KOHTUMÄÄRUS erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kohtuistungi aeg 12.oktoober 2015.a. Määruse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2015.a., Rapla Kriminaalasja number 1-14-5137 Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Märjamaa esinduse kriminaalhooldusametnik Rein Merila erakorraline ettekanne Toomas Vase kohta. Süüdimõistetu Toomas Vask (isikukood 36801310298, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxxxx küla) Kaistja Vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg 1, 427 lg 1, 428 lg 1 ja 2, 432 lg 3 RESOLUTSIOON Mitte pöörata Toomas Vasele Pärnu Maakohtu
- oktoobri 2014.a. otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistust täitmisele. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja ettevalmistumise eest 48 eurot. Tasu jätta riigi kanda. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud Toomas Vask on tunnistatud süüdi
- oktoobril 2014.a. Pärnu Maakohtu poolt kuriteos KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega üheksa
(9)kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra s.o kuue
(6)kuuni. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati karistust Pärnu Maakohtu poolt 04. aprillil 2013.a. mõistetud nelja
(4)kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti kahe kohtuotsuse alusel vangistus kümme
(10)kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega loeti kaks
(2)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi üheksa
(9)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva. Kandmata vangistus asendati 596 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati üks aasta ja kuus kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmu Toomas Vask määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, ei ela kohtule avaldatud elukohas ja hoiab üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale. Kõik üldkasuliku töö ajakavad on tehtud T.Vase nõusolekul ja allkirjadega kinnitatud. Ajakavades planeeritud 340 tunni asemel tehtud vaid 101 tundi. T. Vase väitel on ta ka 2015.aastal tööd teinud, kuid ei ole esitanud selle arvestuslehte. Juhendaja sõnul nägi ta T.Vaske viimati aprillikuus. Seoses vastutustundetu suhtumisega üldkasuliku töö tegemisse tegi kriminaalhooldusametnik
- märtsil 2015.a. T.Vasele kirjaliku hoiatuse. Suulisi hoiatusi on tehtud igal kohtumisel. T.Vask on pidevalt andnud lubadusi töötunnid korralikult ära teha, kuid ei ole lubadustest kinni pidanud. Kriminaalhooldus ei ole võimalik ka seepärast, et T.Vask ei oma kindlat elu- ja töökohta. 03.oktoobril 2014.a. toimunud kohtuistungil avaldas T.Vask oma elukohana xxx talu xxxxxx külas xxxxxxx vallas xxxx maakonnas, kust pidi ära kolima pärast M.P löömist
- jaanuaril 2015.a. Tema registreeritud elukohaks on xxxxx maakond xxxxxxxxx vald xxxxx küla xxxxx talu. 2013.a. töötas T.Vask ametlikult xxxxxx xxx OÜ-s ja elas xxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx külas, kuid töölt lahkus omal soovil ja kolis elama xxxxxxx maakonda xxxxxxx külla. Üheski nimetatud kohas T.Vask praegu ei ela. Kirjalikke kutseid ei ole võimalik talle saata ja telefon on välja lülitatud.
- märtsil ja
- juulil k.a. ei tulnud T.Vask kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. Viimane töö tegemine oli 15.detsembril 2014.a. T. Vask võtab erakorralises ettekandes esitatu omaks ja tunnistab kohtu poolt pandud kohustuste rikkumist. Tegemata töötundide arv on väiksem kui 495, kuid arvestusleht nende kohta on Haimres Maimu nimelise tuttava elukohas, kes ei lase sisse. Alates 2015.a. aprillist kuni maikuuni elas T.Vask sama inimese juures. Ta sooviks töö tegemise võimalust Märjamaal, kuna saab elada venna juures. Kaitsja on seisukohal, et järelejäänud aja piires oleks võimalik puuduolev arv töötunde ära teha. Ühe päeva kohta tuleks 4 töötundi. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikele 2, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata vangistus täitmisele. Sellele vaatamata peab kohus veel võimalikuks vangistust täitmisele mitte pöörata, sest T.Vask on kohtuistungil andnud lubaduse asuda üldkasulikku tööd tegema ja käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitma. Kohtul ei ole alust kahelda, et üldkasulik töö on jäänud enamasti tegemata elukoha puudumise tõttu. Kohtuistungil selgus, et juhendaja on nõus T.Vasele tööd andma. Igas kuus tuleks teha 80 töötundi. Registreerimistel käimise osas kriminaalhooldajal enam kohtuistungi ajaks etteheiteid ei ole. T.Vasele on teada, et käitumiskontrolli nõuete mittetäitmine ja kriminaalhooldaja nõudmistega mittearvestamine toob kaasa vangistuse täitmisele pööramise. Üldkasuliku töö tegemiseks on aega
- aprillini 2016.a. Kui T.Vask on teinud tööd rohkem, kui kinnitavad kriminaalhooldaja valduses olevad arvestuslehed, siis peab T.Vask ise puuduolevad arvestuslehed leidma ja kriminaalhooldajale esitama. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Kohtunik