3-15-2101 MENETLUSE KÄIK 1.Tallinna Halduskohus võttis 28.08.2015 määrusega menetlusse AS-i Mustamäe Haljastus kaebuse riigihankes nr 160249 „Lasnamäe linnaosa heakorra- ja haljastustööde teostamine“ 07.07.2015 vastavaks tunnistamise protokolli tühistamiseks osas, millega tunnistati vastavaks OÜ Jaaksoni Linnahooldus pakkumus, Lasnamäe linnaosa vanema 13.07.2015 korralduse nr 115/18/ tühistamiseks osas, millega tunnistati OÜ Jaaksoni Linnahooldus pakkumus vastavaks ja edukaks ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.08.2015 otsuse vaidlustuses nr 16415/160249 tühistamiseks. 2.Sama kohtumääruse punktiga 6 rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas Lasnamäe Linnaosa Valitsusel riigihankes nr 160249 „Lasnamäe linnaosa heakorra- ja haljastustööde teostamine“ hankelepingu sõlmimise kuni 27.09.2015 (k.a). Kohus selgitas sealjuures, et kui menetlusosalised ei vaidlusta esialgse õiguskaitse kohaldamist, rakendub esialgne õiguskaitse kuni
3.05.10.2015 kohtuistungil avaldas AS-i Mustamäe Haljastus lepinguline esindaja suuliselt kaebaja soovi kaebusest loobumiseks. Kaebuse esitaja palub kaebusest loobumise tõttu menetluse lõpetada ja tagastada pool tasutud riigilõivust NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. KOHTU SEISUKOHT 4.Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 153 lg 1 ls 1 sätestab, et kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 ls 1 kohaselt võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab ka asja menetluse. 5.Vastustajal oli kaebusest loobumise avaldusele võimalik esitada oma seisukoht kohtuistungil.Vastustaja kaebusest loobumise avaldusele vastuväiteid ei esitanud, sealjuures ei avaldanud vastustaja soovi menetluskulude väljamõistmise nõude esitamiseks. Kolmanda isiku õigusi ei saa kaebusest loobumine rikkuda ning kolmandal isikul tulenevalt tema passiivsest osalemisest kohtumenetluses ei saa ka olla tekkinud käesoleva asja kohtumenetluses menetluskulusid, mille väljamõistmist
Seetõttu ei pea kohus vajalikuks küsida kolmandalt isikult seisukohta kaebusest loobumise avaldusele. 6. Kuivõrd kaebajat esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, siis on kohtul põhjendatud alus eeldada, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus peab võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ning lõpetada haldusasjas nr 3-15-2101 menetlus . 7.
lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumisel pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebuse esitaja eest on NJORD Advokaadibüroo OÜ tasunud käesolevas haldusasjas riigilõivu 1295,00 eurot vastavalt kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise määrusele lisatud makseinfo lehel olevale teabele (28.08.2015 maksekorraldus nr 11518 tl.45). Käesoleval juhul tuli kaebuselt tasuda riigilõivu tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS )§ 258 lg 1 p-le 2 summas 1280,00 eurot . Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, millelt tuli tasuda RLS § 60 lg 6 järgi 15 eurot. 2
640,00 eurot selle tasunud isikule NJORD Advokaadibüroo OÜ-le. Taotledes riigilõivu pooles ulatuses tagastamist tugineb kaebaja enne tema poolt kaebusest loobumist kohtule ühes kuludokumentidega esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluses märgitule, mille kohaselt taotles kaebaja vastustajalt kaebaja kasuks ka vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu 1280,00 eurot väljamõistmist, esitades selleks kulu kandmist tõendava dokumendina 21.07.2015 maksekorralduse nr 11450. Kaebusest loobumisega seoses leiab kaebaja, et tagastamisele kuulub ka pool vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust. Kohus kaebaja seisukohta põhjendatuks ei pea ning leiab, et vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks puudub õiguslik alus. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-45-12 ( p.35) selgitanud, et erandina üldreeglist, mille kohaselt vaidemenetluses tehtud kulutused ei ole käsitletavad menetluskuludena
-i mõttes, on vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv menetluskuluks, mis on RHS § 126 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel kohtumenetluses välja mõistetav ning seega üldise menetluskulude väljamõistmise taotlusega hõlmatud. Käesoleval juhul jättis riigihangete vaidlustuskomisjon kaebaja vaidlustuse rahuldamata ja vaidlustuse esitamisega seotud kulud ( riigilõivu 1280,00eurot) vaidlustaja kanda. Halduskohtumenetluses kaebusest loobumine ei mõjuta kuidagi hankija otsustele esitatud vaidlustuse kohta tehtud vaidlustuskomisjoni otsust.
8. Seoses kohaldatud esialgse õiguskaitsega on kohus juba 28.08.2015 kohtumääruses selgitanud, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni
lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, s.o.kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.