← Eesti

2-15-119154/2

Obsah (9)§ 150§ 430§ 64§ 486§ 428§ 661§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2015. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-15-119154 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi laenuvõlgnev

§ 150

lg 2 p 1 alusel AS SEB Pank kontole nr *, selgitusega „Tiia Nõmmik tsiviilasjas 2-15-119154 menetluskulude tagastus“. 8. Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad Avaldaja ja Võlgnik kohtult kompromissi kinnitamist ja käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamist vastavalt

§ 430lg-le 1 ja 2.

Tulenevalt

§ 64lg-st 2 soovivad pooled lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega viiele

(5)päevale alates määruse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 19.10.2015. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 486 lg 1 p 3 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 01.10.2015. a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse ja menetluskulude tasumises osas. Kohus lähtub käesolevaga

§ 486

lg-st 4 - kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi 3 kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt

§ 430

lg-le 1.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja (võlgnik) hüvitab hagejale (avaldajale) poole riigilõivust, so 33,75 eurot. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled on seega

§ 168

lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejale (avaldajale) tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, so pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu summas 67,50 eurot tasus AS SEB Pank 11.09.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitusega: „Riigilõiv 1 maksekäsu avalduselt, fail 017073“. 4

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS-le SEB Pank tagastada ½ maksekäsu kirimenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 33,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.