lg 1 p 3 alusel kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks summas 3000 eurot. Kostjad palusid pikendada kostjatele antud tähtaega hageja 20.02.2015 seisukohale vastamiseks viie päevani taotluse lahendamisest või deposiidi laekumisest kostjatele teatamisest. Tagatise tasumata jätmisel palusid kostjad asja menetlus lõpetada ja mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud. Taotluse kohaselt on hageja rõhutanud, et ta on varatu. Seega hagi rahuldamata jäämisel on menetluskulude hagejalt sissenõudmine raskendatud või võimatu. Tõenäosus, et hagi jääb rahuldamata, on arvestatav, sest hageja tugineb nõudes üürilepingust taganemisele, samas kui seni toimunud menetlusest nähtub, et hagejal polnud selget alust ka üürilepingu ülesütlemiseks. Esitatud ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit kulutuste kohta ning arvestatud ei ole kohustusega tagastada kostjale kõik kostjalt saadu. Kostjate eeldatavad (seni kandmata) menetluskulud on järgmised: seisukoha koostamine hageja 20.02.2015 väidete kohta – 5 tundi; ettevalmistus 13.03.2015 istungiks – 1 tund; esindamine 13.03.2015 kohtuistungil – 2,5 tundi; ettevalmistus põhiistungiks ja kohtuvaidluse teeside koostamine – 4 tundi; esindamine põhiistungil – 4 tundi; võimaliku apellatsioonkaebuse või vastuse kaebusele koostamine – 4 tundi; ettevalmistus apellatsioonikohtu istungiks – 2 tundi; esindamine apellatsioonikohtu istungil – 1,5 tundi; võimaliku kassatsioonkaebuse või vastuse kaebusele koostamine – 6 tundi, kokku 30 töötundi summas 3000 eurot (kostjate esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta)). 3. Hageja leidis, et kostjate taotlus on alusetu ja lubamatu.
lg 1 p 3 käsitleb pankroti väljakuulutamise, pankrotimenetluse algatamise ja täitemenetluse juhtumeid, mida antud juhul ei esine. Nimetatud norm on vastuolus nii
normidega, mis sätestavad hagejatele, kelle majanduslik seisund ei võimalda menetluskulusid kanda, riigi abi osutamise, kui põhiseadusega (PS §-d 12; 13; 15). Kuna kohus on asjas leidnud, et hagejal vara ei ole, oleks
Kostjal OÜ Rootsi Maja ei ole samuti vara, seega on pooled menetluskulude tagamise suhtes võrdses menetluslikus seisundis. MAAKOHTU LAHEND
Kostjad on veenvalt põhjendanud, et hagejal ei ole vara kostjate menetluskulude hüvitamiseks juhul, kui hagi peaks jääma rahuldamata. Hagejal vara puudumist on väitnud ka hageja ise. Kohtu hinnangul on tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ning taotletud suurusega tagatis on esialgsetel andmetel piisav tagamaks kostjate õiguste kaitse juhul, kui hagi jääb rahuldamata. Juhul kui menetlus peaks jätkuma ringkonnakohtus ja riigikohtus, siis on kostjatel
lg 3 alusel võimalik taotleda täiendava tagatise andmist enne vastavas kohtuastmes kulude tekkimist. Hageja väide, nagu oleks
lg 1 p 3 kohaldatav üksnes pankroti väljakuulutamise, pankrotimenetluse alustamise või täitemenetluse korral, ei ole põhjendatud. Kostjate kuluarvestusi ei ole hageja vaidlustanud. Kohus hoiatas, et tagatise tähtajaks tasumata jätmisel jätab kohus hagi
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on
PS § 12 järgi on seaduse ees kõik võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida muuhulgas tema varalise seisundi tõttu. Hageja esitas hagi, kasutades PS §-s 15 sätestatud õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohus rahuldas hageja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kohus jättis kaevatavas määruses hageja seisukohtadele seoses PS § 12; § 13 ja § 15 põhimõtetega hinnangu andmata. PS § 15 järgi võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist; 2) peab
lg 1 p 3 silmas hageja majandusliku seisundi analoogiat pankrotiolukorraga: halb majandamine, kohustuste rikkumine või oskamatus majandada, mis on toonud kaasa pankroti või täitemenetluse. Hageja ei saanud kostjate poolse kohustuste mittetäitmise tõttu isegi majandama asuda. Järelikult analoogiat loeteluga, mis sisaldub
lg 1 p-s 3, antud juhul ei ole; 3) rikkus kohus
§-s 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet, andes kostjatele täpsustatud hagile vastamiseks 5-päevase ajapikenduse. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 6. OÜ Narva Rootsi Maja, Jan Christer Börje Östlund ja Sirkka-Liisa Irene Östlund vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on Riigikohus hageja tõstatatud põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09 (p 16), kus on leitud, et vastuolu põhiseadusega kõnealuses küsimuses puudub; 2) ei ole kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, kui pikendas kostjale antud vastamise tähtaega. Hageja uuendatud seisukohad sisaldavad mh lepingust taganemise väidet ja tunnistajate ülekuulamise soovi. Hageja väidetele põhjendatud vastamine võtab aega, mistõttu enne sellega kaasneva menetluskulu tekkimist kostjatele on vaja lahendada küsimus, mis tagab kostjatele menetluskulude hüvitamise, kui hagi jääb rahuldamata; 3 3) ei ole vaidlust selles, et hageja majanduslik seisund on selline, et
Hageja on ise esile toonud, et tal ei ole ega saa olema edaspidi tulu. Menetluse lõpetamine hageja suutmatuse tõttu tagada menetluskulude hüvitamine on hageja äririsk, kuna hageja on ettevõtja; 4) ei ole hageja deposiidi suurusele ja sellega tagatud kuludele vastuväiteid esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 3 (ilmselt mõeldud
Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kostjad on selles osas asjakohaselt viidanud Riigikohtu 01.02.2010 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09. Nimetatud asjas oli hageja samuti esitanud väite
lg 1 p 3 võimalikust vastuolust põhiseadusega ja Riigikohus leidis (määruse p 16), et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. 9.
