) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda
Riigikohus asus 12.05.2015 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 seisukohale, et menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja õiguskindlama praktika kujundamise huvides on, et vaidlused maksunõude tunnustamise üle pankrotimenetluses lahendataks halduskohtus, kus lahendatakse maksuvaidlusi igapäevaselt halduskohtumenetluses kehtivate normide ja põhimõtete järgi ning rakendades vastavaid materiaalõiguslikke norme. Käesoleva nõude aluseks on Osaühingu TEI SM (pankrotis) maksevõlgnevus 70 214 eurot 15 senti hageja ees. Kuna maksunõue tekib avalik-õiguslikus suhtes, on ka maksuvaidlus olemuselt avalikõiguslik, mistõttu ei kuulu see maakohtu pädevusse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Seega peab hageja oma nõudega pöörduma Tallinna Halduskohtusse. Kuna nimetatud Riigikohtu lahend on koostatud peale käesoleva asja menetlusse võtmist, on ebaõiglane jätta asja läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Määruskaebus 3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada täielikult maakohtu määrus. Vaidlustatud määrus on õigusvastane. Maakohus kohaldas ebaõigesti
lg 1 p 13 ja jättis kohaldamata
. Arvestades Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-82-14 eelnenud ca 11 aastast menetluspraktikat maksunõuete pankrotimenetluses tunnustamise vaidlustes ning antud asja menetlusse võtmise ja Riigikohtu lahendi koostamise vahele jäänud ca 2 kuud, ei saa järeldada, et maakohus ei oleks pädev asja lõpuni lahendama. Maakohus kohaldas ebaõigesti
lg 4 ja jättis kohaldamata
Ebaõiglane on olukord, kus suure haldusorgani tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud jäävad väikese ettevõtte kanda. Hageja oli hagejaks ka Riigikohtu lahendi kohtuasjas ja Riigikohtu lahend sisuliselt ühtib hageja poolt Riigikohtule esitatud arvamusega. Kuna maakohus pidas võimalikuks hagi menetlusse võtta ja kohustas kostjat hagile vastama, tekkisid kostjale menetluskulusid.
Menetluse edasine käik
Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 27.05.2015 määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus
lg 2 alusel uue määruse, millega jätab poolte menetluskulud maakohtus hageja kanda. Määruskaebus tuleb
Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti
lg 1 p 13 ja jättis kohaldamata
.
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 1 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetlus menetlus 2 haldusasja lahendamiseks. Haldusasi on halduskohtus lahendatav kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohus selgitas oma lahendis nr 3-2-182-14, et maksunõue tekib avalik-õiguslikus suhtes, seega on maksuvaidlus olemuselt avalikõiguslik. Kuivõrd praegusel juhul esitas hageja hagi kostja vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks Osaühingu TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses ning nõude aluseks on Osaühingu TEI SM (pankrotis) maksevõlgnevus hageja ees, on antud vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus jättis ebaõigesti poolte menetluskulud nende endi kanda.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kuna hagi jäeti läbi vaatamata, on ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samale seisukohale on jõudnud Harju Maakohus ka analoogses tsiviilasjas nr 2-15-1392 21.05.2015 tehtud lahendis. Eespool toodu tõttu tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ja määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.