Obsah (7)

§ 79§ 70§ 75§ 371§ 372§ 168§ 150

2-15-8476 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2015.a. Kuressaare kohtumaja, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-15-8476 Tsiviilasi

§ 79lg 1 alusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.

1. Kuivõrd rahvastikuregistri andmetel /t.l. 32/ on kostja alaliseks elukohaks XXXXXXXXX siis küsis Pärnu Maakohus 3.08.2015.a. päringus kostjalt kirjalikku seisukohta kohtualluvuse kohta ning kas kostja on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus /t.l. 42/. E-kirja saatmised kostjale rahvastikuregistris olevale aadressile seisuga 30.12.2013.a.: XXXXX ja emaksuameti/tolli andmebaasis olevale aadressile: XXXXX /t.l. 43-457 ebaõnnestusid, kuna kostja ei ole e-kirjade kättesaamist kinnitanud ega kohtule vastanud. Kohus on saatnud 1 2-15-8476 kõnealuse päringu täiendavalt kostjale ka postiasutuse kaudu tema XXXXXXXXXXXX, kuid seda samuti ebaõnnestunult, kuna kostja ei ole postile postiasutusse järele läinud /t.l. 51/. Kohtu seisukoht
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 75 lõike 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kuna käesolevas asjas on kostja elukoht välisriigis, kontrollib kohus esmalt, kas asi allub Eesti kohtule.

§ 70

lõike 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lõike 4 kohaselt

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012,

1. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 14.1 kohaselt ilma et see piiraks artikli 13 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga. Rahvastikuregistri andmetel on kostja K K alaline elukoht XXXXXX. Hagiavalduses hageja poolt kostja aadressiks märgitud XXXXXXXon rahvastikuregistri andmetel kostja elukohaks olnud ajavahemikus 13.06.1997 – 07.09.
2. Hagis märgitud kindlustusjuhtumi koht aadressil XXXXXXX on rahvastikuregistri andmetel kostja elukohaks olnud ajavahemikus 08.09.2009- 28.08.
3. Nimetatud aadressidel asuvad eluruumid (korteriomandid) ei kuulu kohtu kontrollitud andmetel käesoleval ajal enam kostjale, vaid kolmandatele isikutele /t.l. 5253/. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 määruse art 26 lg 1 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Kohus on küsinud kostjalt seisukohta, kas ta on nõus käesoleva hagi lahendamisega Eesti kohtus, kuid kostja ei ole kohtu päringutele reageerinud ega kohtule vastanud.

§ 75

lõike 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 371

lõike 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 2 2-15-8476

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna hagiavaldus ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule, tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 2 ning lg 4 kohaselt kui avaldust ei võeta menetlusse, tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu menetlusosalise avalduse alusel.

§ 372

lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3