lg 1 p 3 järgi võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostjale eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Sättes toodud loetelu, millal võib kostja eeldatavate menetluskulude hagejalt sissenõudmine olla ilmselt raskendatud, ei ole ammendav. Riigikohus on ülalviidatud lahendis selgitanud ka, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Hageja väitel tal majandustegevus puudub (tl 6), millist väidet kinnitab hageja esitatud Swedbank AS tõend (tl 47), mille kohaselt hageja kontol ajavahemikul 01.01.2013 kuni 30.11.2014 ei ole tehinguid toimunud, ning hageja on taotlenud asjas menetlusabi suhteliselt väikeses summas riigilõivu (kokku 650 eurot) tasumiseks. Hageja poolt kohtule esitatust saab üheselt järeldada, et juhul kui hagi jäetakse rahuldamata, on tõenäoline võimalus, et hagejal puuduvad vahendid, mille arvelt saaks kostjate menetluskulud hagejalt sisse nõuda. Seega asjas ei ole sisuliselt vaidlust selles, et hageja majanduslikust seisundist tulenevalt on alus
lg 1 p 3 sätte kohaldamiseks olemas.
lg 21 sätestab, et kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. 4 Ringkonnakohus märgib, et ehkki hageja ei ole oma vastuväidetes ega ka määruskaebuses
lg 21 rakendamisele viidanud, puuduvad ringkonnakohtu arvates viimatinimetatud sätte kohaldamiseks alused. Kostjatele menetluskulude tagatise andmist ei saa antud juhul pidada hageja suhtes ebaõiglaseks. Menetlusega kaasnevad pooltele menetluskulud ning
on kehtestatud eesmärgiga vältida riski, et hagi rahuldamata jäämisel ei saa kostjad oma põhjendatud menetluskulusid hüvitatud. Hageja puhul on tegemist äriühinguga, mis peab leidma vahendid (nt äriühingu osanike, kes on eeldatavalt kohtuvaidlusest huvitatud isikud, abiga) anda kostjatele kohtu määratav tagatis. 10. Ringkonnakohus ei nõustu aga kostjate nõutud tagatise summaga 3000 eurot, mida maakohus pidas põhjendatuks, ja leiab, et maakohus on sellises suuruses tagatise määramisega ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on kaevatavas määruses muuhulgas märkinud, et kostjate tuleviku kuluarvestusi hageja ei vaidlustanud. Asjaolu, et hageja ei ole oma vastuses kostjate tagatisenõudele tagatise summa suurusele konkreetseid vastuväiteid esitanud, vaid on palunud jätta tagatis üldse määramata, ei tähenda, et maakohus ei pidanud taotletud tagatise suuruse põhjendatust kaaluma. Maakohus on määratud tagatise suurust põhjendunud vaid asjaoluga, et tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega. Arvestades menetluse käiku ja kostjate taotluses esiletoodud võimalikke kulusid, loeb ringkonnakohus tagatise põhjendatud summaks 1500 eurot. Tagatise suuruse muutmisel lähtub ringkonnakohus nii kostjate eeldatavatest lepingulise esindaja kuludest kui ka hageja õigustest. Sellises suuruses tagatis katab eelduslikult vähemalt kostjate maakohtu menetluses tekkivad vajalikud ja põhjendatud kulud. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et juhul kui asja menetlus peaks jätkuma ringkonnakohtus ja riigikohtus ning ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, siis on kostjal
lg 3 alusel võimalik taotleda täiendava tagatise andmist enne vastavate kulude tekkimist. Samas 1500-eurone tagatis ei piira ringkonnakohtu arvates ebamõistlikult äriühingust hageja õigust oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ega ole hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. 11. Tagatise tasumiseks vajalikud andmed (kontonumbrid) on toodud maakohtu määruses. 12.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.