1 Otsuse kohaselt K.K. juhtis 02.11.2011 kella 16:26 ajal mootorsõidukit X ja sõitis valgusfoori keelava tule ajal. Väärteo toimepanemine on tõendatud tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. K.K. rikkus
lg 3, pannes sellega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki-või trammijuhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. K.K. esitas 13.12.2011.a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 alusel ja materjalide eraldamist kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 320 lg 2 tunnustel. Kaebaja seletuste kohaselt ei nähtu temale väärteoasjaga tutvumiseks esitatud tõenditest mingit muud seost nimetatud väärteootsusega kui tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokolli kirjutatud väärteootsuse number. Tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollist ei nähtu muud kui, et see on väärteoprotokolli numbri alusel seostatud väärteoasjas tehtud otsusega, ei nähtu aga millise konkreetse autoga on tegemist ning kirjas on ainult X. Kaebaja seletuste kohaselt ei nähtu tõendina välja toodud tunnistaja ülekuulamisprotokollist, millise väärteoasjaga on nimetatud tõendid seotud, millise konkreetse auto ja juhiga on tegemist. Kaebaja leiab, et tegemist on tõendite kunstliku fabritseerimisega, sest X mudel ja reg. nr on jäetud lahtiseks, et neid hiljem juurde kirjutada, kuna väidetavalt rikkumise hetkel ei osanud neid tunnistaja öelda. Kaebaja ei mõista, et kui tunnistaja ei suuda näha auto numbrit, siis kuidas on võimalik näha ütlustes nimetatud auto esirataste stoppjoone ületamist, mis veelkordselt tõendavad tõendite kunstlikku loomist ja valeütluste andmist. K.K. väidab, et tegemist ei saa olla ühe inimese eksimusega, kuna vastavalt seadusele loeb läbi ülekuulamisprotokolli ka menetleja ning seejärel annab allkirja protokollile. Kaebaja väidab, et tehnilise vahendi, s.o peegelkaameraga tehtud salvestis, mille koopiat keelduti talle väljastamast, ei nähtu auto jõudmise hetke ristmikule seostatuna fooris põleva tulega, s. o keelava või lubava tulega.
lg 1 sätestab fooritulede tähenduse ning § 7 lg 1 p 3 sätestab kollase tulega liikumise keelu, kuid märgib seejuures, et peatumiseks ettenähtud kohas tohib edasi liikuda juhul, kui seal peatumine ilma liiklust ohustamata on võimatu. K.K. väidab end sellises olukorras olnuks. Ta nägi enda auto peeglist tagant poolt kiiresti lähenevaid auto tulesid ning pidi pingelises tipptunni liikluses tegema kiires otsuse ning leidis, et äkkpidurduse korral tekiks liiklusohtlik olukord kuni avariini välja. Fakt, et nimetatud auto tema järel videosse ei jäänud, ei tähenda, et seda seal ei olnud. Kaebaja väitel on üldteada tõde, et X peal toimub pidev ümberreastumine, et suhteliselt lühikesel lõigul jõuda vajalikku sõiduritta. Eeltoodu alusel palub K.K. võtta kohtul seisukoht kriminaalmenetluse alustamises seoses teadlikult valeütluste andmise või kunstlikult tõendite fabritseerimise osas võimalike süüdiolevate isikute suhtes. Lisaks taotleb kaebaja tema suhtles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 järgi. Lõuna Prefektuur esitas 14.05.2012.a väärteoasjas nr 4-11-4813 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt juhtis K.K. 02.11.2011.a kella 16:26 mootorsõidukit, sõitis ristmikule valgusfoori keelava tule ajal. Antud teoga rikkus K.K.
