← Eesti

2-15-7417/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-7417 Tsiviilasi AA avaldus ST vastu lapsega CA-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.08.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AA (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Puudutatud isik I: CA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXXXX X-XX, XXXXX XXXXX XXXX, XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik II: ST (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX XXXXX X-XX, XXXXX XXXXX XXXX, XXXXXXX) Eestkosteasutused: Tallinna Linnavalitsus Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu ja Keila Linnavalitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 06.08.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  2. Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud ringkonnakohtus kantud menetluskulud AA kanda.
  3. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-57459 on määratud AA ja CA suhtlemise kord. 22.09.2014 fikseerisid vanemad täpsema kokkuleppe Keila linna lastekaitsespetsialisti EE juures. 15.05.2015 Harju Maakohtule esitatud avalduses leiab AA (avaldaja), et mõlemad dokumendid ei ole toimivad ega detailsed. Lapsel puudub võimalus suhelda emaga interneti ja telefoni teel. Samuti piirab viimane vanemate poolt sõlmitud kokkulepe lapse ema õigusi osaleda lapse elus ja kasvatamises ega vasta lapse huvidele. Sellest on tingitud vajadus kokkulepet muuta ning fikseerida uus kord. Avaldaja on teinud puudutatud isikule korduvalt ettepaneku lahendada vaidlus kohtuväliselt ja teinud ettepaneku teistsuguse suhtlemise korra määramiseks. Menetlusosaliste seisukohad ST leidis, et kehtima peaks jääma juba määratud suhtlemise kord ning suhtlemise korra järgimisel tuleb arvestada C soove. Samas oli ST nõus, et C võib soovi korral ja ema nõusolekul minna kokkulepitud reedetel ema juurde kohe peale kooli ja esmaspäeval sealt kooli. Keila Sotsiaalkeskuse lastekaitsespetsialist, aluseks võttes kohtumisi, telefonivestlusi ja kirjavahetust AA ja ST-ga ning konfidentsiaalseid vestlusi alaealise CA-ga, oli seisukohal, et uue senisest tihedama suhtlemiskorra määramine lahus elava vanemaga ei vasta lapse huvidele. Arvestades asjaolu, et 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-57459 on juba määratud Harju Maakohtus AA suhtlemise kord oma poja CA-ga, siis tuleks jätkata vana suhtlemiskorda. Kristiine Linnaosa Valitsus oli arvamusel, et lapse huvides ei ole vajalik muuta hetkel kehtivat suhtlemiskorda. Lapsele määratud esindaja pidas vajalikuks, et vanemad iseseisvalt lepiksid kokku lapsega suhtlemise korras ja arvestaksid omavahelises suhtlemises eelkõige lapse, aga mitte enda huvidega. Juhul, kui pooled omavahel kokku ei lepi, siis lapse esindaja ei näe põhjust, miks lapse ema avaldus tuleb jätta rahuldamata. On igati lapse huvides suhelda oma lahus elava vanemaga nii palju, kui see on võimalik. Samuti tuleb kindlasti tagada lapsele võimalus suhelda nii emaga kui oma sõpradega telefoni ja interneti teel, sest antud piirangud ei ole kaasaegses maailmas mõistlikud ega lapse huvides. Esimese astme kohtu määrus 06.08.2015 määrusega jättis Harju Maakohus kehtima Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-57459 määratud AA ja CA suhtlemise korra ja Keilas 22.09.2014 vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe. Kohus määras, et lapse soovi korral ja ema nõusolekul on emal õigus üle nädala nädalavahetustel kohtuda pojaga selliselt, et ema võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeval kooli. Samuti määras kohus, et isa tagab lapse võimaluse suhelda ema ja sõpradega interneti ja telefoni teel. 15.07.2014 määrusega määratud korrast erinevaid suhtlemisviise võib kasutada mõlema vanema kokkuleppel. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära protsessiosaliste seletused, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnates neid kogumis, leidis, et avaldus esitatud kujul rahuldamisele ei kuulu. Kohus märkis, et C on elanud 2 aastat isaga ja tunneb ennast seal turvaliselt. Ta on avaldanud lastekaitsespetsialistile, et soovib elada isa juures. Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-57459 AA ja CA vahel määratud suhtlemiskord võimaldab lapsel emaga regulaarselt suhelda ja suhelda ka telefoni teel. Pooled peavad järgima kehtestatud suhtlemiskorda. Kohtuistungil oli puudutatud isik nõus, et lapse 2 soovi korral ei ole ta vastu, et laps läheb kokkulepitud reedetel ema juurde kohe peale kooli ja esmaspäeval sealt kooli. Seda juhul, kui selle tagajärjel ei teki lapsel õppimisega probleeme. Lapse ema peab korraldama lapsele turvalise koju tagasi sõidu. Kohtu poolt määratud korrast erinevaid suhtlemisviise võib kasutada mõlema vanema kokkuleppel. Määruskaebus 21.08.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 06.08.2015 määruse ja saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Avaldaja arvamusel on maakohtu määrus vastuolus TsMS § 3 lg 1, § 436 lg 1 ja § 439 nõuetega. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Avaldaja esialgse avalduse esitamise peamiseks põhjuseks oli määrata detailsem ja põhjalikum suhtlemiskorraldus lapse ema ja lapse vahel. Avalduses esitas avaldaja detailselt läbimõeldud korra ning tal oli lootus, et asja lõpetava määruse tegemisega kohtu poolt olukord muutub, kuid määrus kinnitas juba olemasolevaid kordi, mis ei ole seaduslikud ning on vastuolulised, täpsustades neid väga väikeses määras. Avaldaja ei saanud määrusega tema huvide ja õiguste kaitset. Riigikohtu praktika kohaselt „Vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.“ (Tsiviilasi nr 3-2-1-83-11). Riigikohtu praktika kohaselt „See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast.“ (Tsiviilasi nr 3-2-1-13-07). Avaldaja leiab, et kohus ei pööranud vajalikku tähelepanu asjaolule, et lapse vanemad ei tulnud lapse ema ja lapse vahelises suhtluskorras olulises osas täielikult üksmeelele, millest tulenevalt tuli kohtul määrata lapse ning tema ema suhtlemiskord kindlaks, lähtudes seejuures lapse parimatest huvidest. Samuti leiab avaldaja, et lapse ja vanema koos veedetud aeg on igati lapse huvides. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele kindel rütm emaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. 15.07.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-57459 ja 22.09.2014 Keilas vanemate vahel sõlmitud kokkulepe on omavahel vastuolus. Seejuures toob avaldaja esile järgmised näited. 15.07.2014 määruse kohaselt on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus, välja arvatud isikuhooldusõigus alaealise lapse viibimiskoha otsustamise osas, mis kuulub lapse isale. Kokkuleppe kohaselt (p 11) ema suhtleb lapse õpetajaga telefoni teel või interneti teel, mis omakorda tähendab, et lapse emal on keelatud kooli isiklikult tulla. Sama kokkulepe (p 5) kohaselt ST koostöös elukaaslasega teevad lapse arengule sobiva päevaplaani ja laps alustab ujumistreeninguid. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Avaldaja juhib tähelepanu, et PKS § 118 lg 1 järgi vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ei ole arusaadav miks on hooldusõiguse teostamisele kaasatud lapse isa elukaaslane, 3 ema õigused on selles osas piiratud ning temal ei ole häält. Avaldaja arvates ei ole toodud piirangud õigustatud ja nende edaspidine toetamine on seaduses sätestatuga vastuolus. 15.07.2014 määruse kohaselt (p 3.6) kumbki vanem ei tee lapsele takistusi suhtlemiseks telefoni teel teise vanemaga. Kokkuleppe kohaselt (p 6) eemal viibiv vanem helistab lapsele nädala sees 20.00-21.
