) § 415 lg 1 p 3 alusel, mistõttu ei ole mõjuva põhjuse olemasolu põhistamine hagile vastamata jätmiseks vajalik. Kohus märkis, et kostja etteheide otsuse sisule ei puuduta küsimust, kas tagaseljaotsuse võis seaduse kohaselt teha. Kostja käsitlus on ka sisuliselt ebaõige. Ekslik on viide
lg-le 2, kuivõrd nimetatud säte puudutab lihtmenetluses tehtud otsust, mitte tagaseljaotsust. Vastavalt
05.02.2015.a tagaseljaotsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata
Kohus leidis, et kostja väide, et hageja ei põhjendanud tõenditega oma kohustuse täitmist kostja ees, ei ole asjakohane.
lg 1 ja
lg 2 kohaselt kuivõrd hagile vastamata jätmise korral loetakse, et kostja on võtnud omaks hageja faktiväited, ei hinda kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid. Kohus leidis, et kostja väitel hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud. Kohus leidis, et kostja ja AS-i Euronics vahel sõlmitud järelmaksu müügileping vastas nii müügilepingu kui tarbijakrediidilepingu tunnustele, kuna lepingu kohaselt müüs AS Euronics kostjale kauba ning kostja pidi maksma kauba eest tasu, aga tasu maksmine lepiti kokku järelmaksu osamaksetena, millega seoses tuli kostjal tasuda intressi. Kuna AS Euronics ja hageja sõlmisid faktooringulepingu, millega AS Euronics loovutas järelmaksu müügilepingust tulenevad nõuded hagejale, on hageja võlaõigusseaduse (VÕS) 164 lg 2 alusel astunud järelmaksu müügilepingust tulenevas õigussuhtes kostjaga AS Euronics asemele. Lepingu p 13 kohaselt oli ostja kohustatud hüvitama võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sh hinnakirjas sätestatud kulud. Kohus leidis, et võttes arvesse hageja põhinõude suurust 1594 eurot ei ole hageja hinnakirjas fikseeritud sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot ebamõistlikult suur, mistõttu vastava tasu maksmiseks kohustav lepinguline regulatsioon ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kohus rahuldas hagi tasumata osamaksete (1594 eurot) ja lepingutasu (15,90 eurot) väljamõistmise nõude osas VÕS § 108 lg 1 ja lepingu p 12 alusel, kokkulepitud intressi (82,62 eurot) väljamõistmise nõude osas VÕS § 397 lg 1 alusel, viivise (7,16 eurot) väljamõistmise nõude osas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel, sissenõudmiskulu (40 eurot) väljamõistmise nõude lepingu p 13 ja VÕS § 113 lg 5 teise lause alusel. Kokku kujunes seega kostjalt väljamõistetavaks summaks 1739,68 eurot (1594 + 15,90 + 82,62 + 7,16 + 40). Kohtul ei olnud võimalik asja lahendamisel arvesse võtta kostja väiteid, kuivõrd kostja neid ei esitanud. Seetõttu ka kaja lahendamisel ei saa hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel arvesse võtta muid, kui hagiavalduses esitatud asjaolusid (RKTKo 3-2-1-181-13, p 16). Kohus ei hinnanud kaja lahendamisel kostja väiteid hagi aluseks olevate asjaolude kohta, mistõttu tähendust ei oma, kuhu aadressile saatis hageja kostjale dokumente vms. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagile vastamiseks oli 14 päeva ebapiisav
Vastavalt
lg 5 hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks on kooskõlas
lg 1 võimalik ainult juhul, kui kostja põhistaks mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata jätmiseks. Ühtegi põhjust hagile vastamata jätmiseks ei ole kostja välja toonud, vaatamata sellele, et kohus seda temalt eraldi 10.03.2015.a määrusega küsis. Seetõttu tuleb kaja jätta rahuldamata ja menetlus asjas taastamata. Kuivõrd kaja jäi rahuldamata ja jõusse hagi rahuldanud tagaseljaotsus, mõistis kohus kostjalt
