lg-le 1 (
Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 65 lg
) 157 p 2 2
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (
lg 1).
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastatakse haldur ülesannete täitmisest (
5. Pankrotihalduri koostatud aruandest nähtub, et võlgnikul puudub käesoleval ajal püsiv töökoht. Sissetulekuks on pankrotimenetluse perioodil OÜ-lt ASSOLL saadud töötasu. Võlgnikul on õigus kasutada kontole laekuvaid rahalisi vahendeid alates 1.01.2015 vastavalt TMS § 132 lg 1 ja lg 2 summas 390 eurot. Nii suures ulatuses rahalisi vahendeid võlgnikule laekunud ei ole. Võlgnikule makstav töötasu on suurusjärgus 199 – 354 €. Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last. Võlgniku nimele on avatud ka kohustuslik pensionikonto. Pensionikonto osakuid ei saa arvata pankrotivarasse ega neid halduri poolt võõrandada. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võimalus pankrotimenetluses pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et N. B. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Tiia Kalaus tuleb vabastada N. B. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 6. N. B. esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole ning võlausaldajad ei ole N. B. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada N. B. kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (
Kohus määrab haldurile tasu alammääras (
Halduri tasu piirmäärad on sätestatud
. Kohus leiab, et halduritasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu osas esitanud ja tasu jääb alammäära piiridesse, kinnitab kohus pankrotihalduri tasuks 397 eurot.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Rahaliste vahendite puudumise tõttu palub haldur anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu tasumiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot (kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioon). Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja N. B. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Vastavalt TsMSRS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus) § 31 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.