KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-4617 Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2015, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi AA avaldus lapse elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse ja tervishoiuteenuse valiku osas otsustusõiguse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.07.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad AA määruskaebus Avaldaja: AA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXX), lepinguline esindaja Marko Woronowicz Puudutatud isik I: GK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Katri Bagirov Puudutatud isik II: GK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Eestkosteasutus Haaslava Vallavalitsus (registrikood 75008255, asukoht Haaslava vald, Tartu maakond), seaduslik esindaja vallavanem Priit Lomp Eestkosteasutus Jõelähtme Vallavalitsus (registrikood 75025973, asukoht Jõelähtme vald, Harju maakond), seaduslik esindaja vallavanem Andrus Umboja, lepinguline esindaja Margit Väikmeri Menetluse liik Kirjalik menetlus 1
(5)RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 08.07.2015 määrus jätta muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Keelduda avaldaja 03.09.2015 ja 10.09.2015 taotletud tõendite kogumisest.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AA kanda. Muud riigi õigusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele
- Asjaolud
- 24.03.2015 esitas AA maakohtule avalduse, milles palus anda avaldajale GK elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse ja tervishoiuteenuse valiku osas otsustusõiguse.
- Avalduse kohaselt on avaldajal ja GK-l ühine laps GK, kes sündis XX.XX.XXXX. Vanemad elavad lahus. Pärnu Maakohus 27.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-1220361 rahuldas osaliselt GK avalduse, tunnistas Tartu Maakohtu 28.10.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-24355 kindlaks määratud GK ja lapse suhtlemise korra täitmiseks alustatud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, muutis suhtlemiskorda, andis otsustusõiguse lapse elukoha ja igakordse viibimiskoha osas üle GK-le ning kohustas GK teavitama lapse hariliku viibimiskoha muutumisest ja võimaldama avaldajal lapsega suhelda.
- Avalduse kohaselt ei ole GK võimaldanud avaldajal last enda juurde elama viia, tema hooldamist ja kasvatamist jätkata ega lapsega kohtuda. Laps ei ela koos isaga, vaid vanavanematega. Lapse isa elab Rootsis Stockholmis oma uue perega. Avaldajal ei ole olnud võimalik lapsega suhelda. Selliselt ei ole GK järginud lapse huve ja õigust suhelda mõlema vanemaga.
- Haaslava Vallavalitsus teatas, et Haaslava Vallavalitsusel puudub kokkupuude menetlusosalistega ja seetõttu võimalus võtta asjas seisukohta.
- GK palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja on last pidevald hooletusse jätnud ja pole taganud lapse arengut. Avaldaja ei ole olnud koostööaldis. Lapse praegune elukorraldus on ajutine. Perekond jätkab elamist Eestis. Lapse isa ei ole takistanud lapse ja ema suhtlemist.
- Jõelähtme Vallavalitsus oli seisukohal, et avaldaja isikuhoolduse piiramine lapse suhtes on põhjendatud. Avaldaja ei ole lähtunud lapse heaolust ja on eelnevalt jätnud lapse hooletusse, põhjustades lapse arengus mahajäämist. Isa juures on laps hooldatud ja temaga tegeletakse. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused 2
(5)- Harju Maakohus 08.07.2015 määrusega jättis avalduse rahuldamata, riigi õigusabi tasu kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
- GK hooldusõiguse jagamises on jõustunud Pärnu Maakohtu 27.05.2013 lahend, mille kohaselt otsustusõigus GK elu ja viibimiskoha üle on antud lapse isale GK-le. Lapse elu- ja viibimiskoht on praegusel ajal isa elukohas XXXXX XXX X-XX, XXX XXXXXXXX. Kohtulahendi põhjenduste kohaselt jättis ema AA oma lapse hooletusse, varjates oma ja lapse elukohta sotsiaaltöötajate eest ja keeldudes koostööst arstide ja sotsiaaltöötajatega. GK on sotsiaalse ja kognitiivse arengupeetusega laps, kes vajab rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutamist, kuid ema keeldub lapse puuet tunnistamast ja leiab, et lapsel puudub vajadus nende teenuste järele.
