astme kohtu määrus 4. Harju Maakohus jättis 22.05.2015 määrusega hagi
5. Poolte vahel on vaidlus kohtualluvuse küsimuses. Kohus peab esmalt
lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ning seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik ja Lõuna-Aafrika Vabariik ei ole koos ühegi välislepingu osalised, kelle suhtes kehtiks välislepingus abielu lahutamise kohtualluvuse sätted. Seega tuleb antud juhul kontrollida abielu lahutamise nõude rahvusvahelist kohtualluvust
-i alusel. Kohus nõustus hageja esindajaga, et
lg 3 reguleerib kohtualluvust Eesti siseselt ja praegusel juhul kohaldamisele ei kuulu. 3 6.
lg 2 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, 1) kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik; 2) oli seda abielu sõlmimise ajal; 3) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Seega annab seadus võimaluse lahendada abieluasi Eesti kohtus, kui vähemalt üks pool on Eesti Vabariigi kodanik. Antud juhul on mõlemad pooled Eesti Vabariigi kodanikud, kuid kohtu hinnangul ei ole
lg 2 kohtule kohustuslik, vaid annab üksnes võimaluse vaadata abieluasi ise läbi. Seega tuleb sõna „võib“ käsitleda kaalutlusnormina.
lg 1 punktile 13, kuna kohus on ise eelnevalt märkinud, et
lg 2 p 1 annab Eesti Vabariigi kohtule õiguse asja lahendamiseks.
lg 2 ei ole diskretsiooninorm, mille alusel võib kohus otsustada, kas ta asja menetleb või mitte. Hageja viitab ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1107-10 punktile 14. Menetlusökonoomika huvides tuleks asi lahendada omaksvõtul põhineva otsusega ning mitte koormata pooli ega kohut asja menetlusega olukorras, kus poolte vahel puudub sisuline vaidlus. Lisaks esitas hageja ka
lg 1 punkti 5 alusel taotluse jätta määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kostja kanda või tagastada hagejale. Vastustaja seisukoht
Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.05.2015 määrus tuleb
lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetlemiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 12. Kuna Eesti Vabariigi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel ei ole sõlmitud õigusabilepingut, samuti ei ole need riigid koos ühegi välislepingu osalised, kelle 4 suhtes kehtiks välislepingus abielu lahutamise nõude kohtualluvuse sätted, tuleb Eesti kohtul kontrollida esitatud nõude kohtualluvust
-i sätete alusel. 13. Maakohus on vääralt jätnud hagi
lg 1 punkti 13 alusel läbi vaatamata, asudes ekslikule seisukohale, et
lg 2 on kaalutlusnorm ehk selles sätestatud kohtualluvus ei ole kohtule kohustuslik, vaid annab üksnes võimaluse vaadata abieluasi ise läbi. Määruskaebuses on asjakohaselt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-10, mille punktis 14 on võetud seisukoht
Riigikohus leidis, et kuna kohtualluvus tähendab
lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus, siis tuleb ka
Sellest tulenevalt on
lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise korral isikul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muid kohtualluvust reguleerivaid sätteid või kokkuleppeid, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb sõna „võib“
lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna „saab“ tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina. Eeltoodust tulenevalt, kui antud asjas esineb vähemalt üks
14. Kaevatavas määruses on maakohus õigesti leidnud, et mõlemad pooled on Eesti kodanikud. Seega kohaldub
15. Hagi läbi vaatamata jätmise alusena ei ole seaduses sätestatud menetlusökonoomika põhimõtet, millele kohus määruses on tuginenud. Hagi läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust ka kostja poolt määruskaebuse vastuses välja toodud asjaolu, et kostja on algatanud kohtumenetluse Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus, kus vaidluse esemeks on abielu lahutamine, ühisvara jagamine ning poolte ühiste lastega seonduvad küsimused.
lg 1 punkti 4 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on abielulahutuse menetlus algatatud Eesti kohtus varem kui Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus. Hageja esitas vastava hagi 02.04.2015, kostja esitatud kohtudokumendid kannavad märget 13.04.2015 kuupäeva kohta (t lk 21-33). Kostja oma esimeses vastuses hagile võimaliku sama menetluse kohta Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus ei ütle, märkides ainult, et tõenäoliselt tulevad Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus arutlusele laste ülalpidamise ja ühisvara jagamisega seonduvad küsimused. Alles 13.05.2015 on kostja kohtule teatanud, et lahutusprotsessi on alustatud ka XXXXXXX kohtus. Seega ei olnud käesolevas asjas hagi esitamise ajal veel samasisulist hagi Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtule esitatud ega esine alust ka
Abielulahutus ühelt poolt ning ühisvara ja lastega seotud vaidlused teiselt poolt ei ole omavahel selliselt seotud, et oleks tingimata vajalik nende kõigi asjade koos ühes kohtus lahendamine, seda enam, et abielulahutuse üle pooltel sisulist vaidlust ei ole. 16. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.