Tsiviilasi nr: 2-15-6399 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-6399 Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2015, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 2 lg 1 p 7 kohaselt kuulub täitmisele töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, kuid otsus oli jõustumata, siis tuleb kohtutäituril alustatud täitemenetlus

§ 48lg 1 p 7 alusel lõpetada.

1. 24.04.2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai otsuse kätte samal kuupäeval.
2. 27.04.2015 esitas avaldaja kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks kohtusse kaebuse, paludes kohtutäituri 24.04.2015 otsus tühistada. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur tõlgendanud

§ 2

lg 1 p-s 7 sätestatut valesti, laiendades täitemenetluse alustamise alusena viivitamatuks täitmiseks jõustumata töövaidluskomisjoni otsust. Kaebaja arvates tuleb lähtuda

§ 2

lg 1 p 7 tekstist, kus on sõnaselgelt kirjas, et

alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad töövaidluskomisjoni jõustunud otsusest. Kuna töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/536 polnud veel 10.04.2015 jõustunud, ei saanud see olla täitemenetluse alustamise täitedokumendiks. Puudutatud isikute seisukohad

1. Kohtutäitur kaebusega ei nõustunud ning palus jätta see rahuldamata ja kohtutäituri otsus täiteasjas nr 120/2015/195 muutmata.
2. Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt mõisteti Sarrus Ehitus OÜ-lt SS kasuks välja töötasu 2014 oktoobrikuu eest netosummas 1372 eurot ja 2014 novembrikuu eest netosummas 1280 eurot ja need kuuluvad otsuse kohaselt täitmisele viivitamatult.

§ 12

lg 1 kohaselt täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni ja üürikomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Seega on kohtutäitur täitemenetluse alustamisel lähtunud seadusest ning võtnud täitedokumendi menetlusse õigesti. Maakohtu määrus 2

§ 2

lg 1 p 7 kohaselt on täitedokumendiks töövaidluskomisjoni jõustunud otsus.

§ 12

lg 1 teise lause kohaselt viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Maakohus nõustus kohtutäituri ja sissenõudja seisukohaga, et viivitamata täidetavaks kuulutatud töövaidluskomisjoni otsusel ei pea jõustumise märget olema ning järeldas, et kohtutäitur pole täitemenetluse algatamisel

§-s 2 sätestatut rikkunud.

1. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 26 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist. ITVS § 27 lg 2 sätestab sellest põhimõttest erandi, mille kohaselt võib töövaidluskomisjon tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Seega seadusest tulenevalt täidetakse töövaidluskomisjoni otsus üldreeglina pärast selle jõustumist, kuid juhul, kui töövaidluskomisjon on otsusega välja mõistnud töötasu ja tunnistanud otsuse selle töötasu väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks, saab ja võib töövaidluskomisjoni otsust viivitamata täidetavaks tunnistatud osas täita ka enne otsuse jõustumist. Määruskaebus
2. 17.08.2015 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja kaebus rahuldada. Avaldaja palus samuti tunnistada põhiseadusevastaseks ITVS § 27 lg 2 rakendamine ja jõustumata töövaidluskomisjoni otsuse võrdsustamine jõustunud kohtuotsusega.
3. Avaldaja ei nõustunud maakohtu tõlgendusega, mille kohaselt on töövaidluskomisjoni otsus viivitamata täidetavaks tunnistatud osas sundtäidetav selle tegemisest arvates, sõltumata selle edasikaebamisest. Avaldaja hinnangul tuleb lähtuda

§ 2lg 1 p-st 7.

1. Avaldaja hinnangul on ITVS § 27 lg 2 rakendamine vastuolus õigusemõistmise üldprintsiipide ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 14, 15 ja 146 sätetega. Menetluse edasine käik
2. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur kirjalikku seisukohta ei esitanud, kuid informeeris maakohut telefoni teel, et jääb oma varasemas seisukohas väljendatu juurde.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 3

§ 2

sätestab täitedokumentide loetelu, mille ühine nimetaja on see, et kõikide nende täitedokumentide alusel võib pöörduda otse kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise taotlusega. Selliste dokumentide hulka kuulub

§ 2lg 1 p 7 sõnastuse kohaselt ka töövaidluskomisjoni jõustunud otsus.

Kuigi viidatud sätte grammatilisel tõlgendusel võiks esmapilgul järeldada, et töövaidluskomisjoni viivitamatule täitmisele kuuluv otsus täitedokumentide hulka ei kuulu, poleks selline tõlgendus kooskõlas ITVS § 27 lg 2 eesmärgiga. Seadusandja on ITVS § 27 lg-s 2 andnud töövaidluskomisjonile õiguse tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitama täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses. Regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta töötajat, kui töösuhte eeldatavalt nõrgemat osapoolt, tagades talle toimetulekuks hädavajaliku (ja töövaidluskomisjoni kui kohtueelse haldusorgani poolt väljamõistetud) töötasu väljamaksmise enne töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist. Töövaidlus võib kesta aastaid ning töösuhte lõppemise korral ei pruugi töötaja ka koheselt leida uut sissetuleku teenimise allikat. ITVS § 27 lg 2 tagab, et töötajal, kelle saamata töötasu on kohtueelse kontrolli raames tunnustatud, oleks võimalik majanduslikult toime tulla vähemalt lühikese perioodi jooksul pärast vaidluse all oleva töösuhte lõppemist. Vastav õigusnorm muutuks sisutühjaks, kui järeldada, et töövaidluskomisjoni viivitamatule täitmisele kuuluv otsus pole täitedokumendiks

§ 2

lg 1 p 7 mõttes ning selle täitmiseks ei ole lubatud pöörduda kohtutäituri poole enne, kui töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. 16. Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et ITVS § 27 lg 2 on vastuolus õigusemõistmise üldprintsiipide ja PS §-de 14, 15 ja 146 sätetega. ITVS § 10 lg 1 kohaselt on töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest välislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluskomisjon on moodustatud seaduse alusel. Tegemist on haldusorganiga, kellele on seadusest tulenevalt antud kohtueelne vaidluste lahendamise õigus. Kuigi töövaidluskomisjon täidab teatud ulatuses õigusmõistmise funktsiooni, pole kolleegiumi hinnangul see aluseks ITVS § 27 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja selle normi põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustuval menetlusosalisel on ITVS § 24 lg 1 kohaselt õigus pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, mistõttu on menetlusosalise põhiseaduslik õigus kohtusse pöördumiseks tagatud. Lõpliku otsustuse töövaidluse asjas teeb töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kohus ning nimetatu on kooskõlas PS §-s 146 sätestatud põhimõttega. ITVS § 27 lg-st 2 tulenevat tööandja võimalikku õiguste riivet tasakaalustab ITVS § 27 lg 3, mille kohaselt võib 4