← Eesti

3-15-2489/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetlustoiming Tallinna Halduskohus Sirje Kaljumäe

  1. oktoober 2015, Tallinn 3-15-2489 M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Taotleja – M.L. Asjas puudutatud isik – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
  2. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused läbi vaatamata.
  3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD NING MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. Tallinna Halduskohtule saabus 01.10.2015 M.L. esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleja palub kohtul kohustada Tallinna Vanglat tagama talle igal toitlustamise korral saia väljastamine hügieeninõuete kohaselt. Nimelt oli M.L. 30.09.2015 toimunud toidujagamisel sunnitud võtma saia suurest plastikkastist, kuhu oli jäänud neli saiaviilu. M.L. nõudis uusi saiu, kuid valvur keeldus toomast. M.L. hinnangul ei olnud saiaviilud plastikkastis enam hügieenilised, kuna need olid kasti põhjas laiali ja enne teda oli kastist saia võtnud juba ca 40 kinnipeetavat. M.L. õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda võimatuks, kuna toit on igapäevaselt vajalik, kuid ebahügieenilise saia söömine ei ole võimalik. Seega ei ole kuni vangla poolt hügieenilise toidu võimaldamiseni M.L. normaalne toitumine tagatud. M.L. on esitanud Tallinna Vanglale ka vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas M.L. kohtule ka menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.
  5. Tallinna Vangla esitas 05.10.2015 kohtule kaebaja poolt 01.10.2015 koostatud vaide ning omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel seataks ohtu M.L. elu ja tervis või toimuks muu ulatuslik õiguste riive. Samuti ei saa vangla hinnangul olla suurt õiguslikku tõenäosust, et kaebus rahuldatakse. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus kohtuotsuse täitmine oleks raskendatud või võimatu. Tulenevalt vangistusseaduse § 47 lg-st 1 peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Täpsemaid reegleid kehtestatud ei ole. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorras kehtestatud kolmanda üksuse 1

(2)päevakava kohaselt on kinnipeetavate toitlustamisel ette nähtud hommikusöögiks 20 minutit, lõunasöögiks 50 minutit ja õhtusöögiks 35 minutit. Seega tuleb toit suhteliselt lühikese ajaga välja jagada suurele hulgale kinnipeetavatele. Kolmanda üksuse kinnipeetavate toidujagamine toimub koridoris, kinnipeetavad suunduvad kambritest ise toitu võtma. Operatiivsemaks jagamiseks on leiva ja saia viilud lahtiselt puhtas ja hügieenilises plastikkastis, kust vanglateenistuja järelevalve all võtab kinnipeetav kastist talle ettenähtud koguse leiba ja saia. Toit väljastatakse sööklast üksustele vastavalt kinnipeetavate arvule. On loogiline, et toidujagamise alguses on leiva ja saia kast täis ning toidujagamise lõpus suhteliselt tühi. Paratamatult viimane toidujärjekorras olija saab võtta leiba ja saia viilude seast, mis veel kasti on jäänud, kuid põhjendamatu on väita, et need viilud on ebahügieenilised. Kinnipeetavad ei saa leiva ja saia võtmisel omale meelepäraseid viile valida, vaid võetakse endale ettenähtud kogus pealmistest viiludest järjest. Kasti jäävaid viile teised kinnipeetavad ei puutu, seega ei muutu viilud ebahügieenilisteks. Üksnes asjaolu, et viimased viilud kasti põhjas ei ole korrektses rivis, ei põhjusta veel toidu ebahügieenilisust. Selline töökorraldus toidujagamisel toimib vanglas pikemat aega ja probleeme ei ole esinenud. Samamoodi on väljastatud toitu M.L.le, kuid siiani ei ole M.L. selles probleemi näinud. Vanglale ei ole teada ühtegi juhtumit, kus vangla poolt väljastatud ebahügieenilisest leivast ja saiast tekkinuks kinnipeetavale terviserike. Ka Tallinna Vangla teenistujate sööklas on leib kandikuga letil ja teenistujad võtavad kandikult soovitud koguse leiba oma käega. Tallinna Vanglat kontrollib pidevalt ka Tervisekaitseamet ning ettekirjutust leiva ja saia väljastamise muutmiseks ei ole tehtud. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgne õiguskaitse on mõeldud selleks, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva kohtumenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad kaebajal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui kaebus lõpuks rahuldatakse. Esialgne õiguskaitse ei ole mõeldud mitte igasuguste ebameeldivuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastasel korral saaksid kaebaja õigused olulisel määral kahjustada. Kohus leiab, et M.L. tervist ja toitumist ei sea ohtu asjaolu, et saia pakutakse vanglas taotluses kirjeldatud viisil. Taotluses toodud olukorra kirjeldus ja põhjendused ei viita kuidagi sellisele ebahügieenilisele olukorrale, mille puhul oleks vajalik kohtu sekkumine ja esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine. Ka olukorras, kus taotluse esitaja peaks pärast vaidemenetlust samas küsimuses kohtusse pöörduma, ei esine käesoleval juhul olukorda, kus M.L. esitatava kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega võiks osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
  3. Eeltoodu põhjal jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.