lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama… Toimiku materjalide järgi on kaebaja pöördunud Narva- Jõesuu linna poole kahel korral: 01.06.2015 ja 14.07.2015 nõudega, et linn hüvitaks kaebaja kohvik Barracuda katusele puu kukkumisega tekitatud kahju summas 1202.50 €.
lg –st 1 nähtub, et isik võib üldjuhul valida, kas taotleda haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamist haldusorganilt või esitada kohe kaebus halduskohtule (
Kui kaebaja on esmalt pöördunud kahju hüvitamise taotlusega haldusorgani Narva_Jõesuu linna poole, kuid nüüd ei nõustu haldusorgani vastusega ehk otsusega, peab kaebaja esitama 30 päeva jooksul kaebuse halduskohtule (
See tähtaeg kehtib ka siis, kui kaebaja hinnangul ei lahendanud haldusorgan tema kahju hüvitamise taotlust nõuetekohaselt. Seega lõpeb sellisel juhul kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg sõltumata
Kohus märgib, et olukorras, kus isik on enne halduskohtusse pöördumist läbinud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra, peab halduskohus kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel lähtuma HKMS § 47 lõikest 2, mis on HKMS § 46 lg 4 kui üldnormi suhtes erisäte samamoodi nagu
a määrus asjas nr. 3-3-1-86-12, p 11 ning 08.10.2008. a määrus asjas nr. 3-3-1-41-08, p 8). HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Ka tuleb 3-aastast tähtaega pidada piisavalt pikaks selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida. Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 04.06.2013. a määrus asjas nr. 3-3-1-86-12, p 11). Kirjeldatu alusel on kahju hüvitamise kaebus esitatud HKMS § 47 lg 2 ja
Teiseks selgitab Tartu Halduskohus kaebajale, et VV 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkti 20 kohaselt on MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks (edaspidi riigimaa ajutine valitseja) maa asukoha järgne maavanem ( antud juhul Ida-Viru maavanem, mitte Narva-Jõesuu linn). Korra punkt 21.1 ütleb, et MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maa puhul, mille riigi omandisse jätmise menetluse käigus on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine, 2 täidab riigivara valitseja ülesandeid valitsusasutus, kellele läheb maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist. Antud juhul ei ole maa riigi omandisse jätmise menetlust Pargi tn 1a kinnistuga piirnevate maade osas riigi poolt veel algatatud. Kirjeldatu alusel on kaebajal otstarbekas pöörduda oma kahju hüvitamise taotlusega otse Ida-Viru maavanema poole (
Käesoleval juhul esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.