Vanempolitseinik X määras antud rikkumise eest K.K. karistuseks
o 40.00 eurot. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuistungile kutsuda tunnistajana X, X ning väärteoasja menetlenud X. Kohtuistungil jäi K.K. esitatud kaebuse juurde, kaebaja taotles istungit salvestada. Kohus jättis taotluse rahuldamata. K.K. rikkumist ei tunnista ja leidis, et tal ei ole seda 2 võimalik kuidagi tõendada. Väidab, et talle näidati ainult osa rikkumise salvestisest ning leiab, et rikutud on menetlusnorme. K.K. väidab, et temale oleks pidanud olema esitatud video, kus ta „punase tulega“ ristmikku ületas, sest tal on õigus kõigi tõenditega tutvuda. Lisaks väidab kaebaja, et sellel ristmikul sõidab palju tumedaid X ehk sellel alusel ei saa rikkumist määrata. K.K. väidab, et tõendid ei ole siduvad: tõendid ei seo seda konkreetset autot ja rikkumist. Leiab, et on materiaal- ja menetlusnorme rikutud ja palub kaebuse rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtus leiab, et antud väärtegu on toime pandud ja tõendatud nii tunnistajate ütlustega kohtusaalis kui ka esitatud videosalvestisega. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et tunnistaja eelnevalt antud ütlused ei ole valed, võltsitud, ega esine valeütlusi. Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Tunnistaja X kohtus antud ütluste kohaselt teostas tema liiklusjärelvalvet X läheduses, kui üks universaalkerega auto sõitis ristmikule ja ülekuulamis-protokollis on kirjas, et vasakpööre tehti keelava tule ajal, auto esirattad olid ületanud stoppjoone, kui põles punane tuli. X põhjendab asjaolu, et protokolli olid jäänud X mudeli ja reg. nr järgi tühi koht, sest talle ei tulnud need kohe meelde ning neil oli videotehnika autos ja nad filmisid. K.K. autot eristavaks tunnuseks oli vahtraleht. X sõnul ei saanud mõni teine vahtralehega X samas suunas sõita, kus patrull K.K. kinni pidas, sest teine patrull seisis kohe tee otsas, kuhu K.K. pööret tegi. Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema teostas eelmise aasta novembrikuus kombineeritud järelvalvet X, kus eesmärgiks oli ristmikul kontrollida, kes ületavad seda keelava tulega. X koos paarimehega vormistasid Puiestee tänaval rikkumisi. Üks isikutest oli K.K. , kes sõitis üle ristmiku keelava tulega. Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et teostas 02.11.2011.a varjatud liiklusjärelvalvet, mis kontrollis sõiduki juhte foorist kinnipidamisest. Õhtu poole märkasid tumedat X, mis läks mäest üles ja ületas stoppjoone keelava tulega. X andis sellest teisele patrullile teada. Sõiduki eritunnuseks oli, et see oli tume, universaalkerega ja vahtraleht oli vist taha kleebitud. Tunnistaja seletas, et on paika pandud, et kombineeritud järelevalve puhul see, kes auto kinni peab, sel peab olema autoga silmside. Kohtu seisukoht Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja K.K. kaebus rahuldamata. K.K. le on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus
lg 3, millega pani toime
s § 221 lg 1 sätestatud väärteo.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Väärteootsuse nr 2602,11,007229 kohaselt juhtis K.K. 02.11.2011.a kella 16:26 ajal mootorsõidukit ja sõitis ristmikule valgusfoori keelava tule ajal. Tunnistajate X ja X ütlustega on tõendatud, et tume universaalkerega X, millel oli vahtraleht, ületas stoppjoone, kui fooris põles keelav tuli. Vastav episood on ka kohtus esitatud videosalvestisel rikkumise kohta. X 3 tunnistuse kohaselt peeti kinni selline auto, mis vastas patrulli esitatud kirjeldusele. Kaebuse esitaja on arvamusel, et tõendeid tema suhtes on võltsitud ning isikud on andnud valeütlusi. Kuna tunnistaja ülekuulamise protokolli ei ole märgitud tema juhitud X mudelit ja reg. nr, siis ei saa olla kindel, et just tema ületas ristmiku keerava fooritulega. Kohus leiab, et kaebaja väited mitmete X liikumisest X on paljasõnalised. Kaebaja esitatud väiteid ei anna alust seada kahtluse alla ega välistada kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaolusid, videosalvestist ja tunnistajate antud ütlusi. Tunnistaja X ja X ütlused langevad kokku X ütlustega. Seega puudub kohtul igasugune alus kahelda eelnimetatud tunnistajate ütlustes. Rikkumise videosalvestisest on näha, kuidas universaalkerega X ületab stoppjoone keelava fooritulega ning X taga ei ole ühtegi sõidukit, seega ohutult peatumine oli võimalik. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et kohtus leidis tõendamist K.K. i poolt ristmikule sõitmine valgusfooris keelava tule ajal. Tema vastutus tuleneb
Kohus ei tuvastanud K.K. i tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud VTMS § 29 lg 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ja KarS § 320 lg 2 tunnuseid kriminaalmenetluse alustamiseks.
Kohtuvälise menetleja otsusega karistati K.K. i rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s. 0 summas 40.00 eurot. Seega karistati K.K. i sanktsiooni alammäära lähedase trahvisummaga. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustega. Karistus on määratud arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 alusel kaebuses esitatud põhjendustel puudub, kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Lõuna Prefektuuri 24.11.2011. a otsus nr 2602,11,007229 muutmata. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.