lg 2 p 2 (alates 01.01.2015
lg 2 p 1, 2) järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Ülle Jaanhold Kaitsja Denis Radajev ik: 37908200346, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgem haridus, töökoht: puudub, elukoht: XXX tõkend: ei ole valitud. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: Harju Maakohtu 31.01.2011 otsusega
p 1, 2 järgi vangistusega 3 kuud
Katseaeg lõppes 30.07.2013 Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Denis Radajev süüdi tunnistada
§-s 266 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015
lg 2 p 1, 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2.
lg 1 ja 3 alusel jätta Denis Radajevile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 3 kuud Denis Radajevi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Denis Radajev temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
p 1 kohaselt arvestada Denis Radajevile määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.10.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 266 lg 2 p 1, 2 ehk valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseaduslik tungimine, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ja vägivallaga) Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 06.10.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ülle Jaanhold, süüdistatava Denis Radajev ja tema kaitsja Toomas Bekker vahel järgnev kokkulepe:
lg 2 p 2 (vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 266 lg 2 p 1, 2) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. 2 Vastavalt
lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
§-st 266 lg 2 p 2; § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Denis Radajev kuulub temale
§-s 266 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015
lg 2 p 1, 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistataval puudub ankeetandmete kohaselt töökoht ning süüdistatav selgitas, et ta töötab lepingute alusel ja hetkel ei tööta. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ei saa seda võimalust rakendada, kuivõrd süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on ta teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud jäävad süüdimõistetu kanda. Seetõttu kohus leiab, et menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistatav hetkel ei tööta, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.