  4. Nädalavahetusel saab helistada kell 20.00-21.
  5. Samas 06.08.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-7417 kohaselt (resolutsiooni p 3) isa tagab lapse võimaluse suhelda ema ja sõpradega interneti ja telefoni teel. Riigikohtu praktika kohaselt „Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. Kohus peab hagita menetluses tehtava määruse resolutsiooniga lahendama esitatud nõuded ja taotlused TsMS § 478 lg 1, § 463 lg 2 ja § 442 lg 5 järgi selgelt ja ühemõtteliselt.“ (Tsiviilasi nr 3-2-1-83-11) Antud juhul on kõik kolm regulatsiooni, mida kohus määras, vastuolulised. Lisaks ei ole avaldaja arvamusel telefonikõnedele seatud piirang õigustatud. 06.08.2015 määruse kohaselt 15.07.2014 määrusega määratud korrast erinevaid suhtlemisviise võib kasutada mõlema vanema kokkuleppel. Samas kokkulepe kohaselt (p 7) ema ei kohtu lapsega määrusega määratud suhtluskorra väliselt, kui ei ole selleks saanud isa kirjalikku luba. Avaldaja arvamusel ei ole antud piirang õigustatud. Sellist lähtumist toetas ka kohtumenetluse ajal lapsele määratud riigipoolne vandeadvokaat Ilja Santašev. Materiaalõiguslikus mõttes ei ole kohus lähtunud lapse huvidest. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama lapse emal aktiivselt suhelda oma pojaga, samuti ei ole esile toodud, et ema edaspidi ei sooviks oma pojaga tegeleda. Avaldajal kui armastaval emal on lihtne soov osaleda oma lapse elus, näha, kuidas poeg kasvab ja rõõmustada tema edusammude üle. Avaldaja peab tähtsaks, et laps teaks, et vaatamata sellele, et nad elavad eraldi, on tal ema, kes temast mõtleb ja soovib temaga koos olla. Lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga. Avaldaja on seisukohal, et suhtlemisgraafik peab vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning järgima võimalusel vanemate võrdsuse printsiipi lapsega ajaveetmisel ja lapsele pühendatud aja sisustamisel ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades. Kokkuleppe punktidele 1 ja 11 viidates tekib avaldajal küsimus, kas on õigustatud selline piirang, et lapse emal ei ole õigust isegi tulla lapse 01.septembri kooli alguse peole ilma isa eelneva kirjaliku nõusolekuta. 15.07.2014 määruses (p. 3.2.) on sätestatud, et nädalavahetusel, millal laps viibib ema juures valmistab ema poja ette järgmiseks koolinädalaks. Kokkuleppe (p 4) kohaselt kui laps viibib nädalavahetustel ema juures, siis õpib ära kõik järgmiseks nädalaks antud koolitööd. Tsiviilasjas nr 2-15-7417 toiminud poolte ärakuulamisel (07.07.2015) lapsele määratud vandeadvokaat pööras tähelepanu, et „ei ole mõistlik, et laps õpib kõik, mis talle on antud nädalaks. Esmaspäevaks kindlasti, aga mitte järgnevateks päevadeks“. Ärakuulamise ajal nõustus advokaadi positsiooniga ka kohus, kuid selles osas ei ole teinud mõistlikku muudatust, jättes eelnevalt koostatud dokumente kehtima edaspidi. Samuti märgib avaldaja, et kokkuleppe punkt 9 ei ole aktuaalne aegumise tõttu. Kokkuleppe punkt 10 soodustab vaid isa positsiooni. Tuginedes TsMS § 477 lg-le 1, § 478 lg-le 1, §-le 439 ja § 436 lg-le 1 leiab avaldaja, et kohus ületas nõude piiri määruse tegemisel käesolevas tsiviilasjas, nt pikendas Keila Vallavalitsuses 22.09.2014 sõlmitud kokkuleppe kehtivuse vaatamata sellele, et see oli sõlmitud tähtajalisena kuni 31.05.
  6. Samuti ei ole 06.08.2015 määrus seaduslik ega põhjendatud, kuna: 1) see ei ole täpne, kuna peale selle tegemist kehtivad kolm dokumenti, 4 mis omavahel lähevad vastuollu ja seega on seda rakse täita; 2) vaatamata sellele, et 06.08.2015 määruse järgi suhtluskorda reguleerivad kolm erinevat dokumenti, ei reguleeri need suhtluskorda piisavas määras ning detailselt nii nagu esialgselt palus kohtult avaldaja ja 3) määrus ei ole seaduslik, kuna seab piiranguid lapse ema suhtlemisele pojaga ning tema osalemisele poja elus, mis kindlasti ei ole õigustatud ega alaealise lapse huvidega kooskõlas. Vastused määruskaebusele Lapsele määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 06.08.2015 määruse muutmata, leides, et maakohtu määrus on põhjendatud ja vastab lapse huvidele. ST palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et lapse huvides ei ole alustada uut kohtuvaidlust. Määruskaebuse väited ei vasta tõele. Lapsel on telefon ning laps saab kasutada ja kasutab internetti. Kristiine Linnaosa Valitsus on seisukohal, et lapse huvides ei ole vajalik muuta kehtivat suhtlemiskorda. Keila Linnavalitsus tegi ettepaneku rahuldada määruskaebus osaliselt osas, mis jätab kehtima 22.09.2014 sõlmitud vanemate vahelise kokkuleppe. Muus osas palub Keila Linnavalitsus jätta maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 06.08.