) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5. Hageja esitas Harju Maakohtu 17.08.2015.a määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust (
). Kohus ei saanud aluseks võtta hageja soovi esitada nõuet kostja kui solidaarvõlgniku vastu korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 alusel. Kohus ei ole selgitanud, miks hageja esitatud nõude alus ei ole käesolevas kohtuasjas rakendatav (varasemalt on kohus nõude rahuldamisel lähtunud hageja toodud alustel nt tsiviilasjas nr 2-14-9832 ja 2-14-19079). Maakohtu määrus on motiveerimata, mis on kohtulahendi tühistamise alus (RKTKo 3-2-3-298, 3-2-1-69-98, 3-2-1-78-98, 3-2-1-40-06, 3-2-1-41-07 jmt). Käesolevas kohtuasjas ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole asja lahendamisel võimalik rakendada KÜS § 13 lg-t 4 koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-ga 2 (
Samuti ei ole kohus motiveerinud, miks ta antud asjas ei arvesta hageja esitatud tõendit - kohtutäituri Kaire Põlts 10.08.2015.a õiend nr 025/2015/1035). Kuivõrd hagejal ei olnud hiljem võimalik selgitada nimetatud tõendi sisu (kohus ei andnud selgitamiseks täiendavat tähtaega), esitas hageja selgitava tõendi, mille palus kohtul asja juurde võtta. Käesoleva tõendiga soovis hageja selgitada, miks ta asus seisukohale, et kostjale laienevad varaga seotud kohustused (kaasomanikule langev majanduskulude tasumise kohustus). Hagi läbi vaatamata jätmine on olemuslikult sanktsioon hageja suhtes, mida tuleb rakendada siis, kui hageja oma käitumisega selleks piisavalt põhjust annab. Käesoleval juhul jättis kohus hindamata ja põhjendamata hageja eelnevat käitumist menetluses, sh nt hageja huvi nõude menetlusse võtmise vastu, mis on nähtav määruskaebusele lisatud hageja puuduste kõrvaldamisest. Eeltoodud asjaoludest ja 2
Vaidlustatava määruse kohaselt keeldus maakohus hagi menetlemast, sest maakohtu arvates ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Sealjuures on maakohus leidnud, et hageja oleks pidanud esitama ühisvara jagamise hagi. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab maakohtule, et maakohtu poolt rakendatud sätte alusel saab hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes siis, kui hagi rahuldamine ei ole hageja poolt kohtu ette toodud, hagi aluseks olevate asjaolude alusel üleüldse võimalik. Selle hindamisel tuleb lähtuda hageja poolt kohtu ette toodud faktiväidete õigsusest. Selles menetlusstaadisumis- hagi menetlusse võtmise otsustamisel, ei saa kohus hinnata tõendeid ega tuvastada asjaolusid. Käesoleva tsiviilasja raames tugines hageja sellele, et kostja on kinnistusraamatu kandest hoolimata vaidlusaluse korteriomandi ühisomanik ja tal on omanikuks olemisest tulenevalt kohustus maksta majandamiskulude eest. Nendel asjaoludel, vastavate asjaolude õigsust eeldades, ei ole hagi rahuldamine välistatud. Isegi siis, kui mõni hageja poolt kohtu ette toodud asjaolu ei peaks paika pidada, saab seda kontrollida siiski üksnes peale hagi menetlusse võtmist. See asjaolu, et kinnistusraamatusse on vaidlusaluse korteriomandi ainuomanikuna sisse kantud kostja abikaasa, ei välista seda, et kostja on selle korteri ühisomanik. Kinnistusraamatusse kantud andmed ei ole alati õiged, kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust üksnes eeldatakse (vt AÕS § 56 lg 1). Kinnistusraamat võib olla ka vale. Üks selline olukord, kus kinnistusraamat on vale, esineb mh ka siis, kui kinnistu, sh korteriomandi puhul, on toimunud kinnistusraamatu väline omandamine, näiteks ühisomandi tekkimine perekonnaseaduse alusel. Teiseks tuleb maakohtule selgitada, et juhul, kui mitmel isikul lasub sama kohustus, ei tähenda ühe võlgniku osas jõustunud kohtuotsuse saamine seda, et võlausaldaja ei võiks teise võlgniku suhtes oma nõuet kohtulikult realiseerida. Seega ei saa see asjaolu, et väidetavalt on vaidlusaluse perioodi majandamiskulude võlgnevus kostja abikaasalt juba välja mõistetud, välistada seda, et hageja ei võiks esitada sama hagi teise isiku suhtes. See ei ole res judicata põhimõtte rikkumine, sest hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda üksnes siis, kui on olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel, sama eseme kohta, samal alusel (
9. Selles osas, et maakohus leidis, et hagejal tuleks esitada hoopis ühisvara jagamise hagi, selgitab ringkonnakohus maakohtule järgmist.
lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu pooled ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus valida, kas ta soovib esitada ühisvara jagamise hagi või hagi teise solidaarvõlgniku vastu ning maakohus ei saa keelduda hagi menetlemast põhjusel, et tema arvates tuleks esitada ühisvara jagamise hagi. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.