4-15-8423/4

4-15-8423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-8423 (2317,15,008978) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Vjatšeslav Smirnov, ik 37105130235, elukoht: XXX Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, politseijaoskond Põhja prefektuuri Lääne-Harju RESOLUTSIOON
2. Vjatšeslav Smirnov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 6 (kuus) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi ning korraga ärakantava osa suurus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.12.
5. Kui menetlusalune isik jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Vjatšeslav Smirnovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi nr 15E-AN0746 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Vjatšeslav Smirnov, 4-15-8423, ekspertiisi kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vjatšeslav Smirnovile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: Ekspertiisiasutusest tagastatud ja väärteotoimiku juurde võetud süstal KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetu asi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib 1 kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 16.10.
9. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.09.2015 koostati väärteoprotokoll nr AB1460106 selles, et 26.06.2015 kella 11.25 ajal leiti Vjatšeslav Smirnovi kasutuses olnud garaažiboksist nr 3 asukohaga Ed.Vilde tee 121d süstal, milles vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-AN0746 avastati vedelik massiga 0,41 grammi, mis sisaldas endas amfetamiini (sulfaadina) ning vedeliku amfetamiinisisaldus oli 14%, seega amfetamiini sisaldus 0,042 grammi. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikeses koguses, so 0,042 grammi narkootilist ainet amfetamiini, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistas väärteo toimepanemises süüdi. Süstal narkootilise ainega oli seal garaažis juba enne 18.12.2014 kohtuotsust. Ajutiselt teeb juhutöid, alalist töökohta ei ole. Taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kui see ei ole võimalik ja mõistetakse arest, siis võimalusel määrata karistuse kandmine ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud kogutud materjalidega, ka ise ei vaidlusta. Ei ole tuvastatud, et arst oleks seda temale välja kirjutanud. Seega ei saa ta seda ka vallata. Isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud märtsikuus. Selle episoodi tõttu taotleb rangemat karistust. Samas isik ilmus koheselt menetleja juurde, kohtusse samuti. Seetõttu kuna eelmine karistus oli viis päeva, siis taotleb seekord kuus päeva. Välja mõista menetluskulu 84 eurot. Karistus tuleks ära kanda 01.12.
10. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kontrollinud kriminaalmenetluse raames läbi viidud läbiotsimise protokolli, millest nähtuvalt avastati garaažiboksist nr 3 asukohaga Ed.Vilde tee 121d riiulilt insuliinisüstal vedelikuga, aineekspertiisi akti, mille kohaselt sisaldas süstlas olnud vedelik massiga 0,41 grammi 14% amfetamiini kogumassiga 0,041 g, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises on peale menetlusaluse isiku antud süüd tunnistavate ütluste ka läbiotsismise protokollis ja ekspertiisiaktis tuvastatuga tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt leiti menetlusaluse isiku kinnipidamisel muude esemete hulgas ka garaaživõti, millega avati garaažiboks, kust leiti vaidlusaluse narkootilise ainega süstal. Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et garaažizt äravõetud väikeses koguses narkootiline aine oli menetlusaluse isiku ainuvalduses ja selle narkootilise aine asukoht oli teada vaid menetlusalusele isikule, kellel ka ainukesena oli ligipääs narkootilisele ainele. Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust narkootilise aine amfetamiini tarvitamiseks, omandamiseks või valdamiseks või et menetlusalusel isikul oleks muud seaduslikku alust narkootilise aine amfetamiini käitlemiseks, siis on väikeses koguses amfetamiini käitlemine, sh valdamine NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Amfetamiini puhul on tegemist ainega, milline on kantud sotsiaalministeeriumi 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. 2 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvi kui ka arestiga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti menetlusaluse isiku suhtes tingimisi kohaldamata. Samuti on teda karistatud teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Aastate jooksul väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Seega ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ei rahatrahvid, üldkasulik töö, arestid, ega vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule rahatrahvi mõistmine ei ole otstarbekas, kuivõrd rahatrahvid jäetakse tasumata ja menetlusalusele isikule tuleb karistusena mõista arest. Kuivõrd tegemist on isikuga, kellele mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga ja keda on selle järgselt korduvalt karistatud arestidega, siis leiab kohus, et ka selline asenduskaristus ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning kohus leiab, et igasugune alus mõistetava aresti asendamiseks üldkasuliku tööga puudub. Sellest tulenevalt kuulub mõistetav arest ärakandmisele. Kuna menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, siis on menetlusaluse isiku süü alla keskmise ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut on varem karistatud samalaadsete väärtegude ja kuritegude eest, siis leiab kohus, et kinnistamaks isikus keelunormi kehtivusest arusaamist, ei saa karistust mõista oluliselt väiksemana kui oli eelmine karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ning kohtu arvates peaks see karistus olema ka rangem kui eelmine. Kuivõrd menetlusalune isik taotles aresti määramist ositi ärakandmisele, leiab kohus, et esitatud taotluse võib rahuldada ja määrata karistuse ärakandmine ositi KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1, § 111 p 8, asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks mõista arest. Samuti tuleb mõista temalt välja aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 3