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses on avaldaja viidanud Harju Maakohtu 15.07.2014 määruse ja vanemate vahel 22.09.2014 sõlmitud kokkuleppe vahelisele vastuolule, mis seisneb kaebusest nähtuvalt muu hulgas selles, et kuigi maakohus on lapse isikuhooldusõiguse tema viibimiskoha otsustamise osas andnud üle lapse isale ja muus osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus, mis perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt hõlmab ka vanema õigust otsustada lapsega seotud asju, on poolte kokkuleppe punktist 11 tulenevalt lapse emal keelatud isiklikult minna lapse kooli. Samuti nähtub vastuolu avaldaja hinnangul selles, et kokkuleppe punkti 5 kohaselt teevad ST koostöös elukaaslasega lapse arengule sobiva päevaplaani ja laps alustab ujumistreeninguid. Avaldajale jääb arusaamatuks, miks on lapse ema õigused selles osas piiratud. Mis puudutab kokkuleppe punkti 5 regulatsiooni, märgib ringkonnakohus, et PKS § 145 lg-st 2 tulenevalt on ST-l kui isal, kelle juures laps alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu asju, nagu seda on lapse arengule sobiva päevaplaani koostamine, ainuisikuliselt. Seega ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga selles, et nimetatud piirang ei ole õigustatud ja selle toetamine on vastuolus seaduses sätestatuga. Nõustuda ei saa ka avaldaja seisukohaga seoses kokkuleppe punktiga 5, justkui oleks hooldusõiguse teostamisele kaasatud lapse isa elukaaslane. Asjaolu, et lapse päevaplaani koostamisele on kaasatud ka lapse isa elukaaslane, ei tähenda, et viimase puhul oleks tegemist lapse suhtes hooldusõigust omava isikuga. Samamoodi ei muuda vanemate ühist hooldusõigust asjaolu, et 5 vanemad on omavahelises 22.09.2014 kokkuleppes pidanud vajalikuks osade lapse suhtes otsustatavate küsimuste osas lapse ema otsustusõigust ja ka suhtlusõigust piirata. Vanemate poolt kokkulepitu ei mõjuta vanemate hooldusõiguse ulatust, mis Harju Maakohtu 15.07.2014 määruse kohaselt on ühine, välja arvatud lapse viibimiskoha otsustamise osas, millises osas on kohus hooldusõiguse andnud üle lapse isale. See tähendab, et kõigis muudes küsimustes, mille osas ei ole kohus vanemate ühist hooldusõigust lõpetanud, omavad avaldaja ja ST ühist hooldusõigust ja selle võib lõpetada üksnes kohus vastavasisulise avalduse alusel (PKS § 137 lg 1). Asjaolu, et pooltel oli õigus kasutada omavahelisel kokkuleppel Harju Maakohtu 15.07.2014 määruses määratud korrast erinevaid suhtlemisviise, mida vanemad on 22.09.2014 kokkuleppega ka tegid, ei anna alust uue suhtlemiskorra määramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja poolt kaebuses esile toodud vastuolud Harju Maakohtu 15.07.2014 määruse ja poolte 22.09.2014 kokkuleppe vahel sellised, mis annaksid alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldaja väited tema õiguste piiramisest pooltevahelise kokkuleppega ei saa olla uue suhtlemiskorra kindlaksmääramise aluseks ka seetõttu, et pooled olid vabad tegemaks muudatusi kohtu poolt 15.07.2014 määrusega määratud suhtlemise korras. Põhjusel, et avaldaja kokkuleppe sõlmimise järgselt kokkulepitule vastu vaidleb, ei oleks uue suhtlemiskorra määramine ka lapse huvides. Ka avaldaja on ise määruskaebuses leidnud, et lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus. Samuti tuleb siinkohal arvestada seda, et pooled on asunud kokkulepitud suhtlemiskorda täitma ning vastuolusid, millele avaldaja kaebuses osundab, ei ole praktikas esile kerkinud. Kindlaksmääratud ja toimivas suhtluskorras muudatuste tegemist ei saa pidada lapse stabiilset elukorraldust tagavaks. Arvestada tuleb ka maakohtu poolt vaidlustatud määruses viidatuga, mille kohaselt saavad pooled kokkuleppel kasutada kohtu poolt määratust erinevaid suhtlemisviise. Ringkonnakohus on seisukohal, et lapse huvides ei ole muuta kehtivat suhtlemiskorda. Toodud põhjendustel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja AA kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.