aprilli
Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu (Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja) kaudu. Asjaolud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on alaealise K V hagi A R vastu elatise nõudes. 14.oktoobril esitasid hageja seaduslik esindaja K S ja kostja A R kompromisskokkuleppe. Lisaks määruse resolutsioonis esitatud kompromissile hagi eseme osas on pooled kompromissis teinud kohtule järgnevad taotlused: Pooled taotlevad, et Pärnu Maakohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks asja menetluse
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ega vaja nende täiendavat üleselgitamist kohtu poolt. Pooled on nõus menetluse lõpetamisega kirjalikus menetluses. Pooled on vastavalt
lg 2 kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada nimetatud määruse peale määruskaebus 2 (kahe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss
Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus
Vastavalt
§-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Korduvate kohustuste täitmisele ja elatise suurusele suunatud nõuete esitamise erisused sätestavad
ja
. Viimane sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatiskokkuleppe sõlmimine ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega selliselt, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks
aprill 2015 määrusega ja millega kohustati kostjat maksma K Vile menetluse ajal elatist PKS § 101 lg 1 kehtestatud määras, s.o 195 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Menetluskuude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks
lg 1 p 1 kohaselt samuti menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja enda poolt kantud menetluskulu ja hageja menetluskulu summas 360 eurot jääb kostja kanda. Pooled lepivad kokku menetluskulu maksmise ajatamisega 9-le kuule. Seega on kostjal kohustus maksta menetluskulu lisaks igakuuliselt makstavale elatisele kandes märgitud summad K Vi arvelduskontole alates
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.