lg 5 alusel riigituludesse välja kaja esitamiselt tasumisele kuulunud kautsjoni 175 eurot. 3. Kostja esitas 17.07.2015.a Harju Maakohtu 11.06.2015.a määruse peale määruskaebuse, paludes taastada tsiviilasja menetluse ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus oleks pidanud põhjendavas osas märkima üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendamata, sest võlaõigusseadus eeldab tarbijakrediidi sõlmimisel sidevahendi teel kauba kättesaamist ning kaitseb tarbijat ja paneb võlasuhte jõustumise kehtivuse sõltuvusse kauba kättesaamisest. VÕS § 209 lg 4 kohaselt ei ole hageja kostjale kaupa üle andnud ega ka seda hagiavalduses tõendanud. Maakohus piiras kostja põhiõigusi oma kaitse realiseerimiseks, kuna andis 14 päeva kättesaamisest vastamiseks. Kostja on töötu, tal puudub korrapärane sissetulek, ei oma vara ega kooselavaid pereliikmeid ning seega tal ei olnud võimalik nii lühikese aja jooksul leida vahendeid, õigusabi ja realiseerida oma kaitsevõimalusi ning seega on vähem kui 14 päevane vastamise tähtaeg ebaproportsionaalne ning kostja põhiõigusi rikkuv
Riigikohus on leidnud, et 14 päeva on tsiviilvaidluse korral ebapiisav. Vastamiseks vajalikku aega peab kohus hindama ja ka põhjendama. Kostja tõendas, et tal olid mõjuvad põhjused hagile koheselt mitte vastamiseks, kuna ta on töötu, ametliku sissetulekuta ning elatab ennast korilusest. Asja materjalidest ja hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks põhjendanud tõenditega oma kohustuse täitmist kostja ees. Samuti on hageja saatnud asjaga seonduvaid materjale järjepidevalt valele aadressile, millel puuduvad seosed kostjaga ja rahvastikuregistri andmetega (Lille tn 18-6). Maakohus ei kontrollinud, kas hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud õigustaksid hageja nõuet (veenvuse kontroll). Õigusliku põhjendatuse eeldus on see, et otsusest nähtuks korrektselt nõude alus, võimaldades õigussuhte korrektset kvalifitseerimist. Õiguslik põhjendus on veenev, kui see sisaldab vähemalt nende asjaolude loetelu, mida loetaks
lg 1 alusel kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas piirduda õigusliku põhjendusega. 05.02.2015.a tagaseljaotsuses puudub õiguslik põhjendus ning on seega vastuolus
-iga. Kostja leidis, et maakohtu lahendi tühistamise alus on nõuetekohase õigusliku põhjenduse puudumine tagaseljaotsuses. Harju Maakohus ei seostanud õigusnorme ega viidanud neile tagaseljaotsuses. Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna ei ole teada, kas kostja sai kauba kätte. Samuti ei ole hageja tõendanud, millal ja kus ta kostjale kauba üle andis. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse, mille tegemise keelab
Kostja ei ole sõlminud isiklikult hageja 23.12.2014.a hagiavalduses nimetatud järelmaksu müügilepingut nr 820011. Kostja ei ole järelmaksu müügilepingust nimetatud kaupu kätte saanud, sest hageja on kauba transportinud valele aadressile ja andnud üle valele isikule ilma isikut tuvastamata. Juhul kui järelmaksu müügileping on sõlmitud, siis vastavalt lepingule ei ole hageja oma kohustust 3
Ringkonnakohus leiab, et hagiavaldus ei ole selles esitatud nõude ulatuses hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning
lg 2 alusel koosmõjus
lg 1 p-ga 3 ja
lg-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti leidnud, et kohus ei saa tagaseljaotsusega asja lahendades arvesse võtta kostja vastuväiteid. Seega on määruskaebuses esitatud vastuväited (mh materjalide kättetoimetamine valele aadressile, lepingu mittesõlmimine kostja poolt isiklikult, lepingust taganemine, kauba üleandmine) asjakohatud. Samas aga peab maakohus asja tagaseljaotsusega lahendades kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, kuid saab lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse
Riigikohus on leidnud, et
lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Seega tuleb ringkonnakohtul omal algatusel kontrollida hagi veenvust tervikuna (vt RKTKm 3-2-1-53-13, p 13). 7. Hageja on hagiavalduses esitanud raha tagasimaksmisele suunatud nõude, paludes kostjalt välja mõista kauba kogumaksumuse jäägi koos intresside ja viivistega ning lepingu ülesütlemisega kaasnevate kuludega. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ja müüja vahel oli sõlmitud järelmaksu müügileping, mis vastab nii müügilepingu kui ka tarbijakrediidilepingu tunnustele. Samas ei ole asja materjalidest nähtuvalt müüja mitte AS Euronics, vaid Aktsiaselts Antista (tl 22). Järelmaksu müügilepingu puhul tuleb kohaldada müügi ja tarbijakrediidi sätteid paralleelselt, kusjuures müügilepingu osaks olevale järelmaksukokkuleppele, mis võimaldab ostjal tasuda ostuhinna tagasimaksetena järelmaksuperioodi jooksul, kohaldatakse tarbijakrediidi sätteid, sh ostuhinna tagasimaksete tasumisega viivitamise korral. Järelmaksu müügilepingu tingimuste kohaselt (p 2.1 ja 2.2) on faktooringulepinguga müüja Aktsiaselts Antista hagejale üle andnud õiguse lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta ning leping selles fikseeritud tingimustel üles öelda ja teostada teisi lepingust tulenevaid õigusi. Hageja on hagiavalduses tuginenud müügilepingu punktile 12, mille kohaselt võis hageja öelda üles lepingu ostja makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning hageja on andnud 4
lg 2 alusel rahuldada, kuna kaja on esitatud õiges vormis, õigel ajal ning esineb alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha (
lg 1).
lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse 5
Hagi võib kuuluda muuhulgas rahuldamisele osaliselt seoses tagasimaksete kohustuse rikkumisega. Kohus võib anda hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks. 11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja ei pidanud enda väiteid tõendama, kuna
Seega on kostja vastuväited seoses hageja poolt tõendite mitteesitamisega asjakohatud. Määruskaebuses on kostja väitnud ka, et kohus andis kostjale liiga lühikese tähtaja vastamiseks. Ringkonnakohus nimetatud väitega ei nõustu. Maakohus on 14-päevase tähtaja andmisel lähtunud seadusest (
lg 5) ning arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, ei ole 14 päeva vastamiseks liiga lühike tähtaeg. Kostja väitis, et tal ei olnud võimalik nii lühikese aja jooksul leida vahendeid ja õigusabi, et kaitsta enda õigusi. Samas oleks kostjal olnud sellisel juhul võimalik taotleda tähtaja pikendamist (
Kostja oleks saanud taotleda halva majandusliku seisundi ja puudulike õigusteadmiste puhul ka riigi õigusabi.
lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus automaatselt küll kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist, kuid nimetatud sätte lause 2 kohaselt pikendab kohus mõistlikult enda määratud tähtaega (eelkõige hagile vastamiseks määratud tähtaega), pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja poolt määruskaebuses väljatoodud asjaolud (töötus, ametliku sissetuleku puudumine, elatumine korilusest) ei ole mõjuvad põhjused
Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus oleks pidanud märkima tagaseljaotsuses õigusliku põhjenduse. Maakohus viitas õigesti
lg-le 3, mille kohaselt võib tagaseljaotsuse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Õiguslik põhjendus on osa otsuse põhjendavast osast. Seega ei pidanud maakohus
lg 3 alusel märkima tagaseljaotsusesse õiguslikku põhjendust ega ka õigusakte, millest kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldades juhindus. 12. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (
Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.