- Pärast Pärnu Maakohtu 27.05.2013 määruse tegemist elas laps koos emaga Tartu maakonnas ja käis Tartu lasteaias. Alates veebruarist 2015 on laps isa elukohas ja käib XXX lasteaias. GK käib tööl Rootsis ja on seoses sellega enamuse tööpäevadest viibinud Rootsis. GK selgitas kohtule, et tema viibimine Rootsis on ajutine ja seoses tööga. Tal on kindel plaan tulla Eestisse. Lastepsühholoog MR kokkuvõttest ja XXX XXXXXXXX koolivalmiduskaardist selgub, et GK-l on tugev arengupeetus, tema kõne areng on maha jäänud ning tal puudub koolivalmidus, mis peaks selles vanuses olema tavapärane lapse arengutase.
- Kohtuistungil selgitas AA, et tal olevat Tartu maakonnas elukoht, ahjuküttega maja, mida ta üürivat. Tema sissetulekuks olevat tulu koristustöödega tegelevast firmast T (registrikood XXXXXXXX), kust saadav tulu olevat 2300 eurot kuus. Firmas töötab tema üksinda. AA väited oma elu- ja töötasu kohta on paljasõnalised, tõendamata. Lastekaitsetöötaja kohtuistungil tehtud ettepanekule alustada koostööd lapse rehabilitatsiooniplaani koostanud psühholoogi MR-ga vastas AA selgelt eitavalt. Lapse puudega tegelemine olevat lasteaia ja kooli ülesanne, tema emana ei näe vajadust sellega eraldi tegelda.
- GK kinnitas kohtule, et ta teeb kõik endast oleneva, et lapse arengupeetus spetsialistide abiga tasa teha, et tal oleks võimalik õpinguid alustada aasta hiljem tavapärasest, aga tavakoolis.
- AA avalduse rahuldamist ei toeta lapse määratud esindaja ega eestkosteasutus. Jõelähtme Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistid leiavad, et AA käitumine on andnud põhjust kahelda tema adekvaatsuses ning juhul, kui AA ei suuda mõista lapse vajadusi ning kahjustab oma tegevusega lapse tervist, tuleb kohtul algatada AA isikuhoolduse piiramine GK suhtes.
- Elamistingimused lapse praeguses elukohas on kirjalike dokumentide alusel normaalsed ning tema igapäevavajadused on kaetud. Isa on huvitatud koostööst psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega. Asjas ei ole tuvastatud, et Pärnu Maakohtu 27.05.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-12-20361 tegemise aluseks olevad asjaolud oleksid oluliselt muutunud. On alust eeldada, et AA avalduse rahuldamine ei ole kooskõlas lapse huvidega, mistõttu avaldus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha võimaluse korral uue määruse, millega avaldus rahuldada. 3
(5)- Maakohus on jätnud tähelepanuta asjas tähtsust omavad tõendid ja faktid ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Asjas on kogutud tõendid, millele tuginedes maakohus oleks pidanud jõudma kaevatud määruses toodust erinevatele järeldustele.
- Maakohus on ekslikult leidnud, et lapse elukoht on isa juures. Isa on jätnud lapse vanavanemate juurde. Isa elab ja töötab Rootsis igapäevaselt, mitte ainult tööpäevadel. Jääb arusaamatuks lapse isa „kindel plaan tulla Eestisse“. Laps on eemal mõlemast vanemast. Eelnevast tulenevalt on küsitav isa valmidus tegeleda lapse vajadustega.
- Asjaolu, et avaldaja ei suuda lapse eest hoolitseda, on tõendamata. Määruskaebusele lisatud avaldaja pangakonto väljavõttest nähtub, et avaldaja töötasu on 2300 eurot kuus ja avaldaja üürib maja.
