KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2015 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6152 Kohtukoosseis Kohtunik Ivi Kesküla Kriminaalasi Vaidl

1. peatüki
2. jao sätteid, millised kogumis on aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Esmalt on apellandile väheusutav, et kolmanda isiku A T e nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, mis kestis 10 minutit, on saadud nõuetekohaselt. Samuti leitakse apellatsioonis, et Argo Taalkisele inkrimineeritud kuritegu on kohtuotsusest nähtuvalt ebaõigesti kvalifitseeritud. 5.
3. Argo Taalkis taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist põhjusel, et temal ei olnud temast mitteolenevatel põhjustel võimalik kriminaalasja materjalidega tutvuda ning saada kvalifitseeritud õigusabi. Ta etapeeriti koheselt kohtuistungi toimumisele järgneval päeval Pärnu arestimajast Tallinna Vanglasse ja tal ei olnud edasikaebe osas võimalik teda kohtus esindanud kaitsjaga konsulteerida. Argo Taalkis märgib, et ta pöördus korduvalt nimetatud küsimuses Tallinna Vangla kontaktisiku poole, kes omakorda soovitas pöörduda kohtuistungi sekretäri poole. Kohtuistungi sekretär andis omakorda informatsiooni, et kinnipeetaval tuleb teha avaldus Tallinna Vanglale. Sellise avalduse Argo Taalkis ka tegi, milline on registreeritud 21.08.2015 ning millele pole vastust käesoleva ajani saabunud. 28.09.2015 õnnestus Argo Taalkisel sugulaste kaudu leitud vandeadvokaadi vahendusel tutvuda kriminaalasja materjalidega Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas, peale mida esitas Argo Taalkis koheselt käesoleva apellatsiooni. Pärnu Maakohtu 30.07.2015 otsuses on apellatsiooniõigusele viidatud seadusest mittetuleneval viisil märkides, et apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

§ 319

lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonitähtaeg Argo Taalkise suhtes ennistamisele juba üksnes motiivil, et vahistatud süüdistatavat pole korrektses ja seadusest tuleneval viisil teavitatud apellatsiooniõiguse kasutamise võimalusest vaid on viidatud mittekehtivale protsessinormile viies süüdistatava seeläbi eksitusse. Eeltoodud alustel palub Argo Taalkis ennistata apellatsioonitähtaeg ning tühistada Pärnu Maakohtu 30.07.205 otsus täielikult ning saata kriminaaltoimik prokuratuurile. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse ja apellatsiooniga ning esitatud taotluse põhjendustega leiab järgmist. Maakohtu 30.07.2015 otsuses on edasikaebamise korras märgitud, et apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Alates 29.03.2015 muudetud

§ 319

lg 2 kehtestab, et apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

319 lg 3 kohaselt võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Seega kohtuotsuses on ekslikult märgitud, et apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, kuid puuduvad igasugused ebaselgused ja eksimused edasikaebe tähtaegade osas. Samas kolleegium märgib, et Pärnu Maakohtu kaudu apellatsiooni esitamine ei tähenda apellatsiooni esitamata jätmist kuivõrd ka maakohtu otsusest nähtuvalt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule, seega ka maakohtule esitatud apellatsioon edastatakse ringkonnakohtule. Argo Taalkis on Pärnu Arestikambris kohtuotsuse kätte saanud 30. juulil 2015 aastal. Sellekohane allkirjaleht on toimikus olemas ning selles osas pole mingisugused ebaselgused tuvastatavad. Seega oli Argo Taalkisel võimalik kohtuotsusega tutvuda alates ajast, mil see talle kätte toimetati ning kuna tuginedes

§ 319

lg-le 3 võib vahistatud süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast oli A.Taalkisel ja tema kaitsjal võimalik apellatsioon esitada kuni

1. augustini 2015 ( kaasa arvatud). A.Taalkis ega tema kaitsja ei ole seaduses ja kohtuotsuses õigesti äranäidatud tähtaja jooksul esitanud apellatsiooni ei ringkonnakohtule ega ka Pärnu Maakohtule. Argo Taalkis on esitanud apellatsiooni alles
2. septembril 2015 ehk poolteist kuud pärast apellatsiooni esitamise tähtaega. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Argo Taalkis on esitanud Pärnu Maakohtu 30.07.2015 otsusele määruskaebuse tähtaegselt, mis annab alust arvata, et isik oli nii määruskaebuse kui apellatsiooni esitamise tähtaegadest teadlik ning need olid otsuses arusaadavalt sõnastatud. 7.

§ 319

lg 4 kehtestab, et apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

§ 319

lg 7 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse.

§ 172

lg 2 loeb kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraoleku, mis ei ole seotud menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Seega on kaebetähtaja ennistamise taotluses oluline tuua välja tähtaja möödalaskmise selline objektiivne takistus, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Antud juhul on Argo Taalkis märkinud, et ennistamise põhjuseks on ebaselgus edasikaebe korra osas ning asjaolus, et isikul ei olnud võimalik oma kaitsjaga suhelda. Nagu juba ringkonnakohus eelpool märkis siis mingeid segadusi kohtuotsuse edasikaebe tähtaegade osas asja materjalide põhjal võimalik tuvastada ei ole. Seega A.Taalkisel oli teada, et 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates on tal õigus esitada apellatsioon. Samuti pole asja materjalide alusel tuvastatav, et A.Taalkis oleks üldse pöördunud kohtu poole avaldusega, et tal pole võimaldatud või lubatud kohtuistungil õigusabi osutanud kaitsjaga suhelda, et ta soovib kaitsja poolt kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamist, kuid talle pole võimaldatud kaitsjale sellekohast soovi edastada. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav Argo Taalkis on teinud taotluse Tallinna Vanglale seoses õigusabi andmisega määruskaebemenetluses, mis ei puuduta antud juhul apellatsiooni esitamist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nimetatud taotlus on Tallinna Vanglale esitatud samuti pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 326

lg 2 p 1 sätestab üheselt, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile kui apellatsioon on esitatud pärast

§ 319

sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata. Käesoleval juhul on Argo Taalkis esitanud apellatsiooni pärast seaduses ettenähtud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlus on paljasõnaline ning põhjendamata, mistõttu pole seaduslikku alust apellatsioonitähtaja ennistamiseks ja apellatsiooni menetlusse võtmiseks. 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 319

lg-test 2, 3, 4 ja § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus Argo Taalkise apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning apellatsiooni läbi vaatamata. Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/