) § 317 lg 1 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus
Määruskaebus ja menetluse edasine käik 5. 11.10.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. Kohus on vääralt kohaldanud
Viidatud säte kuulub kohaldamisele juhtudel, mil hageja ei ole teinud kohtu nõudmisest hoolimata mingeid toiminguid kostja andmete saamiseks. Antud juhul esitas hageja kohtule 10.04.2015 määruse täitmiseks andmed, mis eeldatavasti võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Enne asja läbi vaatamata jätmist
lg 1 punkti 8 alusel oleks kohus pidanud nõudma hagejalt veelkord kostja andmeid. Sel juhul võiks hageja midagi täiendavat andmete saamiseks ette võtta. Kostja elukoha kindlakstegemiseks soovib hageja hetkel pöörduda välisministeeriumi, Lätis tegutseva advokaadi ja Läti riigiasutuste poole. Seetõttu ei ole veel hageja ja kohus teinud kõike mõistlikult võimalikku kostja elukoha teadasaamiseks. 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis
Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2015 määrus tuleb
lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetlemiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 3 8. Maakohus on vääralt jätnud hagi
Esiteks märgib kolleegium, et maakohus ei ole kasutanud kõiki seaduses sätestatud võimalusi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Lisaks on määruskaebuses õigesti leitud, et
lõike 1 punkti 8 alusel ei tohiks jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus hageja on teinud jõupingutusi kostja andmete teadasaamiseks ja hagejale teadaolevad andmed kohtule esitanud. Veelgi enam olukorras, kus kohus ise ei ole kõiki hageja esitatud andmeid kohtudokumentide kätte toimetamiseks kasutanud (vt määruse punkt 9). 9. Kohus on asunud määruses ekslikule seisukohale, et kuna kostja on Läti Vabariigi kodanik ja tema isikuandmed ei ole kantud Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse, siis sellest tulenevalt ei saa kohus kostjale menetlusdokumente kätte toimetada
lõike 1 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
lõike 1 punktides 1-3 on sätestatud alternatiivsed juhud, mil avalik kättetoimetamine on lubatud.
lõike 1 punkti 1 alusel võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Antud juhul on viidatud punktis sätestatud eeldused täidetud, so (a) menetlusosalise (kostja) aadress ei ole kantud registrisse ning (b) kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja (c) dokumenti ei saa kätte toimetada kostja esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul
-i VI osas sätestatud viisil. Seega oli kohtul võimalik toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-179-14 punktis 11 märkinud, et
lõike 1 punkti 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub
Antud juhul ei ole maakohus sellele sättele tuginenud. 10. Lisaks eeltoodule ei nähtu ka asja materjalidest, et kohus oleks kasutanud kostjaga ühenduse saamiseks ja menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kõiki sidevahendeid, mis hageja kohtule 20.04.2015 menetlusdokumendis avaldas, sh ei ole kohus nt püüdnud kostjale sotsiaalvõrgustiku kaudu menetlusdokumente kätte toimetada või telefoni teel kostjaga ühendust võtta, või vähemalt ei nähtu vastavad jõupingutused tsiviilasja toimikust.
lõikest 2 tulenevalt võib kohus teavituse menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada mh avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril või virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel. Ka kohus ise on kaevatavas määruses märkinud, et on mitmekordselt proovinud menetlusdokumente edastada üksnes posti teel aadressile XXXXXXX XX-XX, XXXXXX, XXXXXX, XX-XXXX, XXXXXX ning e-posti teel aadressile XXX@XXX. Seega ei ole kohus kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ja on ennatlikult jätnud hagi läbi vaatamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.