- Asjaolu, et avaldaja ei tee koostööd lastekaitse- ja vallatöötajatega, on põhjustatud usaldamatusest nende vastu, sest nad kiusavad avaldajat taga eesmärgiga võtta avaldajalt ära õigus elada koos oma lapsega. Avaldaja on nõus tegema koostööd Tartu lastekaitse töötajaga ja tegema endast oleneva, et lapsel oleks jälle hea Tartus lasteaias käia ja emaga koos elada. Menetluse edasine käik
- Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et laps ei saa elada avaldaja juures.
- Puudutatud isik I GK vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
- GK-le määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Haaslava Vallavalitsus on teatanud, et Haaslava Vallavalitsusel puudub kokkupuude menetlusosalistega ja seetõttu võimalus võtta asjas seisukohta.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu poolt kogutud tõendid ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
- TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel tuleb keelduda avaldaja poolt 03.09.2015 ja 10.09.2015 menetlusdokumentides taotletud tõendite kogumisest. Avaldaja on taotlenud tõendite kogumist pärast määruskaebuse esitamise tähtaega, s.o hilinenult. TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus keelduda tõendite kogumisest, kui tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Avaldaja ei ole tõendite kogumise hilinenult taotlemist millegagi põhjendanud. Tõendite kogumine põhjustaks asja lahendamise olulist viibimist. Samuti ei ole asjaoludel, mida tõendada tahetakse, määruskaebuse lahendamisel määravat tähtsust. Taotletud tõendid puudutavad suhtlemisega seonduvat. 4
(5)Lapsevanemate vahel ei ole suhtlemiskorras kokku lepitud ja käesolevas tsiviilasjas sellekohast taotlust esitatud ei ole. Kolleegium nendib, et lapse ja avaldaja suhtlemine on takistatud, kuid samas nähtub ka avaldaja enda seletusest, et ta saabus lapse elukohta eelnevalt kokku leppimata.
- Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Määruskaebuse väide, mille kohaselt praegusel ajal Rootsis elav isa ei kasvata ise Eestis olevat last ja laps ei saa isaga vahetult ja pidevat suhelda, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Avaldaja on varem väitnud, et isa viibib Rootsis osa ajast. Isa ise on selgitanud, et tema viibimine Rootsis on ajutine ja seotud tööga ning lapse esindajale on ta avaldanud, et lapse koolimineku ajaks kavatseb ta naasta püsivalt elama Eestisse.
- Maakohus on piisavalt põhjendanud seisukohta, et isal on tahe ja võime lapse eest hoolitseda. Asjaolu, et lapse huvides ei ole parim lapse elukoha, viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu küsimuste otsustamine avaldaja poolt, kinnitavad Pärnu Maakohtu 27.05.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-12-20361 (tl 10-15), Harju Maakohtu 26.09.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-52037 (tl 49-52), terapeut MR põhjendus (tl 57) ja kokkuvõte (tl 58-61), Politsei- ja Piirivalveameti 20.05.2015 määrus (tl 66-68), perearsti 09.04.2015 tõend (tl 69), MV seletused 17.06.2015 ärakuulamisel (tl 72) ja Jõelähtme Vallavalitsuse 19.06.2015 arvamus (tl 74-76).
- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti teinud eelkõige lapse huvidest lähtuva lahendi. Lapse huvides on stabiilne elukorraldus, mis tagab tema igakülgse arengu. Tõendatud on, et ajal, kui laps elas emaga koos, ei suutnud ema tagada lapsele eakohast arengut ning lapse arengus ja sotsiaalsetes oskustes on märgatav mahajäämus. Avaldaja on küll väitnud, et tal on võimalik tagada lapsele vajalikud tingimused, kuid tema väited on jäänud paljasõnalisteks. See, et avaldaja saab praegusel ajal lapse vajaduste rahuldamiseks piisavat töötasu, ei anna alust asuda teistsugusele järeldusele, kui tegi maakohus. Ainuüksi töötasu ei kindlusta seda, et avaldaja suudaks tagada lapsele vajalikud tingimused ja käituks viisil, mis on lapse huvides.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)