lg 4 kohaselt võib kaebuse üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. R. V i rikkumise suhtes koostatud väärteoprotokollist nähtub, et rikkumine leidis aset 15.06.2015 ning et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.07.
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kohus märkis, et R. V ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Seega ei pidanud R. V kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, samuti ei ole esitatud taotlust kaebuse tähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele. Arvestades eeltoodut ning
§-st 189 ja § 194 lg-st 1 tulenevalt kontrollida ainult seda, kas kaebuse läbi vaatamata (s.t sisuliselt lahendamata) jätmine on põhjendatud ja õiguspärane. Käesoleval juhul tähendab see selle kontrollimist, kas kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kas see tähtaeg lasti mööda mõjuva põhjuseta. Lisaks põhjendustele, miks R. V ei esitanud kaebust varem, on kaebuses märgitud ka seda, et ta peab talle määratud karistust põhjendamatuks. Seisukoha võtmine küsimuses, kas määratud karistus on õiguspärane, tähendab asja sisulist läbi vaatamist, mis ei ole määruskaebemenetluses ringkonnakohtu pädevuses (seda küsimust peaks asuma lahendama maakohus, kui ringkonnakohus leiaks, et maakohus jättis kaebuse alusetult läbi vaatamata). Seega mõistetud karistuse suhtes ringkonnakohus seisukohta ei võta. 2
lg 4 kohaselt esitada kaebus kohtuvälise menetleja (Politsei- ja Piirivalveameti) otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesoleval juhul oli otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.07.2015, mistõttu kaebetähtaeg lõppes 31.07.2015, kuid kaebus on esitatud alles 14.09.2015. Seega on kaebus esitatud ilmselgelt pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. 5.2 Kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, on aga võimalik kohtul
MS § 172 lg 1 alusel möödalastud kaebetähtaeg ennistada, s.t võtta vastu pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus. KrMS § 172 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena isiku äraolekut, kuid lubab lugeda mõjuvaks ka muid põhjuseid. Kohtupraktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) või isikuga vahetult seotud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms) asjaolusid, mis objektiivselt takistasid kaebuse esitamist tähtaegselt. 5.3 Nii maakohtule esitatud kaebuses kui maakohtu määruse peale esitatud kaebuses on R. V muuhulgas viidanud sellele, et ta oli Eestist ära. Nimelt on R. V märkinud, et tal puudus väidetavalt Rootsis töötamise tõttu võimalus väärteootsusele järgi minna. Seoses sellega nendib ringkonnakohus aga, et nimetatud väide jääb pealiskaudseks ja paljasõnaliseks. Kaebuses ei ole täpsustatud, millal R. V pidi Rootsis viibima, ega esitatud tõendeid, millest oleks tuvastatav see, millal ta Rootsi Kuningriigis viibis. Seetõttu ei ole tõendatud see, et Rootsi Kuningriigis viibimise tõttu ei olnud R. V il võimalik esitada kaebust varem kui
lg-st 4 tuleneb, et otsusega on võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures, s.t sellele tuleb ise järele minna. Küll on võimalik menetlusalusel isikul tutvuda tema suhtes tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega E-toimiku veebilehe kaudu. Selleks, et menetlusalusele isikule oleks teada, et ta saab otsusega tutvuda E-toimiku kaudu või peab sellele ise kohtuvälise menetleja juurde järele minema, näeb väärteomenetluse seadustik ette, et vastav info peab olema märgitud väärteoprotokollis (
lg 5), mille koopia antakse menetlusalusele isikule (
§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, kui ka selle kohta, et ta on väärteoprotokolli koopia kätte saanud. Seega on R. V ile antud kätte kirjalik info selle kohta, kuidas ta saab otsusega tutvuda ning kaebuse esitaja etteheited selle kohta, et teda ei teavitatud, millal ja kuidas on võimalik otsusega tutvuda, ei ole põhjendatud. Politsei- ja Piirivalveameti otsuses omakorda on märgitud selle peale edasi kaebamise kord. Kaebuses ei ole esitatud mingisuguseid põhjendusi selle kohta, miks ei olnud R. V il võimalik väärteoprotokolliga tutvuda või selles märgitud infost aru saada, millal ja kuidas on otsus kättesaadav. Eelnevast tulenevalt oli R. V il võimalik teada, millal on tema suhtes tehtud otsus kättesaadav ning kuidas on võimalik sellega tutvuda, mistõttu ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks R. V i väidet, et ta ei teadnud, millal otsus kättesaadav on ning, et ta sellele kohtuvälise menetleja juurde järele peab minema. 6.
lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.