1-15-4429/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4429 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2015 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Sergei Jefimov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2015 otsus muutmata.
5. Süüdistatav Sergei Jefimovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusega tunnistati Sergei Jefimov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 4 kuud vangistust Viru Maakohtu 29.10.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti S. Jefimovile 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.04.2014 (Viru Maakohtu 17.09.2015 vigade parandamise määrus). VÕS § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti S. Jefimovilt välja tsiviilhagide katteks Riigi Kinnisvara AS kasuks 1131,67 eurot ja Viru Vangla kasuks 432,94 eurot. 1.
7. Kohtuotsusega mõisteti S. Jefimovilt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha 585,00 eurot ning kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 264 eurot.
8. Süüdistatav S. Jefimov esitas Viru Maakohtu 10.09.2015 otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist. Kaebuse esitaja toob välja, et tal ei ole sissetulekut, ta ei käi hetkel tööl ning tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et 1 kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
10. peatüki
11. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. S. Jefimovi kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Kuna aga otsusega välja mõistetud menetluskulusid võib KrMS § 189 lg 3 järgi vaidlustada otsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki kohaselt, kuulub S. Jefimovi kaebus lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.
13. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest.
14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub praegusel juhul nii alus kui ka võimalus menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmiseks. Kuna kogu ulatuses, s.o nii sundraha kui kaitsjatasu osas, ei ole võimalik menetluskulusid riigi kanda jätta, analüüsib ringkonnakohus, kas menetluskulud võiks jätta riigi kanda osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda siis, kui nende hüvitamine käib süüdistatava varalist seisundit arvestades talle ilmselgelt üle jõu ja võib kahjustada tema taasühiskonnastumist. S. Jefimov on üksnes välja toonud, et tal puudub sissetulek ja ta ei käi tööl, mistõttu tal ei ole võimalust menetluskulusid maksta. Üksnes asjaolu, et isikul puudub sissetulek ja ta ei käi tööl, ei ole aluseks osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Ei ole välistatud, et isikul on muu vara, mille arvelt on võimalik hüvitada menetluskulud. Süüdistatav ei ole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi kohta. Süüdistatav oli teadlik, et temalt mõistetakse välja menetluskulud. Kokkuleppe punktis 8 (lk 147) on kirjas esialgsed menetluskulud. Seal on viidatud nii sundrahale kui ka kaitsjatasule. Seejuures on S. Jefimov väljendanud maakohtu istungil (lk 157), et kokkulepe on talle arusaadav, ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta soovib selle kokkuleppe kinnitamist. Maakohtul puudub iseseisvalt kohustus välja selgitada süüdistatava majanduslikku olukorda ja ka käesoleval ajal ei ole uusi asjaolusid, mis tingiks menetluskulude vähendamise.
15. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus S. Jefimovi määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu
16. septembri 2015 otsuse muutmata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 2 Aarne Sarjas